Digi-tv.ee

Scott kirjutas:Tabelis on võrdlus mitme erineva koodekiga, aga DAB-raadios on koodekid rangelt määratletud ja muid kasutada ei saa. DAB on MP2 ja DAB+ kasutab HE-AAC v2.

No saab ju kahte graafikut omavahel võrrelda ning ega neid omavahel ei võrreldagi seal, vaid ikka y teljel oleva ühiku suhtes. HE-AAC v2 ja HE-AAC v1 ju väga palju omavahel ei erine välja arvatud madala bitrate küür, mis meid ei huvita sest rootsi uuringust ju selgub, et 96-128 on vajalik bitrate ning seal on nad samas vahemikus. Jah, MP2 on veel halvem, aga argument, et UK-s oli omal ajal veel halvem ei tohiks olla üldsegi asi mida mainida.

AnaloogTV kirjutas:
a) eestlane ostab üldiselt auto täis planguna, hea kui värvi suvatsetakse valida ja mõni sott juurde maksta
b) sõites tekib nii või naa muu müra juurde mis rikub helipilti

Millest selline soov, latt kohe madalamale lasta? Igasugu teesid, et "rahval" on kesised võimalused ja "rahvas" ei oska ega taha hinnata head kvaliteeti, kõlavad kuidagi väga õõnsalt, et mitte öelda tagurlikult. Kas siis näiteks ka meie trükiajakirjandus võiks lõpetada igasugused pingutused, et kirjutised oleksid õigekeelselt korrektsed? Sest "rahva" õigekirjaoskus on madal.

Hiljuti reisil olles sai rendiauto tehases paigaldatud "tavalist" helisüsteemi kuulatud. Telefonist Tidal üle Bluetoothi ja siis võrdluseks läbi USB kaabli. Isegi selline plank tehaseraadio suutis USB eelise kenasti ära mängida.

Tahtsin sellega öelda, et DAB-raadio kontekstis pole mõtet siga käoga võrrelda ehk tähtsad on vaid HE-AAC v2 omadused. Muud koodekid võivad paremad olla (ja mõned ongi), aga neid ei saa raadios kasutada.
Heli saab võrrelda FM-raadios kõlavaga ja praegusel juhul on subjektiivsed arvamused analoogi kasuks.

Küsimus, mis signaal analoogsaatjasse ja DAB+ enkoodrisse läheb on vist suur saladus, et sellele vastatud pole.

Scott kirjutas:Küsimus, mis signaal analoogsaatjasse ja DAB+ enkoodrisse läheb on vist suur saladus, et sellele vastatud pole.

Seda tahaks jah teada. Kas DAB saatja/enkooder on üldse digitaalse sisendiga või saab talle ainult analoog signaali sisse sööta, mis tähendaks, et raadiote väljastatav digi signaal tuleb kõigepealt analoogiks muuta, siis saatjasse saata, kus see uuesti digitaalseks muudetakse ja ära pakitakse.

.....".....................

Selline DAB-välisantenn

https://www.orbitadigital.com/en/satell ... ments.html

Scott kirjutas:Küsimus, mis signaal analoogsaatjasse ja DAB+ enkoodrisse läheb on vist suur saladus, et sellele vastatud pole.

DAB koodrisse läheb AES67 24-bit, 48 kHz; FM saatjasse Digital MPX, 192 kHz.

Sõbralik kirjutas: … kogemus on kümnetes riikides juba aastatega kogunenud …

Ka enda töökogemusest, tegelikult ei olegi korporatsiooni(de)st taolist tehn. (oskus-) teavet nii lihtne kätte saada. Sh. paljud kohalikud olud (va. füüsikaseadused) on erinevad. Tuleb osata väga spetsiifiliselt küsida, kui ka infot saadakse, siis tuleb osata seda kriitiliselt hinnata. Kõik see tähendab, et baaskompetents ja kogemused tuleb ka kohapeale arendada ning nende aluseks saavad olla väga head erialased (teoreetilised) teadmised.

satipannihuviline kirjutas: … mis peab olema bitrate …

Lisage ehk tsiteering selle kollase taustaga graafiku kohta. Ka [viite 1] lehel oleva info osas tekib mul mõningaid küsitavusi, aga ma loeks ise orig. allikaid, kui rohkem aega tekib. PS. „44.1 kHz / 16 bit stereo“ on (kompresseerimata) CD formaadi (PCM kodeeringus) referents ning rootslaste artikli kokkuvõte räägib veidi kõrgematest numbritest (kui viide 1 ise).

