serxx kirjutas:FreeNAS peaks küll kiirelt toimetama, kui raud all just väga igivana pole (1GHz P3 peaks juba suht kobe tükk olema).
WiFi 54Mbit kiirusest võib und näha. Reaalne maksimum on kuskil 20-25Mbit kandis.
Kaabliga võib maksimumi täitsa kätte saada hea raua ja softi kooslusega.
Suurte failide liigutamisel võib kasuks tulla, kui lubada "jumbo frames" (MTU tõsta maksimaalselt kõrgeks) kõigil võrguseadmetel. Mingi lisakiiruse peaks see andma küll.
See, et 100Mbit võrgus on windowsi masinate vahel kopeerimiskiirus kuskil 5-8MB/s, on suht tavaline. Linux koos sambaga suudab enamasti rohkem, kuhugi 10 lähedale võiks täitsa reaalne olla. MTU tõstmine parandab ka windowsi kiirust veidi.
Ega sul miskit muud seal võrgus toimetamas pole, mis võrku koormab ja selle tulemusena kiirust alla tõmbab? Mõni teine boks samal ajal mängi filmib, salvestab vms?
EDIT:
Mul on miski kõige odavam sempron koos kõige odavama asuse all-in-one plaadiga serveriks. Opsüsteemiks on ubuntu 10.04LTS 64bit. Kettaid on 1+1+1.5TB. Lisaks failijagamisele toimetab ta veel mõningaid koduseid asju. Mul pole kordagi mingeid probleeme olnud. Ei DM800 ega WT TV Live boksiga. Isegi üle 10GB 1080p faile mängib ilusti ja probleemideta.
Üks mõte on mul veel. Ega kettal järsku mingeid probleeme pole? Võibolla tasuks mingi kettatest üle lasta. Poolpidused kettad, mis suht varsti minemas, on ka suht aeglased kohati.
See samba kiirus sõltub ikka konkreetsest rauast ja samba kliendist. Proovitud sambas vahetada 700 MB faile Fedora Core 2 linux PC ja Win XP Fujitsu läppari vahel, keskmine kiirus 4,1 MBit/s. Läppari puhul oli piduriks kindlasti kodune wifivõrk, ning ega ega mingi vanem Fujitsu Siemensi Amilo ka just superarvuti pole.
Otse võrgukaabliga ehk saaks isegi paremaid näitajaid.
Mis puudutab failide suurust ja võimalikke vigu kettal, siis üheks suurimaks piduriks pean mina ka raisatud kettamahtu, mida rohkem pudipadi ja suuri faile kettal seda aeglasem on maha lugemine ja cachesse puhverdamine. Eriti siis kui kasutusel on windows või mõni algeline mediapleier n.ö põlve otsas kirjutatud softiga (Ise lendasin Freecomi tootega mitu aastat tagasi päris orki).
Olen nõus et eraldi failiserver on muidugi ideaalne lahendus, aga selleks et garanteerida stabiilsust ei piisa korralikust switchist-ruuterist vaid kõikidest osadest millest võrk koosneb. Ja muidugi ka kasutaja enda võimest ja soovidest võrk põsti panna. Ega alati ei peagi olema gigabit võrk, piisab kui ka 100 mbit peal saaks asjad korralikult käima.
Mul kaugemas plaanis samuti üles seada NAS, milline ja kui suur, sõltub rahalistest võimalustest.
S....