Digi-tv.ee

Tõsiselt rääkides-
Aga kui suur on tarbimine, keskmiselt???


Kusjuures, Ka led teleka etiketilt leiab maksimum tarbimisvõimsuse: veebipoes ja tootja lehel on 42" kohta kirjas 52W (keskmine), aga etiketil ilutseb: 110W. Seega tehakse tegelikult energiamärgistega tünga ju...
Õnneks saab vähemalt raadio kuulamise ajaks ekraani välja lülitada...

Energizer kirjutas:... poleks omale LG LEDi võtnud,vaid valinuksin midagi Panasonicult. Äärmisel juhul Sharpilt...
Philips ja Samsung, odavad või kallid, oleksid igal juhul välistatud.

Miks välistatud? Paneele toodavad vist nagunii kõigile kas Samsung või Sharp.

Nii vähe kui ma neid võrrelnud olen, pole 500 EUR juures erilisi erinevusi pildis leidnud. Kui välja arvate see, et Philipsi 40PFL5537H SD TV pilt oli suurema müraga kui Samsungi UE40EH6030WXBT, samas pilt oli natuke teravam ja Samsungi pilt rohkem "plastiliinist". Inimese naha värvi gradatsioon hämaras oli mõlemal täielikult puudu, roosakas läks kiirelt tumelillaks üle nagu zombidel. Võibolla saab setingutega mängides mõlemat natuke paremaks aga pult ei olnud minu käes seal kaupluses. Mõlemal sai enne võrdlemist pildi paranduse settingud maksimumi peale keeratud.

moij kirjutas:

Energizer kirjutas:

Mõlemal sai enne võrdlemist pildi paranduse settingud maksimumi peale keeratud.

Pildi paranduse settingud tuleb hoopis miinimumini viia,mitte vastupidi.

Nojah... kisub natuke jälle põhiteemast kõrvale, aga , mojile ütleks niipalju, et mu uutel LG-del nahavärvi gradiatsiooni suhtes küll mingeid probleeme pole. Pildiparandust kasutan minimaalselt, minu jaoks sobivad enamikel seadetel Keskmised seaded. Kino stiil on liiga tuhm. võib-olla hämaras toas on kino parem, aga mulle ei meeldi pimedas toas telekat vaadata. Seepärast redigeerisin natuke ECo režiimi ja sellest piisab. "Elav" on liiga kriiskavalt karjuv...ilmselt ka kõige suurem energiaröövel...
Paneelid paneelideks, kokkuvõttes on asi siiski paljuski kinni teleri tarkvaras, rohkem kellasid vilesid+ kehv SD algmaterjal... Ma ei usu, et sellise variandiga telekas väga imesid teha suudab, olgu sul siis pildikastiks 32" või 55", suuremaga tulevad need jubedused vaat et paremini esilegi. Nüüd vahest ikka piilun ka kodumaist maapealset digi- nagu oleks teisele planeedile sattunud... Krt kaua võib? Maailm vaatab juba vaikselt UHDTV poole aga meil ei suudeta 16:9-le SD-dki juurutada, HD-st rääkimata...
Tekib lihtsalt küsimus, milleks Eestis üldse omada HD telekat, kui sateliitvastuvõttu ja optilise meedia võimalusi mitte arvestada???
Vana see HD standard juba on? Wikipedia andmetel massülekanded algasid Euroopas 2004... Esimest prototüüpi ja katseülekandeid ei arvesta...
Et siis 10 tiksub varsti täis ja meil...
Muidugi jah, tehnoloogiad lähevad iga aastaga aina paremaks, aga fakt on see et suurem osa paneeltelerite lapsehaigustest on nüüd läbipõetud.
Teiseks vahe on ka lisandväärtustes. Philips oma ambilightiga on mind kogu aeg külmaks jätnud- no milleks mulle telekat ümbritsevat "öövalgust"... Seda enam et minul on telekas toa keskel laua peal mitte seinakinnitusega seinas- ma ei saaks ambilihtilt mingit efekti. Aga raha tahavad kõik teleritootjad saada, nii kalli kui ka odavama otsa eest. Samamoodi, miks sisseehitatud IPTV digiboksiga kirvehinnaga Samsungid, enamikku ei huvita? Eks ikka raha pärast. Samas üritavad teleritootjad millegiga ostjat meelitada. LG on lihtsalt arusaadav, hind paneb asjad paika. Räägitakse et Sharp olla alla käimas, samas kui nad toodavad paneele teistele, peaksid selles vallas ju pioneerid olema???


Ostjal on alati valida kas kvaliteet kvantiteedi eest või vastupidi- vastavalt võimalustele. Kolmas ja mitte vähemtähtis asjaolu on see, mis ta telekaga kaasa saad. Kas ainult minimaalse baasvarustuse pult+ juhe või on veel midagi....kui palju ja milliseid sisendeid-väljundeid.
Neljandaks juba maitseelistused, disain,
Hüpoteetiliselt võib ju olla õige väide, et tegelikult on meil kõigil ühesugused telekad, sisu sama, kest erinev, kuid ma usun, et mingi vahe siiski on, koostekvaliteedis ja tarkvarast rääkimata. Julgeksid osta nt Toshibat või Funaid? Mina küll mitte. Tegelikult ei julgenud ka LG-d osta, aga hind pani asjad paika.
Plasma on muidugi odavam, aga mulle nt ei meeldinud mõte, et ostan LG plasma mis keskmiselt võtab ca 90W. (plasmaparteilased ärge solvuge, mul omad põhjused miks eelistasin LEDi).