AnaloogTV kirjutas: … Uus koodeks …

Tegelikult on nt. Word-i spelleriga võimalik seda viga lihtsalt teha. Kes on tõsisemaid tekste kirjutanud / toimetanud teavad, et mingist momendist on enda vigasid juba keeruline märgata. Tavaliselt antakse selleks tekst teistele lugeda või vaadatakse mõne päeva möödudes uuesti.

Scott kirjutas: DAB+ kasutab HE-AAC v2.

Seda aspekti tasuks tegelikult Leviral (või laiemalt asjaosalistel) täpsustada/kontrollida. Vt. minu 17:45, 02 Dets 2022 kommentaari 2 esimest lõiku (st. koodekite võimalikud bitikiiruste piirid, funktsioonid, tagasiulatuv ühilduvus jne). Kui peajaama DAB+ enkooderi GUI või kasutusjuhendi info on küsitav või ebaloogiline, tasuks täiendavalt tootjaga suhelda, et kuidas täpselt standard(id) on konkreetses enkoodris implementeeritud. Digilevi lehel olev info 88 kbit/s AAC HE V2 oleks minu jaoks praegu küsitav.

Nüüd testiks püsti Raadio Duost 32 kbps ja 64 kbps versioonid, lisaks 48 kbps-le, mõlemad AAC v2. 32 kbps on ikka rõve

Duost 64 kbps versioon tundub juba päris talutav. FM-is tuleb täna mul Duo üldse läbi ragina, nii et väga hästi võrrelda ei saa.

Duo64 on nüüd HE-AAC v1 koodekiga, Duo on endiselt HE-AAC v2. Kuulake, võrrelge, andke tagasisidet.

Duo64 on igatpidi parema heliga, kui Duo. Kui monoraadioga kuulata (ruarkaudio R1), siis FMiga võrreldes, enam väga suurt vahet minu kõrva jaoks pole. Täitsa oleks nõus DABi peale üle minema, kuigi FM on veel veidi parem. Kui lasta heli muusikakeskusesse ja stereos kuulata, siis on sama lugu, FM on veidi parem, aga ei saa õieti hinnata, sest FMis tuleb mingi müra sisse.

Minu poolt selline tähelepanek, et kui esimesel päeval oli levi auklik, siis nüüd enam mitte. Kaarli kiriku juurest sõites mööda Luise tänavat Kristiine poole, olid ennem augud häirivalt sees. Nüüd oli Telia parkimismaja parklas ka levi isegi olemas, kus ennem oli vaikus eetris. Kas suurendasite saatja väljundvõimsust? Teine tähelepanek, et raadio ekraanile on tekkinud Link FM. Kas ta lülitab FM peale ringi, seda ma aru ei saa. Oleks vist loogiline? Samas kui see nii on, siis mingit krõpsu või üleminekut mina küll tähele ei pannud.

80kbps ei testi?

Mis puudutab HE AAC v1 või v2, siis selles osas on mul kogemus 2017. aasta Riia DAB+ testist, mida ülilevidega oli ka Lagujas kuulda. Muuhulgas tehti testi käigus LR3'st variant 64 kbps, kus oli lihtsalt 64 kbps, 64 kbps v1 ja 64 kbps v2. v2 jättis selles osas toona mulle parema mulje(ning ma kasutasin kuulamisel suuri kõrvaklappe). Samas võis olla ka asi konkreetses sisus mida parasjagu eetrisse anti. Mõtlesin aga, et jagan kogemust.