joonas kirjutas:Kas, sulle meeldiks kodu juures ca 35m mast, mis on näiteks kuusemetsast kõrgem? Peale selle on jäänud silma paari teenusepakkuja lehel, et üle 10-15m nad kaablit eriti antennist vastuvõtuseadmeni vedada ei taha. Poole masti peale jõuaks sellise kaablijupiga metsatalus elav inimene
Einoh ega siis tänapäeval antennikaablit eriti ei veeta. Tänapäevased seadmed on ikka antenn ja aktiivseade koos, millest tuleb eeter tuppa ning seda sama eetrikaablit mööda liigub ka toide üles.
Samas on see omaalgatuslik antenni kõrgele ajamine üsna ohtlik. Peab arvestama alati, et mida kõrgemal on meie seade, seda tõenäolisem on välgutabamus. Igatsugu kõrgete mastide ehitamise teeb isehakanutele sageli ohtlikuks just see, et ei osata asja pikse vastu kaitsta.
Sisuliselt hakkab kohtades, kus pole kaablit, olema võimalik kasutada kahte tehnoloogiat - Wimax ja CDMA. WiFi on ei ole reliable ning sellega ei saa pakkuda stabiilset teenust rohkem kui paarile kliendile. Igasuguste 3G asjade piisav odavnemine, et neid reaalselt internetiühenduse jaoks tarvitada, ei tundu aga lähiajal reaalne olevat.
CDMA'd pole ma töötamas näinud ega katsetanud, küll aga Wimaxit. Viimast pruugin ma igapäevaselt kodus.
Asi töötab ilma otsenähtavuseta. Kuna ma asun tugijaamale suhteliselt lähedal - 3km, siis selgub, et pole erilist vahet, kas antenn on maast 4m, 5m või 10m kõrgusel. Signaalitugevus on selle maa peale peaaegu, et parim, mida seade näidata oskab.
Kaugemate ühenduste puhul mängib ilmselt kõrgus ja otsenähtavus rohkem rolli, kuid teisalt olen ma suutnud saada Wimaxi ühenduse ka keset metsa, mastist jällegi umbes 3 km kaugel selliselt, et antenn vedeles lihtsalt auto katusel. Mitte mingist otsenähtavusest polnud juttugi - puud puud ja veel kord puud. Tuleb tunnistada, et jällegi, kuna kaugus polnud väga suur, siis kõrgus rolli ei mänginud, küll aga muutus oluliseks antenni väga täpne suunamine.
Inimesed, kes Wimax ühendusi paigaldavad, teavad rääkida, et 8-10km pikkune hüpe pole mitte midagi erilist, piisavalt lageda signaali teekonna puhul olevat reaalne ka 20km hüpe.
Kuna Wimax kasutab siiski üsna kõrgeid sagedusi ning saavutab oma levimise takistuse "taha" lihtsalt sellega, et modulatsioon on niisugune, mille korral saab kasutada ka peegeldunud signaale (sarnaselt DVB-T'ga) ning edastatavad andmed on üpris suure veaparandusega (hea signaali korral FEC 3/4, halva korral 2/3 või suisa 1/2), siis CDMA seevastu võiks takistuste taha levida oluliselt paremini, kuna sagedus, mida pruugitakse, on madalam.
Mis puutub aga andmeedastuskiirusesse, siis tuleb siinkohal enda vastu aus olla - need suured andmehulgad, mida enamik kasutajaid kiiresti ühest kohast teise tahab liigutada, on kodukasutajate korral tavaliselt üsna mõttetu sisuga.
Seega, kui suudetakse tagada teenuse stabiilsus (teenus peab töötama 24/7 piisavalt hästi, et ükski mõistuse piiridesse jäävat andmehulka vajav tegevus ei jääks tegemata), on sellel tehnoloogial turgu küll ja küll.
Tõsi, kuna kasutatav bandwidth on vägagi piiratud ja kuna enamik kasutajaid on lihtsalt süüdimatud (pannakse P2P programm käima ning lastakse sellel teha, mis ta soovib), siis on sellise teenuse loomine, mille korral asi tõesti iga kasutaja jaoks stabiilselt töötab, äärmiselt raske ülesanne...
Praegused raadiotelefonid, koos pisikese väliantenniga töötavad läbi mitme metsatuka korralikult mitmekümne kilomeetri taha.