Energizer kirjutas:Nojah... kisub natuke jälle põhiteemast kõrvale,
Tekib lihtsalt küsimus, milleks Eestis üldse omada HD telekat, kui sateliitvastuvõttu ja optilise meedia võimalusi mitte arvestada???
Vana see HD standard juba on? Wikipedia andmetel massülekanded algasid Euroopas 2004... Esimest prototüüpi ja katseülekandeid ei arvesta...
Plasma on muidugi odavam, aga mulle nt ei meeldinud mõte, et ostan LG plasma mis keskmiselt võtab ca 90W. (plasmaparteilased ärge solvuge, mul omad põhjused miks eelistasin LEDi).

Sinu kahele lisaks ma veel juurde põhikama, mida mina olen tarbinud siiani - torrentstaff. Ehk siis juba kolm allikat, kust pritsib HD-d. Olgu märgitud, et Eesti eetrit pole ma kunagi tarbinud. Siis veel näiteks lapsed tarbivad juutuubi hd striimi teleka kaudu (Masha i medved). Lisaks Vieral on hunnik HD kanaleid(tasulised) striimitavad otse netist jne. Ei saa öelda, et pole materjali tarbimiseks. Jah 9a tagasi, kui sai esimene HD-d esitav seade muretsetud, siis tõesti oli nutune olukord.

Ja noh.....plasmaga on nii, nagu autodega. Kes valib omale sõiduriistaks 80kw-se liikuri, kes 180kw-se

h6bekuul kirjutas:

Energizer kirjutas:.

Ja noh.....plasmaga on nii, nagu autodega. Kes valib omale sõiduriistaks 80kw-se liikuri, kes 180kw-se

ei tee sitast saia ka plasma ja HD pildil plasma LED/LCD pole küll vahet,vahe on vast SD pildil,sest plasma peal paistab pask pilt vast natsa kenam välja,kui paistab...

mustkass kirjutas:Pildi paranduse settingud tuleb hoopis miinimumini viia,mitte vastupidi.

Vat see on muidugi õige aga ei tulnud kohe võrldemise juures selle peale.

Sul on vist vähe kogemusi õrnema sooga.
Asi on selles, et naistel ja teleri pildil on teatud mõttes sarnasus.
Ainult, et naiste puhul võib meik muuta ilusamaks, kuid teleri pildi puhul pildiparandusprogrammid ei pruugi aidata (st. ei muuda pilti ilusamaks või paremaks).

No päris nii nüüd ka ei ole, et pildiparandusest mingit kasu pole. Kujutage ette, et lülitame kellad viled paneeltelekal välja ja hakkame vaatama DVB-S kanalit otse teleka sisemise tüüneriga (pole boksi vahel)... Ma usun, et ilma pildiparandussoftita pole paneeltelekal üldse mingit mõtet...See oleks põhimõtteliselt sama hea kui võtta CRT telekas ja panna talle digituuner ilma kellade viledeta peale...


Niipalju kui mina oma teleka pealt näen, siis MPEG digimüra üritab telekas tõesti vähendada, küsimus on, kui palju seda teha saab ja kust on piir millest paremini enam ei saa. Kui ikka väga kehv algmaterjal, siis ei aita maksimumseaded midagi, kujutised muutuvad "karvaseks". Sel juhul on targem jätta üldse parandamata... Teravusega ei maksa samuti üle pingutada.
Värvide parandamine on midagi muud, sõltub teleri tarkvarast, valgussensorist, paneeli omadustest ja kvaliteedist.
Ausalt, just mõne filmi puhul jääb mulje, nagu oleks film "värskelt" üle värvitud.
Kõik toonid on parajalt esil, aga ei midagi ülepakkuvat.
Minu meelest on pildiparandusest vähemalt niipalju kasu, et pilt ei ole laiguline ja mürane nagu digitaalse suumiga tehtud digiseebikarbi (fotoka) pilt. Iseasi, kuidas eri teleritootjate tarkvara pilti parandab, sama lugu ka värvipaletiga, igal teleriseerial on vastavalt tarkvarale ja paneelile oma palett, ühel on sininine sinisem jne.
SEda kõike saab ka teleri puhul individuaalselt timmida, värve vähemaks võtta, juurde keerata, kuidas soovid.
Teine asi on see kuidas teleritootjad konkureerivad ja üksteise võidu ägedaid nimesid oma softile või eriomadustele annavad- et aga paremini müüks....

Eks see tõde kusagil vahepeal ole- pildiparandus aitab, aga mitte alati...

