Digi-tv.ee

TarmoTanilsoo kirjutas: Ülempiir on olemas küll, aga mitte bitrate'i, vaid nn mahuühiku (Capacity Unit) järgi. See, mitmele kbps'le 1 mahuühik vastab, sõltub kasutatavast veaparandustasemest. Ja 96 kbps on ülemine limiit ainult siis, kui edastada kanalit maksimaalse veaparandustasemega(EEP-1A). Sagedamini levinud EEP-3A'ga veaparandusega võid saata kuni 192 kbps. EEP-4A'ga veelgi rohkem, aga siis kannatab leviala. Õigem on, et ülempiir on 140 CU'd, mis EEP-1A'ga on tõesti 96 kbps, aga EEP-3A'ga 192 kbps. Seejuures, ühes multipleksis võib igal kanalil olla oma veaparandusaste.

Suur tänu hea selgituse eest, levimise osas on asi selgem aga muus osas pole sisuliselt midagi vahet tegelikult. Ma pooldan ka uuemaid tehnoloogiaid, praegugi istun parklas ja ootan inimeste saabumist, netistriimist tuleb mingi inglise italodisco reklaamivaba raadio taustaks, nii et antenniga või ilma, kahinate osas pole küll probleeme kuigi UK on natuke kaugemal kui Valgjärve .

Sattusin Rootsi ja Norrasse.
Panin DABi autos väga kõvasti mängima, minuarust küll väga 5 kvaliteet..

Norras kuulasin NRK Jazzi

Minu arust DAB+ formaat on ses mõttes ebaõnnestunud, et koodekid on jäigalt paika pandud. Lisaks MP2 võiks olla MP3 tugi ja üldse võimalus kasutada muid koodekeid. Sel juhul tulnuks ette näha ka raadiote tarkvaras uuendustega neid lisada.

No reeglina nn "rauadekoodrid" kivi tasemel täna ikka oskavad dekoodida igasugu .mp x variante, AAC, Ogg Vorbis jne. Nii et klientseade peaks hakkama saama.

Eestis pole mingeid otsuseid keegiveel teinud, laual on nii EEP3A kui EEP4A veaparandus, milline lõpuks kasutusele võetakse selgub “live” testide käigus, kui me ükskord selleni jõuame.

Kahjuks on tänane seis selline, et pooled turuosalised sooviks DAB-ga edasi liikuda, pooled on selle vastu, eks näis, mis sellest edasi saab.

Aga see mõte, et FM ja DAB mõlemad jääksid, paralleelselt, kas ka see on laual? Näiteks nõnda, et ERR asjad jäävad FM ja ülejäänud DAB. Vms. Kas seda olete arutanud ja tulemused?

Loomulikult on seda arutatud, aga seal on kaks aspekti. Esiteks majanduslik, keegi pole nõus pikalt paralleeledastus kinni maksma. Teiseks on asjaolu, et lõputu paralleeledastus tekitab digitaalse lõhe, mis tähendaks seda, et palju võimalikud kuulajad jäävad lihtsalt FMi tiksuma ning erajaamad kaotavad sellest märgatavalt. Kuna erajaamad on sõltuvad ainult reklaamirahadest ja sellega seoses otseselt kuulajate arvust, siis erajaamad DAB-le üleminkut sellisel juhtul enam kindlasti ei toetaks.

