Digi-tv.ee

Täna varahommikune äike Saaremaal lõi läbi korraga 4 pead + disegi + Driim 8000 ühe sisendi. Kusjuures see ei olnud välgu otselöök! Õhk oli äiksest kõrguses päris paks. Kannatada saanud pann peadega on maapinnast ca 1,8m kõrgusel maasse valatud vundamendil. Samas maja küljes kõrgemal olevad teised pannid ja katuse harjal olev eetri antenn ning nende sisendid jäid täiesti puutumata. Müstika aga kibe õppetund edaspidiseks!
Taliga nõu pidanud on 3 nädalat Driimi remonti garanteeritud. Peab jälle Vantage voodi alt välja tooma!

Oi siis läks sul küll pahasti,krt peab ise ka kaableid hakkama järelt ära tirima.

mustkass kirjutas:Oi siis läks sul küll pahasti,krt peab ise ka kaableid hakkama järelt ära tirima.

Pahasti on jah, kui selline asi juhtub. Kahjuks ei jõua alati kõike tagant ära ka tirida.

smile01

Kahju.

Kusjuures see kaablite väljatirimine endal isiklikult on harjumuseks välja kujunenud. Mõnikord kisun kaableid lahti ka 2 korda päevas kui üks äike lõpeb ja teine mingi aja pärast hakkab uuesti pihta. On küll tüütu, aga kuna elektroonikale kindlustust pole sõlminud siis pole midagi teha.
LNB-sid olen satitüüneri sisenditest harvemini vabastanud, aga kui äike ikka tundub olevat liiga lähedal, siis lähevad kõik sisendid lahtiühendamisele.

Selles mõttes jah, kui maja on mõneks ajaks tühi, lähed nt puhkusele mere äärde, siis ilmtingimata ühenda kõik lahti mis võimalik, iialgi ei tea mis juhtub siis kui kodus kedagi pole.

Oma pereliikmetele võiks ka kaablite lahtiühendamise selgeks teha, kõige elemtentaarsem loomulikult Elioni telefoniliin ja siis igaksjuhuks kõik ülejäänud. Kui meil keegi kodus on siis on teada mida teha. Mu õde on veel äärmuslikum, kuna ta pere on üle elanud mitu äikeselaksu siis nüüd lähevad liinid-juhtmed välja ka enne magamaminekut just selle mõttega, et äike võib ka magamise ajal elektroonikale paha teha. Ta jäi nimelt ilma arvutist, sellele ühendatud printerist, elioni digiboksist ja ruuterist. LCD paneel jäi imekombel "ellu"...

Juba aastaid kasutan LNB-de, DiSEqC ja muidugi ka õhuantennide kaablite kiireks ja mugavaks lahtiühendamiseks aparaatide küljest F-pistikute asemel õhuantennide (ühest otsast keermeteta üleminekuid) pistikuid - pesasi.
Neid (üleminekuid) müüakse igasugustes variantides.

Kaasnev väga vähene signaalikadu pole oluline (kui signaali tugevus pole just kriitilisel piiril).

elit kirjutas:Juba aastaid kasutan LNB-de, DiSEqC ja muidugi ka õhuantennide kaablite kiireks ja mugavaks lahtiühendamiseks aparaatide küljest F-pistikute asemel õhuantennide (ühest otsast keermeteta üleminekuid) pistikuid - pesasi.
Neid (üleminekuid) müüakse igasugustes variantides.

Hea mõte! Kindlasti võtan need kasutusele.
Müstika on see, et miks äike hävitas just maapinnale lähemal oleva antenni. 5m kõrgemal olevad ei teadnud sellest aga midagi. Kas siis suund äiksele oli sellel parim? Tegu oli puhtalt staatilse elektriga, sest diseq (SW101D) seest on täiesti uue valimusega.Ei ühtegi põlemisjälge! Kaabel antenni ja vastuvõtja vahel on maasse kaevatud!!

Välgulöök pole ainuke atmosfäärielektrinähtus. On ka teisi võimalusi. Võib-olla sattus Su pann nn pingelehtrisse (kõrge potentsiaaliga koht maapinnal) - see võib viia välgulahenduseni aga ei pruugi. Siis on näiteks veel Püha Elmo tuled (kuigi ma pole kuulnud, et neid Eestis nähtud oleks). Ka välguliike on palju erinevaid. Neist kõige tuntum on ilmselt keravälk, mis on jäänud tänapäevani müstikaks. Atmosfäärielekter on väga ettearvamatu nähtus ja tema käitumine pole alati (talupoja-) loogikaga seletatav.

Miks see pann - asi lihtne:

kuna ta on valatud fundamendil - igasugune betoon mass muutub hea juhiks paduvihmaga ja on nagu pinge maandus mastki ülimalt ligitõmbav

vanasti sai näpuga pool tiiru traktori magnetot keeratud ja sain juba meetri kauguselt kuiva betooni kaudu selleise löögi .... pärast proovisin ka kui kaugelt betpoon sädet edasi annab, aga juhe polnud piisavalt pikk ...

