Digi-tv.ee

driimi pult võtab telekat imehästi.Driimi peab aga sihtima.On kellegil ka samasuguseid tähelepanekuid.

Pane puldile Swarovski optiline sihik peale (min. ca 25 000).

zoom kirjutas:

dreamants kirjutas:See väga vana nipp. Sai kasutatud ca 15a. tagasi, siis kui pudi testreid veel polnud(vähemalt meil ei olnud). Pole paha jälle meelde tuletada. Nagunii paljud ei tea. Kodus puldi testrit ju pole.

Telefoni fotokaga?



Oehh, maeivõi, telefon oli vef ja smena8 fotokaks..

eeldan, et seda postitamise aega vaadates olid ka ise puldi taga hetkel

Kui veel pohmakas on, siis soovitan lõunapaiku üle lugeda. Ühesõnaga, ma polegi väitnud, et kontrollimiseks mobla või fotokas oli. Meie kontrollisime videokaameraga aga see ei muuda põhimõtet. Minupoolne lahmimine oli ehk see,et krjutasin ca 15, oleks pidanud kirjutama ca 10-15, sellesse vahemikku peaks mahtuma, tundi ja sekundit ei viitsi spetsiaalselt sinu jaoks meenutama hakata, sellest ilmselt ei tuleks nagunii midagi välja ka.

tigekala kirjutas:

zoom kirjutas:Siit, võibolla, midagi tuleb ka LCD kummardajatele, 11 115 $

No kas just LCD ekraani austaja aga paremate võimaluste puudumisel ajab ka see asja ära.

tegelikult sai alles käesoleva aasta mais lameekraani omanikuks ja seda proosalisel põhjusel-CRTl polnud vajalikke audio-videosisendeid.
Kohalike programmiedastajate SD signaal oli CRT peal ikka parem vaadata.

dreamants kirjutas:

zoom kirjutas:

dreamants kirjutas:See väga vana nipp. Sai kasutatud ca 15a. tagasi, siis kui pudi testreid veel polnud(vähemalt meil ei olnud). Pole paha jälle meelde tuletada. Nagunii paljud ei tea. Kodus puldi testrit ju pole.

Telefoni fotokaga?



Oehh, maeivõi, telefon oli vef ja smena8 fotokaks..

eeldan, et seda postitamise aega vaadates olid ka ise puldi taga hetkel

Kui veel pohmakas on, siis soovitan lõunapaiku üle lugeda. Ühesõnaga, ma polegi väitnud, et kontrollimiseks mobla või fotokas oli. Meie kontrollisime videokaameraga aga see ei muuda põhimõtet. Minupoolne lahmimine oli ehk see,et krjutasin ca 15, oleks pidanud kirjutama ca 10-15, sellesse vahemikku peaks mahtuma, tundi ja sekundit ei viitsi spetsiaalselt sinu jaoks meenutama hakata, sellest ilmselt ei tuleks nagunii midagi välja ka.

Kuna teemakirjutaja rääkis just kontrollimis meetodist, GSM telefon koos fotokaga ning sa kirjutasid otsesõnu, et kasutasid seda tehnoloogiat juba 15 aastat tagasi. No pani imestama, et kellelgi oli juba tollal selline tehnika olemas.
Mu pohmas pea ei suutnud küll kirjutatust teisiti aru saada.

tigekala kirjutas:On ikka aega... Loe : http://gizmodo.com/5374225/toshibas-cel ... ls-at-once
Siit, võibolla, midagi tuleb ka LCD kummardajatele, 11 115 $

Toredad numbrid. Ilmselt ka hea paneeliga, kuid:
inimese silm ei hooma üle 75Hz sagedust ehk kõik mis suurem on tühi müügiargument
suur reso on mõtetu, kui puudub vastv signaal
heledust reguleerib normaane teler vastavalt ruumi valgus(tatus)ele ehk 1250 küünalt meil, kus enamus teleri vaatamise ajast on öö - ma eriti ei usu selle vajalikkusesse
kontrast on minu arvamust mööda eriti subjektiivne - demonstreeriti mulle ühel päeval LG LED 1:3M kontrastiga telerit - hall mis hall, mustast ei ole jälgegi ehki number seda arvata lubab.

Arvan, et 11K€ ei ole mõistlik maksta teleri eest - loen parem raamatut.