Ei, ma ei mõelnud paralleeledastust nõnda, et Vikerraadio on nii DAB-is, kui ka FM-is. Pidasin silmas sedasi, et Vikerraadio on ainult FM-is ja Raadio Duo ainult DAB-is. See mõte tekkis, kui uurisin, et DAB-raadiotel on ikkagi FM võimalus ka peal. Sama lugu on autodega (kas kõigiga, seda ma ei tea), ehk vähemalt minu uuel autol on olemas nii FM, kui ka DAB. Seega mõte selline, et mitte Norra tee, kus mindi täielikult DAB peale, aga Eesti tee, kus FM jääks ERR programmidele ning DAB siis näiteks ülejäänutele. Samas Lätis alustati DAB+ programmi edastamist 2016. aastal, kuid aastani 2023 ei ole kavas neid jätkata. Mõtte, et Vikerraadio lõpetab FM-is võib välistada. Teiste raadiote kohta- võib ju proovida, kui saate osapooltega kokkuleppele ja rahamasinale augu pähe rääkida, kuigi see viimane saab ilmselt keeruline olema. Ega lätlased niisama sellega ei lõpeta- ilmselt rahvas ikkagi ei kuula piisavalt seda DAB+.

pointless riigi raadiodi FMi jätta. Sama hea kui ETV oleks senimaani analoogis ja teised digis Sel juhul vahiks pool eestit seda 1 kanalit analoogis senimaani.
Kui minna siis kogu täiega. Öelda, et davai, 2023 lõpus tõmmatakse FM seinast ning oma mure kui vastuvõtjat ei uuenda. Palju neid üldse on keda see puudutaks. Ilmselt vanem generatsioon. Nooremal suva, kuulab üle neti.

Alles sel nädalal oli AK-s uudis, et kriisi tõttu on raadiote ostmine kahekordistunud. Letil näidati nn köögiraadioid, millel DABi peal ei olnud. Alustuseks tuleb selliste aparaatide müük keelata, kui digile minna tahetakse.

Ma ei näe midagi imelikku selles, et kommertsraadiod lähevad digisse, ERR vähemalt Vikerraadio ja Raadio4 jaamadega jääb paralleelselt analoogi. Mingit kahju see reklaamimüüjatele ei too, sest kommertsraadio sihtrühm ei hakka asenduseks eluilmaski Vikerraadiot kuulama. Pigem leiavad nad alternatiivse võimaluse kuulata või ostavad DAB-aparaadi.

.......

Rait Teine ?

...

Mõned aspektid DAB+ teemal.

DAB+ üldistest eelistest on nii siin foorumis, kui ka mujal palju räägitud. Tooks täiendavalt ära selle lingi: https://digi.geenius.ee/rubriik/teadus- ... i-saabuda/
Mis puudutab alternatiivset 4G/5G streaming-ut, siis StratKom-i mõttes on suuremahulisemate voolukatkestuste ja tõenäoliselt ka küberrünnakute mõju tava-mobiilivõrkudele suurem. Neid aspekte võiks arvestada Eesti DAB+ võrgu arendamisel, vähemalt multiplekside puhul, mis sisaldavad ERR jaamasid. Nii et arvestatakse ka mõningate erijuhtudega, millega maksimeeritakse ringhäälingutehnoloogia plusse ja nendest tulenevat kasulikkust (võrrelduna avalike mob. võrkudega).

DAB+ tugisaatjate hulk. DVB-T MUX1-ga sarnase suure hulga tugijaamade (ja kohati suvalistel mobiilimastidel) operatiivseks haldamiseks ei pruugi tänapäeval jätkuda enam niipalju inim- ja rahalist ressurssi ning võimalik, et nende tugisaatjate praegune suurem arv on tingitud pigem tänase infrastruktuuri puudustest (tugevdatud elektritoitega kõrgemate mastide puudus jne). St. pikemas perspektiivis on vajalikud täiendavad investeeringud infrastruktuuri.