Palun abi!
Eile hommikul oli kõik OK, õhtul pilti ei olnud ja lõpuks peale pikka puldiplõksimist leidsin teksti, mis ütles, et signaali ei ole ja antenn on väljas. Elan kortermajas ja meil katusel mingi ühine antenn (vaatan vaid tasuta kanaleid). Püüdke seletada võimalikult lihtsas keeles (vt. kasutajanime), kas mu telekas on nüüd ka järsku tänu äikesele midagi läbi löönud või mida ma peaksin tegema? smile01

noh natsa aega möödas aga lisan siis enda juhtumi ka siia... kui need metsikud äiksetormid olid... sai siis kilbist välja lülitatud, ei jõudnud veel taha tuppa juhtmeid välja katkuma minna kui käis pauk... järgmisel päeval siis selgus, et elioni ruuter, 1 masina võrkar ja suure arvtu emaplaat läinud... hea, et satikas teveks jäi kuigi se eoli ka võrgus... (muuseas elioni ruuter on kasutuses ainult wifi jagamiseks) st. elioni kaablit sisse ei jookse. aga arvan, et täpselt sealtkaudu ta ära küpsetas selle suure arvuti emaplaadi ja teise masina võrkari.

nüüd tean ka ja kisun kõik viimseni välja...

Mul suvilas on ainult CB-raadiojaam ja telekas, needki lülitan ALATI täielikult välja kui ära tulen. Ka siis kui ainult päevaks ja äikesest pole haisugi. Kodus pole vaja eriti äikest karta, sest siingi pole midagi erilist ja korra pani äike maja taha umbes 100m kaugusele ja midagi ei juhtunud. Eks need paljude korteritega paneelmajad ole vast veidi ohutumad ka kui kuskil lagedal väljal, üksiku puu all olev majake, kuhu suunduvad veel erinevatest suundadest erinevad õhukaablid nagu elekter, telefon ja nett.
Kogu teema vahekokkuvõtteks võiks öelda, et mida vähem elektroonikat ja muid elektriseadmeid on, seda väiksemaid kahjusid äike põhjustab smile85

elit kirjutas:Juba aastaid kasutan LNB-de, DiSEqC ja muidugi ka õhuantennide kaablite kiireks ja mugavaks lahtiühendamiseks aparaatide küljest F-pistikute asemel õhuantennide (ühest otsast keermeteta üleminekuid) pistikuid - pesasi.
Neid (üleminekuid) müüakse igasugustes variantides.

Kaasnev väga vähene signaalikadu pole oluline (kui signaali tugevus pole just kriitilisel piiril).

tulin isegi selle peale aasta paar tagasi, ning samuti märgatavat signaalikadu pole

F-ema/IEC-ema

pikse ja ülepingekaitse teooria on karm,
eramajal peaks keldrisse peakilpi panema mitu erinevat tüüpi
ja teisele korrusele teleka vahetusse lähedusse veel kolmanda, kuna võib "läbi seina lüüa" indutseerida ja siis pole keldri omast kasu.

kohati suudab ka EE oma trafode või lülitustega võrgus midagi genereerida ja aparaate tuksi keerata.
kas siis suudavad ülepingekaitsmed päästa midagi..

blondiin kirjutas:Palun abi!
Eile hommikul oli kõik OK, õhtul pilti ei olnud ja lõpuks peale pikka puldiplõksimist leidsin teksti, mis ütles, et signaali ei ole ja antenn on väljas. Elan kortermajas ja meil katusel mingi ühine antenn (vaatan vaid tasuta kanaleid). Püüdke seletada võimalikult lihtsas keeles (vt. kasutajanime), kas mu telekas on nüüd ka järsku tänu äikesele midagi läbi löönud või mida ma peaksin tegema? smile01

kõige lihtsam oleks kui leiad naabrimehe/naise kellel on eraldiseisev digivastuvõtja ja kes on nõus tulema ning ühendama oma vastuvõtja sinu antenni ja teleka vahele - kui siis signaal on piisava tugevuse ja kvaliteediga ning pildi ette saate jääb üle kas telekas remonti viia/maha kanda või on ka võimalus, et näiteks mingil põhjusel on telekas omast tarkusest lolliks läinud ja aitab kanalite uus sisselugemine ... aga alustuseks on ikkagi tarvis antenni korrasoleku kontroll smile85

valgekotkas kirjutas:Kõige lihtsam oleks kui leiad naabrimehe/naise kellel on eraldiseisev digivastuvõtja ja kes on nõus tulema ning ühendama oma vastuvõtja sinu antenni ja teleka vahele - kui siis signaal on piisava tugevuse ja kvaliteediga ning pildi ette saate...

See ei tähenda veel eriti midagi.
Tavaliselt need telekatesse sisseehitatud DVB-T mpeg4 tuunerid on nõrgema tundlikkusega kui eraldiseisvad box'id.
Aga...
Proovida, muidugi tasub.

F-kiirliides:



Et ühendub otse tuuneri LNB-pessa ja keskmine klemm on peenem kui tavaantenni üleminekul, on sisemahtuvus veelgi väiksem.

Merges.