Digi-tv.ee

Tere!
Tekkis igasuguseid mõtteid seoses sat’i antennide suurusega. Kas mõnel eesti satifännil on kasutusel ka midagi väga suurt. Ise olen näinud suuremaid antenne vaid mõnede “riigiasutuste” katustel. Aga nende puhul on kindlsati tegu antennidega, mis püüdmise kõrval ka saatmisega tegelevad. Olen kuulnud kiidusõnu 1,6 m offseti kohta, mida meil eestis teatud poodides müüakse ja mida ka Starman kasutab. Ju on asi oma hinda väärt, sest tegu pole ju mingi odava asjaga. Samas, kas oleks näiteks mingi võimalus liita mitme antenni signaalid ja saada sellega sama tulemus mis suurema antenni puhul. Panna näiteks üles kolm 110 cm offset Triax’sit ja saavutada oluliselt suurem signaalitugevus mingil kindlal positsioonil(näit. 28,2e), kui ühe antenni puhul. On selline asi teoreetiliselt võimalik? Tallinnas saan hetkel kasutada vaid toroidi, kuna midagi mud mulle rõdule ei mahu, kuid maal pole mul mingeid takistusi ja vanu offsette 110,110, 90, 80 saaks ju igasugusteks ekperimentideks kasutada Mida eksootilist on satihuvilised üldse eestis kätte saanud ja kui suure riistvaraga?
Ette tänades!

Tere vana tuttav sealt Õismäe serva pealt!

Kuna Su allkirjas "Katit" mainitud enam pole, ju see Kati on siis hingusele läinud... (RIP) või sai Sul lihtsalt hing täis.
Nuh, on nigu on...
Mitme antenni signaale saab teoreetiliselt liita küll, aga seal on pagana palju nüansse, mis asja hirmkalliks teevad - näiteks peaks kõik liidetavate antennide LNB-d käima faasis sünkroniseeritud ostsillaatoritega, nende väljundsignaalid (vahesagedusel) tuleb liita täpselt faasis, mis on erinevate sisendi vastuvõtusageduste puhul väga raske ülesanne.

Seega asjal on miinuseid rohkem, kui näiteks Astra2D vastuvõtuks 5 meetrise (siis juba kindlasti otsefookus) antenni püstitamine plusse annaks.

Aga kes siin Eestimaal suurimat SAT vastuvõtuantenni omab, mina küll ei tea.
Enda hea tuttav sateks kasutab suht soliidset antenni, kas sellel on võistlejaid, ei tea.

Ahjaa - profiantennidest on minu teada suurim 7,6 m NEC firma poolt tarnitud EBU süsteem, mille tarnes olin ma ise aktiivselt osaline. See asub Kreutzwaldi tänaval vana telemaja katusel ja tänavalt ei peaks eriti hästi näha olema.
Lätisse Riiga (Läti televisiooni jaoks) tarnisime Daugava jõe kaldale asetatud 9,2 m antenni samamoodi EBU tellimusel.

Tere Henkka!
Katit mul enam ei ole jah! See põhimõtteliselt osteti (rebiti) mul käest, ja seda tegi inimene, kellel neid juba mitu pidi olema, Ta kiitis neid taevani. Niiet saatuse tahtel olen ma nüüd jälle ühe Dreami omanik, mis parata;-) aga olen väga rahul küll. Aga kui teema juurde tulla siis jah, tean et suuri satiantenne müüb ka Aasat, kuid tegu on vist profiantennidega ja ei tea mis sellised küll maksavad. Koduleht enne selle kohta inffi ei anna enne, kui neile oma kindla soovi saadad. Samas guugeldasin pisut ja sain teada päris mitu Hiina pakkujat, kes selliseid suuremaid "loomi" pakuvad, kuid mul pole neisse hiinlastesse eriti usku. Hiina ärimudel pidi ju olema selline, et kui sa oma äripartnerit tüssata ei suuda- pole sa mingi ärimees. Kuigi jah, kui kunagi toroidile lisapeahoidjaid tellisin(kuskilt Hollandist)oli selle äri omaniku nimi väga araabiapärane ja olin peale raha maksmist üpriski kindel, et nüüd läks see kellegi toetuseks, kui peale kuu aega ootamist tuli peale kolme tellitud peahoidjat hoopis viis ja seda kolme hinnaga, niiet kunagi ei tea.

Hei Erks,

kui Sul on tõsine tahtmine SUURE antenni järele , siis uuri järgi, mis võimalused on asja Su pea kohal olevale katusele installeerida.
Mäletamist mööda oled sa ju päris viimasel korrusel (kuigi mingi 3-6 meetrit ei mängi üldse rolli).
Kui katusele saab kuidagimoodi legaalselt paigutada suure otsefookusega antenni, siis kõik ülejäänu on lihtsalt raha küsimus ja "delo tehniki" smile115

Muidugi see antenn võib ju ka offset olla, aga minu meelest (võibolla ma mõtlen vanaaegselt) oleks üks vinge otsefookus koos korralike aktuaatoritega väga hea lahendus.
Aitan nõu ja jõuga, kui saan, Sul on mu telefoninumber ju olemas.