Helikvaliteet. Minu mäletamist mööda Tallinnas 2000-ndatel katsetatud DAB puhul räägiti, et helikvaliteedi olulist paranemist ei tajutud, st. võrrelduna nt. hea SNR-ga analoog FM-ga. Sõltuvalt nüüd DAB+ koodekitest ja planeeritud programmide arvust multipleksis, DAB+ puhul peaks kindlasti säilima ka kõrgkvaliteedilise heli edastuse võimalus, mis oleks vähegi paremate interneti-streamidega võrreldav. Ma usun, et keegi ei tahaks nt. klassikalise muusika kontserti või retromuusikat kuulata köögikrapi kvaliteediga (mono-) raadiost. Minu meelest kipub tänapäeval selline Eesti raadiojaamadele omane heli tugev kompresseerimine olema juba „eilne päev“. Programmi-tehnilise odavuse taotlemine võib viia hoopis FM/DAB+ raadiomeediumi populaarsuse allakäigule (st. kui pakutav lisandväärtus on väike ja kvaliteetsemad alternatiivid eksisteerivad).

Programmide arv. Kuigi DAB+ võimaldab edastada suuremat hulka programme, siis omaette küsimus, et kas 1.3 milj. suurusega turg vajab ikka niipalju raadiosagedustel baseeruvaid (kohalikke) programme. Kui vaadata nt. Kantar-Emori raadiojaamade kuulatavuse andmeid, siis seal a’la TOP8-st allapoole olevate jaamade kuulatavuse numbrid on ikkagi juba suhteliselt väikesed, mis seab piirid atraktiivse programmi tootmisele kui ka tehn.- ja helikvaliteeti investeerimisele. Nii analoog-FM-i kui ka DAB+ puhul ei tasuks piiriäärseid kaugvastuvõtuvõimalusi kohaliku sagedusplaneeringuga kinni mängida. Mingi sagedus- või eetriressurss peaks jääma riiklikku reservi (ootamatult tekkida võivateks erivajadusteks) ja eks muus osas juhib riik majandus/tehnoloogia ja kultuuripoliitikaga raadiosageduste kasutust.

Kuigi räägitakse FM-paralleeledastusest, siis erajaamad on suure tõenäosusega huvitatud siiski võimalikult lühikesest üleminekuajast. Minu mäletamist mööda jäi ka Eesti DVB võrgu planeerimise esimene periood seisma suuresti topelt-edastuskulude kompenseerimise mudeli taha. Praegusel ebastabiilsel ajal ei ole tõenäoliselt mõistlik hakata suures koguses raadiod maha kandma, kuna jutt ei ole ju ainult odavate köögiraadiote vahetamisest ning turul ei ole veel piisavalt suurt (auto-) raadiote ja kõrgema kvaliteediga tuunerite, ressiiverite valikut. Pikemas perspektiivis on vaja DAB+ teemaga muidugi tegeleda (eriti kui Euroopas ei tegele praegu DAB+ arendamisega ainult Soome, Iirimaa ja Balti riigid).
Kui DAB+ on võetud riikliku arengukavasse, siis võiks kuidagi reguleerida ilma DAB+ võimekuseta uute raadiote importi ja müüki (st. uuematel FM toetusega raadiotel peaks olema ka juba DAB+ toetus). Samas parim motivaator on siiski analoog-FM edastuse kinnipaneku tähtaeg.

Kokkuvõttes, praegu on kiiret analoog-FM phase-out pigem keeruline näha (st. üleminekuprotsessiga oleks pidanud juba varem alustama). Raadio digipöörde kiire läbisurumine võib tekitada hoopis vastupidise efekti, kus nooremad leiavad internet/bluetooth/wifi lahendusi (aga vt. 2. lõiku puuduste osas) ja vanemad saavad eeldatavalt kauem analoog-FM levis jätkavate riiklike programmidega hakkama (eriti maapiirkondades, kus eraraadiote levi on olnud viletsam). Aga eks teemaga tuleb tegelda - juba energia ja loodusressurside kokkuhoiule mõeldes.

Nüüd kus inimesed otsivad koju jälle raadiot ...
Kas vana FM süsteem võiks hädaolukorras olla eeliseks DAB raadiote eest?
Ja Eestil on siin selles eelis riikidega, kus FM on maha kantud.
Või on olemas veel varuks ka mõni AM saatja erakorralisteks olukordadeks?