aandra kirjutas:Kuna pilti vaatan ühest ja samast telekast ja kasutan tüüneritena providerite ametlikke tüünereid (Thom.. ja Ami..), siis võrdlesin konreetselt ETV-sid ja TV3-sid. Sina võid oma streame võrrelda palju tahad ja võid tõestada et siga on haug jne. aga vaatajat huvitab visuaalne pildi kvaliteet!
Neljapäeva õhtuti ei ole ärritumine hea. See toob endaga kaasa kõiksugusi hädasid ja suurel hulgal viletsust.
aandra kirjutas:
Kui tahad, võin Sulle pikalt pajatada mpeg2 ja mpeg4 streamidest, aga siin on popolaarteaduslik foorum ja tavatarbijat pole mõtet lollitada. Minu tähelepanek oli see, et ETV on satilt palju ilusam, TV3 aga Elionist
ETV-d ja TV3-e vaatasin satilt ametliku NDS kaardiga, mitte filmimehest.
Kui me saame õigesti aru, et kõrgem hinne tähendab paremat visuaalset tulemust ja kui me võtame tööhüpoteesiks, et TV3 stream on nii Viasati kui ka Elioni paketis üks ja seesama ning arvestame, et ETV Viasati paketis tehakse sisuliselt samast streamist, mis liikleb Elioni paketis ümberpakkimise (bandwidthi vähendamise) teel, mistõttu ta võiks loogika järgi olla Viasati puhul halvem kui Elioni paketis, siis ilmneb antud võrdluses pisike vastuolu.
Nimelt, TV3 puhul saab Elioni pakett ja vastav digibox parima hinde. Kui eeldada, et TV3 on mõlemas paketis täpselt sama, siis järeldub siit, et Elioni digiboxi tehtud pilt on võrreldud riistade hulgast parim.
Ent seesama box saab ETV testis, kus Elioni paketis peaks nagu olema praem signaal kui Viasati omas, koos Samsungiga madalaima hinde...
Üritame seda vastuolu seletada sellega, et TV3 on siiski Elioni paketis oluliselt parem kui Viasati omas ning Elioni box on tegelikult üpris kesise kvaliteediga. Ent sellisel juhul tekkib jälegi probleem Samsungi boxiga - Kui Samsung saab ETV puhul AmiNET'iga võrdselt halva tulemuse, siis kuidas saab see sama Samsung TV3 testis saada madalaima hinde kui AmiNET saab kõige kõrgema?
Ilmselt on nende vastuolude tegelik põhjus siiski selles, et võrreldi võrreldamatuid asju. Suure tõenäosusega toimusid need võrdlused erinevate saadete või vähemalt erinevate stseenide ajal ning seega mõjutab tulemust väga palju konkreetse stseeni sisu. Mõne stseeniga paistavad pakkimisvead ning digiboxi omadused paremini välja kui teisega - see oleneb heledusest, liikumisest, värvigammast ja tuhandest muust tegurist. Niisugusel juhul ei aita üldiselt ka pikemaajaline test, sest inimese silm adapteerub üpris kiiresti ja ei ole enam objektiivne. Kui oletada, et testid tehti üksteise järel ilma pikema vahepausita, siis sõltub testi tulemus selle sama silma adapteerumise tõttu ka testimise järjekorrast.
Seega ma leian, et see test ei ole adekvaatne - selle järgi ei saa teha otsust, millist paketti või millist riista kvaliteeti nõudev vaataja võiks eelistada.
Siit ka minu (eelnevalt võib-olla halvasti väljendatud) soovitus, võrrelda võrreldavaid asju.
Nimelt, jagada ülesanne näiteks kolmeks osaks:
1) selgitada, millise paketi valimisel on vaatajal teoreetiline eelis saada parem digisignaal.
2) selgitada, millised digiboxid ühe või teise paketi puhul (nad ei ole ju füüsilistel põhjustel üksteist asendavad) on võimelised väljastama parimat analoogpilti.
3) uurida, kas mõne boxi eriti hästi realiseeritud dekooder võimaldab kehvema digisignaali korral teistega võrreldes siiski teha paremat pilti ning vastupidi - kas mõni box ehk on nõnda kehv, et parem digisignaal ei anna mitte mingisugust eelist.
Üritades kõiki noid asju, mis annavad tulemuseks visuaalse kvaliteedi, testida ühekorraga, on järelduste tegemine äärmiselt raske, sest võimalike kombinatsioonide arv kasvab eksponentsiaalselt muutujate (boxide ja pakettide) arvu kasvades.
Kui niisugused kontrollitud testid (kus me teame täpselt, mida me testime ja võrdleme) viia läbi ühe ja sama saatega, pidades testimiste vahel piisavalt pika pausi, et silma kohanemine võimalikult vähe tulemust mõjutaks, võiks juba saada päris kasuliku pingerea...
Kuidas seda praktiliselt läbi viia, on muidugi iseküsimus...
Üks võimalus oleks seada erinevad seadmed samal ajal samasuguste telekate külge ning istutada iga teleka enne vaataja (vaatajad võiks olla enam vähem sarnaste eelistustega) ilma, et viimane teaks, mille pilti ta näeb - meetod, mis on sarnane helitehnika hindamisel kasutatavate kuulamistestidega.
Lisaks kõigele - iga erinevate värkide võrdlemisel saadav tulemus hakkab mingit väärtust omama alles siis, kui testile lisandub ka analüüs, ehk siis põhjendus, miks on saadud pingerida just selline, mitte teistsugune.