Muide, suht OK suuri antenne saab "põtrade" käest, võibolla isegi "second hand" kraami.
Mõtlesin vahepeal omale aeda ühe 3 meetrise paigaldamise üle, et brittide Astra 2D Freesat signaale vastu võtta, aga (nagu ikka) kadus see vaba raha jälle kuhugile ära ja nüüd lihtsalt ei ole finantse sellise projekti jaoks...
Ja oma katusel pead eeskätt selle peale mõtlema, et antenn saaks stabiilselt paika (ilma äralendamise ohuta).
Suure antenni puhul on ka tuule poolt tekitatav suunadiagrammi 0,5 kraadi kõrvalekalle juba signaali kaotav asjaolu.

http://www.siteslike.com/to/laminas.com.pl

Mis sa sealt Hiinast tellima hakkad,Poola on odavam ma arvan,kunagi küsisin siit hinnapakkumise saatmiskulusid ei mäleta enam aga antenni hind tuli kusagil 2500 eurot,ma muidugi ei kujuta ette milleks sul sihukest mõlakat vaja on,ainuke asi kui Astra 2D-d näha tahad 28,2 e pealt,muus osas teevad väiksemad pannid väga edukalt sama töö ära.

Tänud!
Seda ma mõtlengi, et see brittide 28,2 on üks huvitav suund, kus midagi ka vaadata oleks. Aga huvitav oleks teada, mida on siin Eestis kõige lääne ja kõige idapoolt kätte on saadud. Minul on need andmed praegu 36E ja 30W. Henkka! Ega ma linna seda maapealset kosmosejaama plaanigi, vaid maale. Maal saaks antenni ka otse maapinnale installida ja keegi ei hakaks isegi kadedust tundma Äge oleks küll kui oleks suurem kui...

Nuh siis mõtle oma rahavõimaluste peale ja teha saab ju vastavalt rahakotile mida iganes...
Aga ida poolt näeb satelliite pea kuni 90E positsioonini välja (mäletamist mööda, ei ole ise sellise perverssusega kunagi tegelenud, kuna sealt peale venekeelse möla ei tule midagi mõistlikku IMHO).
Lääne poole peaks (vist) 45W piiripealne olema, analoogSAT algusaastatel sai 27.5W Intelsati (mis oli sellel ajal kõige tugevama signaaliga SAT Eestis) küll vaadatud ja polnud see otsefookusega antenn midagi vastu horisonti...

Henkka kirjutas:.. näiteks peaks kõik liidetavate antennide LNB-d käima faasis sünkroniseeritud ostsillaatoritega, nende väljundsignaalid (vahesagedusel) tuleb liita täpselt faasis, mis on erinevate sisendi vastuvõtusageduste puhul väga raske ülesanne.

Sorri, aga nüüd sa ajad küll pada. LNB-d on lisaks sageduse muundamisele ka võimendid ja kui nende "võimendite" väljundid kokku liita, siis kasvab nii kasulik signaal kui ka müra sama palju. Seega on lõpptulemus signaali/müra suhtes faasis liidetud LNB-del täpselt sama nagu üksikutel eraldi. Faasis mitte oleva ühenduse korral ei jää sedagi suhet alles. Kokku liitmised tehakse ikka enne võimendit, aga 12GHz-i juures hakata pannidest signaale kokku ajama ühte peasse - see maksaks mega roppu raha smile50

Jah eks ta ole, ega silmapiiri taha ikka näe küll, isegi parema tahtmise juures. Huvitav, kas sati kattekaardid on tehtud arvestudes mingit keskmist antenni suurust(lõpeb vist 1,2 m juures) ja tegelik nähtavus suuremate pannide puhul ulatub sellel märgitust oluliselt kaugemale? Kui nii, siis pole sattide suunamine maale ikka piisavalt täpne(õnneks) ja inimestele kes kodust kaugel või kellel huvi teatud piirkonna saadete vatu on jäänud võimalus vaadata saateid ka kodust või antud piirkonnast kaugemal.

Sombi kirjutas:

Henkka kirjutas:.. näiteks peaks kõik liidetavate antennide LNB-d käima faasis sünkroniseeritud ostsillaatoritega, nende väljundsignaalid (vahesagedusel) tuleb liita täpselt faasis, mis on erinevate sisendi vastuvõtusageduste puhul väga raske ülesanne.

Sorri, aga nüüd sa ajad küll pada. LNB-d on lisaks sageduse muundamisele ka võimendid ja kui nende "võimendite" väljundid kokku liita, siis kasvab nii kasulik signaal kui ka müra sama palju. Seega on lõpptulemus signaali/müra suhtes faasis liidetud LNB-del täpselt sama nagu üksikutel eraldi. Faasis mitte oleva ühenduse korral ei jää sedagi suhet alles. Kokku liitmised tehakse ikka enne võimendit, aga 12GHz-i juures hakata pannidest signaale kokku ajama ühte peasse - see maksaks mega roppu raha smile50

Selge!
Siis on ikka ainus lahendus suurema pinnaga antenn.

