Videokaardi vajalikkus meediatsenter arvutites.

[mønster]

Vanemad pc-d ei saanud h.264-ga hakkama, mu sempron 2200+ näitab aint stoppkaadrit, kui proovida seal h.264 HD videot jooksutada.
Mu uus gma x3100 sisseehitatud graafikaga ja E8400 prosega meediatsenter näitab aga 1080p resoga h.264 videot ilma mingite probladeta, tuumade koormuse max hetkväärtus jääb allapoole 50%. Plaanisin x2600 videokaardi ka masinasse osta, aga tundub, et sel pole mõtet - voolutarbimine ja seoses sellega temperatuur korpuse sees ja seoses sellega ventileerimise vajadus suureneb, aga tulu tast vist suurt ei tõuse. Praegu toiteploki vent käib kogu aeg min pööretega, kui kätt korpuse taga hoida, on tunda kerget jaheda õhu voolu, häält ta eriti ei tee. Prose vent käib ca 900 p/min, selle häält on hoolimata müra summutama mõeldud arvuti al-plast-al sandwich korpusest arvuti lähedal olles kuulda. Mul seal Inteli proseboxi standardjahuti. Selle peaks kas kogu täiega millegi vastu ümber vahetama või vähemalt vendi Noctuaga asendama. Rohkem vente masinal pole.

[mattis]

...

[mønster]

Kas oled proovinud Astra 11914 H pealt ühte kanalit vaadata ja teist samal ajal salvestada.
Kas pilt on sujuv ja suur on protsessori koormus?

Mul taldrikut katusel pole. Kasutan meediatsentrit kettal olevate filmide vaatamiseks, dvb-t salvestamiseks, kuni kõiki eesti kanaleid digis pole, ka analoogtv salvestamiseks ja ka elioni digiboksi analoogväljundi saab tv-pulga S-Video sisendisse ühendada, kui sealt midagi salvestada peaks vaja olema. Elioni eesti kanaleid saan elioni boxita ka salvestada, kui telekat parasjagu ei vaata - mul pole kahte vaatajakohta tellitud.
Kui dvb-t hd testkanal veel funktsib (pole tükk aega seda vaadanud), ma võin proovida vlc-ga hd videot vaadata ja samal ajal testkanalit salvestada. üldiselt vana masinaga tundus, et analoogi salvestamine koormab proset rohkem, kui digi salvestamine - digi kirjutatakse lihtsalt dekodeerimata kettale, kui mingit muud formaati pole salvestamiseks valitud, analoog tuleb enne kettale kirjutamist kompressida. mu vanal arvutil oli prose ressurssi vähem, kui mpeg2-sse reaalajas kompressimiseks vaja läks - prose oli stabiilselt 100% peal ja pilt läägas. wmv-sse kompressimisega sai läbi häda hakkama - prose oli samuti 100% peal aga pilt jooksis siiski sujuvalt. Aga wmv pressis väiksemaks failiks ja kompressimise jäljed olid näha.

täiendus:
uuel masinal on analoogi mpeg2-na salvestamisel prosede koormus keskmiselt 15%, tipud ulatuvad natsa üle 20%.

[mattis]

...

[mønster]

vastuvõtmine ja demuximine peaks vv-kaardis toimuma ilma prose aktiivse vahelesegamiseta. proselt antakse vaid sagedus ja muxi nr ette.

[mønster]

korraga kahte 1080p filmi vaadates (2 x vlc) prose koormuse tipud kuni 85%, kumbki pilt ei lääganud - nii palju kui ma neid korraga jälgida suutsin. 1080p + luxe tv koormas vähem, see pole ka mingi ime - luxe tuleb suht lahja vooga. arvata võib, et kui masinas linux või xp jookseb, siis ka koormus natsa võiksem.

[valgekotkas]

igaks juhuks küsin - kas olid ikka kindlasti 1080p ja sel juhul olid ilmselt kõvkal failidena

[mønster]

igaks juhuks küsin - kas olid ikka kindlasti 1080p ja sel juhul olid ilmselt kõvkal failidena

jah, jutu järgi blu-raylt ripitud.

[obene]

mønster:
Kui saladus pole, siis millise op.süsteemi ja mis softi baasil sul meediakeskus on? Millist rauda sisaldab?

Mul mõlgub ka pikemat aega mõttes mõnda resiiveri välimusega korpusesse üks suhteliselt hääletu (võimalikult passiivjahutuse baasil) meediakeskus ehitada, mis oleks võimeline blu-ray diske mängima, lisaks veel mängima mkv faile, dvd-d, divx-e jms. Paha ei teeks ka dvb-t ja dvb-s olemasolu.

Kuna ma meediakeskustega esialgu veel kursis ei ole siis tundub tähtis teema, et kas meediakeskus suudab HDMI kaudu jooksvalt kaadrisagedust muuta, et siis NTSC ja usa diskide puhul lülitaks 1080p 60 Hz peale ja PAL ning Euroopa materjali puhul 50 Hz peale. Vastasel korral pole pilt täiesti sujuv.

[mønster]

mønster:
Kui saladus pole, siis millise op.süsteemi ja mis softi baasil sul meediakeskus on? Millist rauda sisaldab?