Selle FPS ehk värskendussageduse kohta kirjutati kunagi ammusel ajal, et 25Hz on inimsilmale just paras ekraani värskendussagedus(kinos 24P). Silm ei taju siis teleri puhul enam kaadrivahetusest tulenevat vilkumist.
Monitori puhul oli probleem selles, et lähedalt vaadates ei tajunud inimene kaadrivahetusest tingitud võbelemist, kuid silm küll ja seetõttu oli soovituslik sagedus silmade säästmiseks juba 85Hz piirimail.
Öeldakse, et ka kapriisseim inimsilm 100Hz juures enam vilkumist ei taju, 85Hz juures ei saa aga inimesed omavahel kokkuleppele. Ühe arvates ei värele pilt ja teise arvates väreleb.
Samas enamus inimesi arvab 60Hz sageduse ka heaks.

Vaadates telerist filme, on need siis 50i;60i või hetkel popp 24P "cinema look" kaadrisagedusega.
Algmaterjali sagedus on paigas ja seda kunstlikult tõsta 300Hz_ni )on ka 600Hz ekraanid reklaamides saadaval), ei anna inimsilmale enamat informatsiooni pildiilu kohta.
Kuna turg on pidevas arenemises ja kuidagi tuleb ju müüa siis mõeldakse inimmeeltele selliseid jaburdusi välja.

Plinn kirjutas: igasuduste IR pultide kiirgus on kaameras nähtav.
Veidi hiljem tekkis tutvuskonda esimene digifotokas ja telekapuldi signaal oli sealtki väga hästi jälgitav.

mida tegema peab ja kuhu vahtima, et puldi kiirgust näha?
Telefoni mul pole, see jätke mängust välja.

pannkook kirjutas:

Plinn kirjutas: igasuduste IR pultide kiirgus on kaameras nähtav.
Veidi hiljem tekkis tutvuskonda esimene digifotokas ja telekapuldi signaal oli sealtki väga hästi jälgitav.

mida tegema peab ja kuhu vahtima, et puldi kiirgust näha?
Telefoni mul pole, see jätke mängust välja.

On kasutatud ka paraleelselt IR dioodiga ühendatud suvalist valgusdioodi. Hetkelgi paljud puldid sellise abidioodiga, mis näitavad IR signaali liikumist.

pannkook kirjutas:

Plinn kirjutas: igasuduste IR pultide kiirgus on kaameras nähtav.
Veidi hiljem tekkis tutvuskonda esimene digifotokas ja telekapuldi signaal oli sealtki väga hästi jälgitav.

mida tegema peab ja kuhu vahtima, et puldi kiirgust näha?
Telefoni mul pole, see jätke mängust välja.

Selleks peaks sobima suvaline digiseebikas või videokaamera. Ei pea olema telefonis.
Jutu jätkuks.
Eelnevalt vaieldi, millal oli võimalik telefoniga esimest korda pilti teha. Selle kohta ei oska ma adekvaatselt vastata, kuid esimene digifotokaga tehtud pilt minu arvuti kõvaketta ammu-unustatud sügavikus on tehtud aastal 1999. Oli selline fotokas, mis salvestas pilte flopile suurusega 50-60 kb. Kelle leiutis see oli, seda enam ei mäleta.

Kui on vana veebikaamera, saab läätse lammutades sealt IR-filtri eemaldada. Puldi diood on siis ekraanilt vaadates kordi heledam. Läätsesüsteem on kahjuks liimiga kokku lastud.

rändaja kirjutas:

pannkook kirjutas:

Plinn kirjutas: igasuduste IR pultide kiirgus on kaameras nähtav.
Veidi hiljem tekkis tutvuskonda esimene digifotokas ja telekapuldi signaal oli sealtki väga hästi jälgitav.

mida tegema peab ja kuhu vahtima, et puldi kiirgust näha?
Telefoni mul pole, see jätke mängust välja.

Selleks peaks sobima suvaline digiseebikas või videokaamera. Ei pea olema telefonis.
Jutu jätkuks.
Eelnevalt vaieldi, millal oli võimalik telefoniga esimest korda pilti teha. Selle kohta ei oska ma adekvaatselt vastata, kuid esimene digifotokaga tehtud pilt minu arvuti kõvaketta ammu-unustatud sügavikus on tehtud aastal 1999. Oli selline fotokas, mis salvestas pilte flopile suurusega 50-60 kb. Kelle leiutis see oli, seda enam ei mäleta.

See oli Sony leiutis.

The first complete camera cell phone was built by Phillipe Kahn in 1997, jerry-rigging a cell phone with a digital camera. The first cell phone picture was taken by Kahn on June 11 that year, from the maternity ward where his first child was born.

The first camera cell phone introduced commercially was the J-SH04 in Japan by J-Phone (now called SoftBank Mobile) and the Sharp Corporation in November 2000. Priced at $500 US, the J-SH04 had a 110 000 pixel resolution (0.1 megapixels), a color LCD screen, one-touch Internet access and a speaker phone.

The first cameraphones in North America were launched by Sprint in 2002 and manufactured by Sanyo. Their success was immediate, and from there spread worldwide.