Digi, Digi, digi, digi – digi ilu, digi valu
Postitatud: 15:57, 22 Aug 2010
Leidsin, et asi vääriks ka siin suuremat lahkamist ja kui mitte vandumist ...ohtuleht.ee kirjutas: Kes oleks osanud arvata, et kunagi mahuvad Võsapets ja "Pealtnägija", "Reporter" ja "AK", "Kodu keset linna" ja "Õnne 13" koos kõigi oma staaride ja vaatajatega ühele lainepikkusele kudrutama. Kuigi Eesti Energia ei suuda paljude kodudeni 21. sajandil nädalaga elektrijuhtmeidki kokku lappida, teame kõik, et kui telekas töötaks ja digiboks poleks äiksega läbi kärsanud, näeksime digitelevisiooni. Aga meenutame, mida meile enne digipööret räägiti ja mida me tegelikult saime.
Osta tuleb vaid digiboks...
LUBATI: Märts 2008, digilevi.ee. Levira juhatuse esimees Mart Einpalu: "Nii nagu värvitelevisiooni tulekuga, nii tuleb ka nüüd uute võimaluste nautimiseks koju üks uus aparaat ehk digiboks või siis sisseehitatud digiboksiga teler soetada."
Juuni 2009, Õhtuleht. Jüri Pihel: "Televiisor on inimese jaoks tõesti tähtis. Leida olulise asja (digiboks – K. T.) jaoks tuhatkond krooni – see ei ole vist väga raske otsus. Korralik antenn maksab 250–700, koos paigaldusega umbes 2000 krooni. Kes aga tõesti rahahädas vaevleb ja on nõus vaid Eesti kuue avatud kanaliga, võib Starmani ZUUMboxi ka rentida 59 krooni eest kuus."
SAIME: Juhtme-, antenni ja boksitralli. Tehnilise taibuta mehed ja meeleheitel koduperenaised ka kaablikuti külla. Isehakanud raadiotehnikud aga võisidki poe vahet käima jääda, et osta üha kõrgem mast ja aina võimsam antenn.
JÄIME ILMA: Rahast ja närvidest, sest lubatud tuhandekroonisele digiboksile tuli lisaks maksta sadu ja tuhandeid.
VÕITJAD: Kõik, kes digipöördega seoses midagi müüvad või mõnd teenust pakuvad.
KAOTAJAD: Tarbijad, digilevi maine rahva silmis.
Pikslid, HD, 16:9 – kes neid suudaks lahuta
LUBATI: Telepilt muutub kvaliteetseks, HDTV puhul isegi ülikvaliteetseks.
Senine väikse televiisori 4:3 formaat asendatakse laiekraanipildiga 16:9.
SAIME: Pilt on tõesti hea, kui levi on. HDTV kvaliteediga laulupidu ja Eurovision on katseks näidatud. Mõned telesaated isegi on 16:9 formaadiga, kuid mitte kõik.
JÄIME ILMA: Võimalusest vaadata telepilti igal pool ja iga ilmaga, mis sest, et vahel läbi lumesaju või sipelgate sõja. Halb signaal tähendab heal juhul hanguvat, ruudulist või koomiksilaadset telekaelamust, halvemal juhul aga lihtsalt lakoonilist teadet "signaal puudub".
VÕITJAD: Need, kel on raha osta uus suur telekas, saavad pildipotentsiaali reaalselt kasutada. HDTV kvaliteediga massiürituste ülekannete üldplaanidest otsisid kõik tribüünilt oma tuttavaid nagu Toots saiast rosinaid.
KAOTAJA: Vanamemm, kes oma vana teleka külge digiboksi ühendas, sest niigi väikesel 4:3le suhtega ekraanil läks pildiformaadi muutuse pärast pilt veel väiksemaks. Ekraani üla- aja alaservas on must serv, sest pildisuhe on 16:9. Kuid selle vastu aitab tugitooli lähemale nihutamine või silmakae eemaldamine, loomulikult ka prillid – rahaline väljaminek igal juhul.
Riiklikku kodumasinatoetust ei tule
LUBATI: Kui peaks olema poliitilist tahet, siis äkki hüvitatakse vaesematele peredele digitelevisioonile üle minemise kulud, arvas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnik 2007. aastal.