Mul mõlgub ka pikemat aega mõttes mõnda resiiveri välimusega korpusesse üks suhteliselt hääletu (võimalikult passiivjahutuse baasil) meediakeskus ehitada, mis oleks võimeline blu-ray diske mängima, lisaks veel mängima mkv faile, dvd-d, divx-e jms. Paha ei teeks ka dvb-t ja dvb-s olemasolu.

Kuna ma meediakeskustega esialgu veel kursis ei ole siis tundub tähtis teema, et kas meediakeskus suudab HDMI kaudu jooksvalt kaadrisagedust muuta, et siis NTSC ja usa diskide puhul lülitaks 1080p 60 Hz peale ja PAL ning Euroopa materjali puhul 50 Hz peale. Vastasel korral pole pilt täiesti sujuv.

op.süsteem on vista business - sain selle tasuta ja genuine, panin prooviks peale ja nii ta siiani on jäänud. muidu vistadest home premium ja ultimate sobiksid paremini - neil on meediatsenter sisse ehitatud. ma ei oska küll öelda, kas sellest meediatsentrist mingit praktilist kasu sünnib. xp-d ma ei saanud peale panna, xp installikale pole mu emaplaadile sobivat raid driverit sisse ehitatud, xp-d ei saaks muidu installida, kui tuleks eelnevalt usb flopiseadme abil driver laadida, flopi oli emaplaadiga kaasa aga sihukest usb seadet mul pole kuskilt võtta. linuxiga pole mul kogemusi.

emaplaat on inteli dg33tl, sai valitud kuna tal on dvi väljund ja 33-seeria voolutarve on natsa väiksem kui uuematel, 35 ja 38 seeria platedel. 35 ja 38 mängivad 3d-graafikat paremini, aga mingi testi järgi neil h.264 toetus samaks jäänud. prose on dualcore e8400, quad prosed jällegi suurema voolutarbega ja vajavad aktiivsemat jahutamist.
korpus on antec 1380, see pole kaugeltki ideaalne, aga midagi mulle sobivamat ei õnnestunud hoolimata pikemast netis tuhnimisest leida.

Ma ei tea, kas üldse 1ki hdmi väljundiga seade vahetab automaatselt hdmi kaadrisagedust vastavalt mängitava plaadi kaadrisagedusele. üldiselt see ei paista silma et mõnda poolkaadrit (p50/60 puhul kaadrit) 2 korda näidatakse. kuna mängufilme tehakse vist siiani 24 kaadrit/s (või on midagi muutunud?), siis usa diskidel näidatakse niikuinii aeg-ajalt poolkaadreid 2 korda, ka hdmi ümberlülimine ei päästa. muidu käsitsi ümber lülida oleks suht lihtne - mõned hiireklõpsud.

[obene]

op.süsteem on vista business - sain selle tasuta ja genuine, panin prooviks peale ja nii ta siiani on jäänud. muidu vistadest home premium ja ultimate sobiksid paremini - neil on meediatsenter sisse ehitatud. ma ei oska küll öelda, kas sellest meediatsentrist mingit praktilist kasu sünnib. xp-d ma ei saanud peale panna, xp installikale pole mu emaplaadile sobivat raid driverit sisse ehitatud, xp-d ei saaks muidu installida, kui tuleks eelnevalt usb flopiseadme abil driver laadida, flopi oli emaplaadiga kaasa aga sihukest usb seadet mul pole kuskilt võtta. linuxiga pole mul kogemusi.

emaplaat on inteli dg33tl, sai valitud kuna tal on dvi väljund ja 33-seeria voolutarve on natsa väiksem kui uuematel, 35 ja 38 seeria platedel. 35 ja 38 mängivad 3d-graafikat paremini, aga mingi testi järgi neil h.264 toetus samaks jäänud. prose on dualcore e8400, quad prosed jällegi suurema voolutarbega ja vajavad aktiivsemat jahutamist.
korpus on antec 1380, see pole kaugeltki ideaalne, aga midagi mulle sobivamat ei õnnestunud hoolimata pikemast netis tuhnimisest leida.

Ma ei tea, kas üldse 1ki hdmi väljundiga seade vahetab automaatselt hdmi kaadrisagedust vastavalt mängitava plaadi kaadrisagedusele. üldiselt see ei paista silma et mõnda poolkaadrit (p50/60 puhul kaadrit) 2 korda näidatakse. kuna mängufilme tehakse vist siiani 24 kaadrit/s (või on midagi muutunud?), siis usa diskidel näidatakse niikuinii aeg-ajalt poolkaadreid 2 korda, ka hdmi ümberlülimine ei päästa. muidu käsitsi ümber lülida oleks suht lihtne - mõned hiireklõpsud.

Tänud vastuse eest. Ma ise mõtlesin ka vista baasil asja teha. Linuxi baasil saaks asjalikuma tulemuse, kuid mõnevõrra näotuma vist. Vaatasin, et mingi fänni poolt koostatud lisamoodul (LINK) on ka mediacenteri jaoks saadaval, mis lisab asjale funktsionaalsust (subtiitrid jms).

