Digi-tv.ee

peeter3000 kirjutas:ilusad pildid...
Marsilt

http://yle.fi/uutiset/curiosity_lahetti ... ta/9160345

dreamants kirjutas:... keegi on seal nahka pandud.

Lendavad raipenahad - https://www.youtube.com/watch?v=wyXuIa4hEOU / http://dneprcity.net/world/nasa-zasnyali-v-kosmose-nlo/

peeter3000 kirjutas: Myanmaris kukkus taevast alla seni tuvastamata saladuslik objekt
http://www.mmtimes.com/index.php/nation ... akant.html

For the first time, scientists have nailed down a source of fast radio bursts, one of astronomy's most enigmatic phenomena.

FRBs are extremely brief pulses of radio waves, flaring with the power of about 500 million suns.

The burst source and persistent source have a projected separation of
less than about 500 pc assuming z ≲ 0.32. There are three broad inter-
pretations of their relationship. First, they may be unrelated objects
harboured in a host galaxy, such as a neutron star (or other compact
object) and an AGN. Alternatively, the two objects may interact, for
example, producing repeated bursts from a neutron star very close to
an AGN. A third possibility is that they are a single source. This
possibility could involve unprecedented bursts from an AGN along
with persistent synchrotron radiation; or persistent emission might
comprise high-rate bursts too weak to detect individually, with bright
detectable bursts forming a long tail of the amplitude distribution.
In this interpretation, the difficulty in establishing any periodicity
in the observed bursts may result from irregular beaming from a
rotating compact object or extreme spin or orbital dynamics. The Crab
pulsar and some millisecond pulsars display bimodality in giant and
regular pulses. However, they show well-defined periodicities and have
steep spectra that are inconsistent with the spectrum of the persistent
source, which extends to at least 25 GHz. Magnetars show broad spectra
that extend beyond 100 GHz in a few cases, but differ from the roll-off
of the spectrum of the persistent source

Avaruudesta tulevan radiosignaalin tarkka lähde on onnistuttu selvittämään ensimmäistä kertaa, astronomit kertoivat keskiviikkona. Nopeat radiosignaalipurkaukset eli FRB-purkaukset ovat todennäköisesti peräisin kääpiögalaksista, joka sijaitsee 2,5 miljardin valovuoden päässä Maasta, tutkijat kertovat Nature-julkaisussa The Washington Postin mukaan.

Millisekunnin kestävät FRB-purkaukset kulkevat valtavan kauan ja pitkän matkan ennen kuin ne saavuttavat Maan.

– Tämä on todellakin ensimmäinen yhteys nopean radiosignaalin ja toisen astronomisen lähteen välillä, joten se on todella vaikuttava tulos, kertoi radiosignaalin ensimmäisenä vuonna 2007 havainnut astronomi Duncan Lorimer yhdysvaltalaislehdelle.

Jaan-Juhan Oidermaa
Täna 17:13
Rubriik: Universum

Kui inimesed näeksid raadiolained, vilguks taevas pidevalt nagu diskokuul. Rühm astronoome leiab nüüd, et esmakordselt kümnekonna aasta teadlaste tähelepanu püüdnud ülilühikeste ja -energeetiliste raadiolainete allikad asuvad väljaspool Linnuteed, Maast miljonite ja isegi miljardite valgusaastate kaugusel.

''Kuigi oleme tänaseks registreerinud vaid käputäie kiireid raadiopurskeid, jälgime raadioteleskoopidega korraga ka vaid väga väikest osa taevast. Kui suudaksime need kõik kinni püüda, näeksime neid tõenäoliselt iga paarikümne sekundi tagant,'' märkis Cornelli ülikooli raadioastronoom Shami Chatterjee ERR Novaatorile antud intervjuus. Sellele vaatamata pole teadlastel veel head aimdust, mis raadiopurskeid tekitab.

''Ma ei liialda, kui ütlen, et nende selgitamiseks on välja pakutud rohkem hüpoteese, kui on üksikuid purskeid üleüldse registreeritud,'' lisas astronoom. Seejuures on olnud kõik jäädvustatud sündmused peale ühe olnud ühekordsed. Nende registreerimiseks kasutatud teleskoopide antennid aga samal ajal kaugelt liiga väikese läbimõõduga, et nendega oleks saanud määrata täpselt raadiolainete allika asukoha.

Perioodiliselt Maa suunas kiireid raadiopurskeid saatev raadiolainete allikas kujutas endast seega mõistatuse võtit. Chatterjeel ja ta kolleegidel avanes võimalus otsida lainete lähtepunkti ühe maailma suurima, Karl G. Jansky nimelise raadioteleskoopide massiiviga. ''Me palusime kümmet tundi – ei midagi; 40-ga leiame kindlasti midagi – endiselt mitte midagi, olime juba kerges paanikas; viimaks saime veel 40 tundi,'' meenutas astronoom. Töörühma õnneks andis kiirete raadiopursete allikas FRB 121102 endast märku praktiliselt kohe pärast vaatluste algust.

''See asub hädises kääbusgalaktikas, mis on Linnuteest umbes kümme korda väiksem ja tuhat korda kergem. Peale FRB 121102 ei kiirga seal ei raadiolainete ega nähtava valguse piirkonnas suurt midagi,'' sõnas Chatterjee. Galaktika ise asub Linnuteest umbes 2,5 miljardi valgusaasta kaugusel. Nõnda peab vähem kui paarisaja kilomeetrise läbimõõduga keha või ükskõik mis ruumipiirkonnas paikneb, kiirgama vähem kui silmapilgu vältel kümneid miljoneid kordi eredamalt kui Päike.

Kuid et müstiline objekt teeb seda ikka ja jälle, ei tohi see end seejuures täielikult hävitada. ''Suurem osa mudelitest ja selgitustest keerlevad aga just kataklüsmide ümber, nii et meil õnnestus selgituste ringi mõneti kitsendada. Nii jätame lauale kolm selgitust, kuid ei saa ikka ühte kindlalt teisele eelistada,'' nentis astronoom.

Näiteks võib olla tegu aktiivse galaktika tuumaga, mis ''teeb midagi huvitavat ja seninägematut''. Samahästi võib aga tegu olla noore neutrontähe, magnetariga, mis paistab aeg-ajalt eredamana seda ümbritseva läätsena toimiva plasma tõttu. Viimaks võib olla tegu nende kombinatsiooniga ehk aktiivne galaktika tuum mõjutab mingil magnetari. Chatterjee möönis samal ajal, et FRB 121102 ei pruugi esindada kõiki kiireid raadiolainete purskeid. Vaja on veel ühte näidet

Sellele vaatamata uskus mees uute ja võimsamate raadioteleskoopide valmimise valguses, et astronoomid on mõistatuse lõplikult lahendamisest vaid paari sammu kaugusel. ''Ja kui see meil viimaks käes on, lähevad asjad huvitavaks. Meil on tööriist, millega uurida galaktikaid lahutavad tühimikku ennast,'' naeratas Chatterjee.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

NASA helged pead on hämmingus seepärast, et nad ei oska öelda, kas tegu on komeedi või asteroidiga. Üldine reegel on, et asteroidid on kivise või metallise koostisega ja komeedid peaasjalikult jääst. 2016 WF9 on tume ja sellelt ei peegeldu valgust tagasi, mis võiks viidata, et tegu on komeediga. Samas ei ole sel komeetidele tüüpilist tolmu- ja gaasisaba. Tänu ebaselgusele ei osata ka öelda, kust see taevakeha pärit on.