SAIME: Mitte midagi. "Digiboksi, nagu ka muu kodutehnika, näiteks raadioaparaadi või külmkapi ostu inimesele riigi tasemel ei kompenseerita," arvatakse ministeeriumis nüüd ja leitakse, et vaeste toetamine peaks olema kohaliku omavalitsuse asi. Miks peaks aga üks niigi kokku tõmmatud omavalitsus oma eelarvest riiklikku projekti toetama?
JÄIME ILMA: Digitoetusest ja rahapuudusel võib-olla ka telepildist.
VÕITJA: Riik.
KAOTAJA: Rahahädas vaevlev kodanik.
Kolm ühes
LUBATI: Palju lisavõimalusi.
SAIME: Saime elektroonilise telekava, videolaenutuse ja saadete salvestusvõimaluse (võimaluse, mida mõned pensionärid kardavad nagu tuld, sest äkki viib puldi klõpsimine väljaspool kanalivahetust kuhugi, kust ei oska enam tagasi tulla). Paljud teenusepakkujad pakuvad aga sundpakette, näiteks kiire interneti saab koos lauatelefoni ja digitelevisiooniga, aga lihtsalt kiiret internetti ei saa.
JÄIME ILMA: Võimalusest tarbida teenuseid üksteisest sõltumata. Paljud ei vaja lauatelefoni üldse. See, kes tahab kiiret internetti, peab igal juhul võtma elamisse ka digiboksi, kuigi tal on olemas sisseehitatud digiboksiga teler. Kõik videomakiomanikud said juba isegi aru, et taimeriga VHS-lindistamisel on lõpp.
VÕITJAD: Tarbijad, kes soovivad pese-ja-kõnni-tüüpi toodet.
KAOTAJAD: Tarbijad, kes on ostnud sisseehitatud digiboksiga teleri ja maksnud selle eest rohkem, maksavad ka telekanalite eest, mida pole võib-olla kunagi tahtnud vaadata.
Kodu kui tehnopark
LUBATI: Osta või rendi digiboks.
SAIME: Ülesande peita oma ülimalt läbimõeldud sisekujundusega kodusse kole digiboksi-nimeline karp ja maskeerida see koos puldiga nii, et sisekujundajale makstud raha tuulde ei lendaks.
JÄIME ILMA: Vanast armsast lihtsast telekapuldist. Välja arvatud juhul, kui pult ja telekas on eriti vanad, siis võib vaja minna kahte pulti.
VÕITJAD: Kodumasinate tootjad ja müüjad.
KAOTAJAD: Digiboksi kasutajad, kel läks meelest äikese ajal antenni- ja elektrijuhe välja tõmmata, sest moodne tehnika kärssab voolukõikumiste tõttu läbi ning pole enam remonditav.
Kumb on suurem, aken või telekas?
LUBATI: Osta uus tänapäevane digiboksiga teler.
SAIME: Tänapäevase teleri.
JÄIME ILMA: Vanast töötavast telerist ja rahast. Kui enne maksis klassikaline telekas umbes 3000 krooni, siis nüüd maksab 5000. Varem oleks pensionär suutnud teleka osta ühe kuu pensionist ja oleks ehk midagi ülegi jäänud, nüüd võib teleka hind napilt ühe kuu pensioniga võrdne olla, kui sedagi.
VÕITJAD: Tootjad ja müüjad. Inimesed, kel pole midagi nii suurt enne kodus olnud ja nad saavad end jõukana tunda.
KAOTAJAD: Tapeediärikad, sest uus teler varjab tunduvalt suurema osa seinast.
Palju huvitavaid telekanaleid
LUBATI: Palju kanaleid. Kultuuriminister Laine Jänes Ruhnus: "Analoogtelevisiooniga puudub võimalus uute kodumaiste telekanalite loomiseks ning nii elas Eesti seni nõukoguliku teledefitsiidi tingimustes."
SAIME: Kultuuriministril oli tol hetkel veel õigus. Üleminekuperioodil oli korraks tõesti üle kahe korra rohkem tasuta kanaleid: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Kanal 11, TV6 ja Kalev Sport. Digipööripäevaks oli vabakanaleid jäänud vaid viis. TV6 kolis tasulisse levisse ja Kalev Sport läks hingusele. Keegi ei räägi enam uute vabakanalite loomisest, küll käivad visalt jutud erakanalite tasuliseks minekust.
JÄIME ILMA: Defitsiidist, kuid suurema kärata kadus ringhäälingueetrist ka teksti-TV.