Ideaaljuhul oleks süsteemi põhjaks vaja HDMI väljundiga emaplaati (integreeritud videoga) ja piisavalt võimast protsessorit, mis kompenseeriks graafikakaardi puudujäägid. Sinu e8400 paistab selleks ideaalne, kuna ajakirja "Maatriks" andmetel saab selle lihtsalt ka 4-4,5 Ghz peal käima lükata.

Kaadrisagedusega on nii, et usa filmid on 24 fps, kuid pal-is mängitakse need +4% kiiremini maha 25 fps-iga ja ntsc materjal teisendatakse 30 fps-iks natuke keerukamalt (siin natuke pikk lugu seletada), kuid täiskaadreid kummagil juhul ei duubeldata. Kui arvuti kaadrisagedus edastatava materjaliga ei kattu, siis võivad pilti jõnksud sisse tekkida. Näiteks dvd pleierid lülitavad plaate maha mängides end õigele pildirežiimile, millega kaasneb ka õige kaadrisagedus.

[mønster]

Ma ei tea, kas üldse 1ki hdmi väljundiga seade vahetab automaatselt hdmi kaadrisagedust vastavalt mängitava plaadi kaadrisagedusele. üldiselt see ei paista silma et mõnda poolkaadrit (p50/60 puhul kaadrit) 2 korda näidatakse. kuna mängufilme tehakse vist siiani 24 kaadrit/s (või on midagi muutunud?), siis usa diskidel näidatakse niikuinii aeg-ajalt poolkaadreid 2 korda, ka hdmi ümberlülimine ei päästa. muidu käsitsi ümber lülida oleks suht lihtne - mõned hiireklõpsud.

Tänud vastuse eest. Ma ise mõtlesin ka vista baasil asja teha. Linuxi baasil saaks asjalikuma tulemuse, kuid mõnevõrra näotuma vist. Vaatasin, et mingi fänni poolt koostatud lisamoodul (LINK) on ka mediacenteri jaoks saadaval, mis lisab asjale funktsionaalsust (subtiitrid jms).

Kaadrisagedusega on nii, et usa filmid on 24 fps, kuid pal-is mängitakse need +4% kiiremini maha 25 fps-iga ja ntsc materjal teisendatakse 30 fps-iks natuke keerukamalt (siin natuke pikk lugu seletada), kuid täiskaadreid kummagil juhul ei duubeldata. Kui arvuti kaadrisagedus edastatava materjaliga ei kattu, siis võivad pilti jõnksud sisse tekkida. Näiteks dvd pleierid lülitavad plaate maha mängides end õigele pildirežiimile, millega kaasneb ka õige kaadrisagedus.

24p filmide ntsc-ga mahamängimist pole üldse keerukas seletada: 1. kaadrit näidatakse 2 poolkaadrit, järgmist 3 poolkaadrit, siis jälle 2 jne, pilt jõnksutab pidevalt aga inimsilm seda ei taju. sarnaselt käitub ka näiteks 720p-d edastav telejaam: 1. kaadrit näidatakse 2täiskaadrit, järgmist 3 täiskaadrit, siis jälle 2 jne, pilt jõnksutab pidevalt aga inimsilm seda jällegi ei taju. analoogselt käitub ka arvuti, miks sa kardad, et nüüd sa seda tajuma hakkad?
analoogväljundiga dvd pleierid lülitavad tõesti väljundis kaadrisageduse ümber.

[obene]

miks sa kardad, et nüüd sa seda tajuma hakkad?

Kunagi ühe ATI kaardi analoog tv-väljundiga tekkis selline tugevam jõnksutamise probleem. Hilisemate NVidia kaartidega pole vähest jõnksutamist suureks probleemiks pidanud, kuid kuna plaanisin meediakeskust panna ka blu-rayd mängima, siis lihtsalt tahaks, et asi oleks sama perfektne nagu eraldiseisva dvd pleieriga. Eks ta rohkem üks täiuslikkuse tagaajamine ole.

PS! Blu-ray lugeja maksab ca 2k arvuti jaoks (LINK) + kui sinna juurde osta powerdvd soft, siis peaks saama töötava pleieri küll. Iseasi kas meediakeskus oskab powerdvd'd mahamängimisel kasutada.

[mønster]

blu-rayle on filmid reeglina salvestatud "naturaalses" 24p formaadis, see aga pole standardne hdmi formaat. ma ei teagi, kas blu-ray playerid p50 väljundi valiku puhul panevad ketta 4% kiiremini keerlema, või näitavad sünkroniseerimiseks mõnda kaadrit kahe korra asemel 3 korda.
muidu kui arvutisse on (win)lirc ja autohotkey installitud, piisab väljundi kaadrisageduse muutmiseks ühest nupulevajutusest kaugjuhtimispuldil. kui plaanid vista sisseehitatud meediakeskust kasutada, siis see tahab vaikimisi microsofti pulti koos sellel vaikimisi olevate funktsioonidega. seal on mingid ümberõpetamise võimalused põhimõtteliselt ka olemas, aga ma pole kursis, kui hästi see praktikas õnnestub.