Räägi kas sa LG 32LS570S mõne umbes samas hinnas Samsungi või Philipsiga ka kõrvuti oled pannud?
Kas tal DVB-T2 ka sees on, meie netipoodides ja üldse internetis valitseb selle kohalt täielik segadus.

Seni on telekal õnnestunud parim pilt just saavutada ilma pildiparanduseta. Pildiparandust ei saagi tihti välja lülitada ja tuleb leppida sita pildiga.

Digitaalse pildisignaali edastamise põhiomadus on see, et levitamisel müra juurde ei tule ja pilti edastatakse täpselt niihästi kui edastaja selle teele paneb. Seega mingeid analoogTV mürasi juurde ei lisandu, kui just vastuvõtja ei asu väljapool leviala. Kokkupakkimisel tekkinud infomahu vähenemist (kvantimismüra) pole enam võimalik eimiskist taasluua. Võid ju proovida - lükka oma SD kanali pildile pildiparandus peale ja püüa gurudele näidata, et SD pilt on "pildiparandusega" parem sama kanali HD pildist - no minu silmad pole seda perverssust seni veel näinud.
Enamus ruudutamisi ja muud õudused telekatel on kehvade telekate ja nende tehnoloogiate tagajärg kus vaatajaid üritatakse pildiparandusega teleka vigu peita. Värvi üleküllastamine, pildi udutamine ja pildi ülehelendamine on vastupidi pildi rikkumine võrreldes originaaliga. Parem osta telekas, mis ei ole sita pildiga.

kalvis kirjutas:parim pilt just saavutada ilma pildiparanduseta. Pildiparandust ei saagi tihti välja lülitada ja tuleb leppida sita pildiga

Jääb siiski väike kahtlus, miks tehaste insenerid on täielikud idioodid, ja meie siin targemad oleme.

Energizer kirjutas: küsimus suurele ringile, kas Plasmade seast normaalse hinnaga A klassi energiatarbega mudeleid kah esineb?
Aga muidu jah, maitse üle ei vaielda...

Saksa turul täna:
Plasma TV:
Energiaklassid ja mudeleid turul
A= 4 tk.
B= 37tk.
C= 55tk.

vanemleitnant kirjutas:

kalvis kirjutas:parim pilt just saavutada ilma pildiparanduseta. Pildiparandust ei saagi tihti välja lülitada ja tuleb leppida sita pildiga

Jääb siiski väike kahtlus, miks tehaste insenerid on täielikud idioodid, ja meie siin targemad oleme.

Pildiparandus soovitavalt miinimumini meie niigi sita kvaliteediga SD pilt ei kannata lihtsalt rohkem lisada,need insenerid pole arvestanud et sellise kvaliteediga saateid üldse esineb,kui HD pilti vaadata siis võib pildiparandus olla ka keskmisel või isegi kõrgemal tasemel,midagi halvemaks küll ei lähe,paraku meie pilt seda ei kannata.

moij kirjutas:Räägi kas sa LG 32LS570S mõne umbes samas hinnas Samsungi või Philipsiga ka kõrvuti oled pannud?
Kas tal DVB-T2 ka sees on, meie netipoodides ja üldse internetis valitseb selle kohalt täielik segadus.

Ei ole DVB-T2 kahjuks... Aga... Millal Eestis reaalselt DVB-T2 vaja läheks???
Pakun et järgmise "viisaastaku" saab kah rahumeeli DVB-T --ga ära elatud.
Isiklikult ei hakanud ostmisel võrdlema eri marke, kuna võtan asju reaalselt kuni 500€ eest ei maksa imesid oodata, tähtis oli minu jaoks vaid DVB-S2 olemasolu, et ei peaks pärast kaugemas tulevikus DVB-S-ilt DVB-S2-le minema, kõik muu taandus hinna-kvaliteedi suhtele-rahakoti "diktaadi" all
DVB-T2-te ei oska aidata otsida, aga kui tahad natuke uuemat LG mudelit siis siin see on:
https://pood.elion.ee/productInfo/55/39 ... LN575S.AEE
Muid eeliseid sailma ei hakka peale selle et LS570 seeria on igasuguseid sisendeid täis, kokku 4 HDMI ja 4 USB-d, VGA ja component jne... raua tasemel ehk on LN seeria jälle võimekam, minul endal teiseks telekaks 42LN570S ja sellel 2 tuumaline CPU. Ahjah unustasin mainida, kahel viimasel peaks olema IPS LED paneel, 32LS570 aga on LED plus. See seletab ära miks 39LN575S eest raha rohkem tahetakse.
kui tahad spetsis kindel olla siis kontrolli tootja eri regiooni saite. MIna käisin LG Saksa, Itaalia, Tsehhi-Poola Leedu jne saitidel, igal pool vaatasin, et soovitud mudelil oleks kindlasti S2 nimekirjas. Eesti ja isegi Balti regiooni saiti- veel vähem veebipoe andmeid ei maksa tõesti usaldada, targem on nimetatud viisil mitmest allikast saada kinnitust või lükata kahtlusi ümber...See et keelt ei oska pole probleem, spetsitabelid on kõigil saitidel ühesugused ja ühes järjekorras.