VÕITJAD: Televaatajad, kes saavad nüüd suurte sõsarkanalist eelmise päeva uudistesaate kordust või rahvusringhäälingu arhiivimaterjali vaadata. Ka TV6 on võidumees. Tegevjuht Priit Leito: "Vabalevist lahkumisega kaasneb väikekanali jaoks märkimisväärne kokkuhoid levi kuludes. Tuleb arvestada sedagi, et tänaseks päevaks vaatab ainult vabalevi kanaleid alla 10% Eesti elanikkonnast, enamik on valinud mingi tasulise paketi."
KAOTAJAD: Inimesed, kes uskusid vabakanalite juttu ja ostsid endale kaardipesata odava digiboksi. Dinosaurused, kes teksti-TVst värsket infot leida lootsid, on määratud infonäljasurmale.
Õhust saab raha teha
LUBATI: Vabad sagedused paisatakse turule.
SAIME: Võimaluse osaleda konkursil ja osta endale loodusvara nimega sagedus. Vara väärtus kasvab igal tunnil terves maailmas.
JÄIME ILMA: Hetkel veel mitte millestki.
VÕITJAD: Riik, sest sageduste eest saab raha küsida. Internetita maainimesed, sest vabanenud sagedusi saab kasutada andmeside edastamiseks ja nii peaks kiire internet lõpuks igas maanurgas kättesaadav olema.
KAOTAJAD: Otseseid kaotajaid nagu polekski.
Minister Ruhnu saarel
LUBATI: Ruhnu rahvale vipid külla ja 100 000 krooni eest pidusööki – saareke läks esimesena Baltimaadest täielikult digilevile üle.
SAIME: Näha, kuidas kultuuriminister ruhnlastega tantsu lõi ja seeläbi teada andis, et digipööre tuleb tõesti.
JÄIME ILMA: 100 000 maksukroonist.
VÕITJAD: Ruhnu rahvas, kuigi nad oleks ise toidulauaga märksa odavamalt hakkama saanud, sai nüüd näha, kuis mandril süüakse. "See sada tuhat krooni tasus end kindlasti ära — saime korraliku meediakajastuse, mis ajakirjanduses reklaamipindu ostes läinuks kallimaks," ütles Jüri Pihel Eesti Päevalehele üritust kommenteerides.
KAOTAJAD: Kihnu ja teiste väikesaarte rahvas, kes pidi endale tavapäraselt ise ja oma raha eest süüa tegema ning analoogtelevisiooni ruhnlastest kauem vaatama.
Õiglus ennekõike
LUBATI: Kaabeltelevisiooni ja satelliittelevisiooni vaatajaid Eesti üleminek digitaaltelevisioonile tehnilises mõttes ei puuduta.
SAIME: 300 000 kaabeltelevisiooni kliendi rahasäästu ja hingerahu.
JÄIME ILMA: Kaabeltelevisiooni kliendid said hiljuti teada, et ka neil saab ilmselt 3–5 aasta jooksul digiboksivaba põli läbi. Varem või hiljem muutub ka kaabeltelevisiooni levi digitaalseks.
VÕITJAD: Digiboksimüüjad, keda ootab pärast äsja möödunud kasumilainet veel 300 000 potent-siaalset klienti.
KAOTAJAD: Kaabeltelevisiooni vaatajad, kes peavad leidma oma kodust täiendava seinakontakti digiboksi jaoks.
Poleks osanud unistadagi, et kõike seda kodus näha saab...
LUBATI: Tohutus valikus tasulisi kodu- ja välismaiseid telekanaleid.
SAIME: Mõned asjalikud kanalid ja terve hunniku rämpskanaleid, mille abil teenusepakkuja pakett rammusam välja paistab. Ning muidugi – ALO-TV vaatamise võimaluse väljaspool Tartut.
JÄIME ILMA: Tasuta ALO-TV vaatamise võimalusest Tartus.
VÕITJAD: Need, kellele sobivas interneti- või telefonipaketis digi-TV koos ALO-TVga sunniviisiliselt sisaldub.
KAOTAJAD: Tartlased, kelle väljakujunenud tasuta kanalite vaatamise režiim sai kabelimatsu, peavad Kadri Savva, Toomas Anni ja alasti onu Bella vaatamise eest maksma hakkama.
Originaal on siin : http://tv.ohtuleht.ee/artikkel/391304" onclick="window.open(this.href);return false;