Sombi kirjutas:

Henkka kirjutas:.. näiteks peaks kõik liidetavate antennide LNB-d käima faasis sünkroniseeritud ostsillaatoritega, nende väljundsignaalid (vahesagedusel) tuleb liita täpselt faasis, mis on erinevate sisendi vastuvõtusageduste puhul väga raske ülesanne.

Sorri, aga nüüd sa ajad küll pada. LNB-d on lisaks sageduse muundamisele ka võimendid ja kui nende "võimendite" väljundid kokku liita, siis kasvab nii kasulik signaal kui ka müra sama palju. Seega on lõpptulemus signaali/müra suhtes faasis liidetud LNB-del täpselt sama nagu üksikutel eraldi. Faasis mitte oleva ühenduse korral ei jää sedagi suhet alles. Kokku liitmised tehakse ikka enne võimendit, aga 12GHz-i juures hakata pannidest signaale kokku ajama ühte peasse - see maksaks mega roppu raha smile50

Kipub raadiotehniliseks vaidluseks, aga ma olen heameelega nõus natuke vaidlema.

Esiteks eeldame, et nende LNB-de võimendiosad on faasikarakteristikutelt identsed (mida nad tegelikult kindlasti ei ole kasvõi juba tootmises tekkivate tolerantside tõttu), siiski peavad ostsillaatorid olema täpselt sünkroonis (no seda sa ju ometi ei eita???)

Teiseks - kui liidetud kasulikud signaalid on faasis (ja ideaaljuhul täpselt nii liidetud ka) siis signaaliga kaasnev müra on oma olemuselt juba juhusliku jaotusega.
Iga kasutatav demodulaator töötab kindlamalt suurema kasuliku signaal/müra suhtega.

Sinu viimase lõigu osas ( Kokku liitmised tehakse ikka enne võimendit, aga .... ) ma ei hakka üldse sõna võtmagi.
Tehakse seda, mis on kasulik ja/või võimalik...rohkem ei " kommentaari "

Tervitades
H.

erks kirjutas:Jah eks ta ole, ega silmapiiri taha ikka näe küll, isegi parema tahtmise juures. Huvitav, kas sati kattekaardid on tehtud arvestudes mingit keskmist antenni suurust(lõpeb vist 1,2 m juures) ja tegelik nähtavus suuremate pannide puhul ulatub sellel märgitust oluliselt kaugemale? Kui nii, siis pole sattide suunamine maale ikka piisavalt täpne(õnneks) ja inimestele kes kodust kaugel või kellel huvi teatud piirkonna saadete vatu on jäänud võimalus vaadata saateid ka kodust või antud piirkonnast kaugemal.

Kahjuks on nii, et satelliitide saateantennid lähevad järjest paremaks ning suunadiagrammid järjest rohkem kontrollitavaks.
Hea näide ongi see sama Astra 2D.
Kehtib aga reegel - kui mingit signaali vastu võtta tahtval isikul on piisavalt raha ja piisavalt huvi asja vastu, siis lõplikud piirid seab ikkagi kasutada oleva raha kogus.

Henkka kirjutas:

erks kirjutas:Jah eks ta ole, ega silmapiiri taha ikka näe küll, isegi parema tahtmise juures. Huvitav, kas sati kattekaardid on tehtud arvestudes mingit keskmist antenni suurust(lõpeb vist 1,2 m juures) ja tegelik nähtavus suuremate pannide puhul ulatub sellel märgitust oluliselt kaugemale? Kui nii, siis pole sattide suunamine maale ikka piisavalt täpne(õnneks) ja inimestele kes kodust kaugel või kellel huvi teatud piirkonna saadete vatu on jäänud võimalus vaadata saateid ka kodust või antud piirkonnast kaugemal.

Kahjuks on nii, et satelliitide saateantennid lähevad järjest paremaks ning suunadiagrammid järjest rohkem kontrollitavaks.
Hea näide ongi see sama Astra 2D.
Kehtib aga reegel - kui mingit signaali vastu võtta tahtval isikul on piisavalt raha ja piisavalt huvi asja vastu, siis lõplikud piirid seab ikkagi kasutada oleva raha kogus.

Olen Sinuga täiesti nõus, aga seda samust võiks tõesti rohkem olla

erks kirjutas:

Sombi kirjutas:

Henkka kirjutas:

Selge!
Siis on ikka ainus lahendus suurema pinnaga antenn.

Seda lahmakat on sul ainult vaja Astra 2D jaoks,aga kas asjal on ikka mõtet,Poolakate oma on Offset sinna võid hea tahtmise korral ka offseti päid ette laduda,aga tulemus on sul sama mis toroidaliga võid ka siit eestist leida hea tahtmise korral 2,60 meetrise aga H kiire puhul jääb seegi
lahjaks.Poolakate omaga tuleb,ainult antenni hind kusagil alla 2000 euri+muud vidinad juurde tulebki koos transaga oma 3000 euri kokku siis saad kindlasti ka H kiire kätte kui nii suur isu selle järgi on.