5G võrkude teema

[satik]

Võin küll eksida, aga justkui on meeles et teoorias on mobiililevi piiratud kaugusega, st isegi kui signaali on ja see tuvastatakse, siis sessiooni ei algatata kuna vastuspaketi liikumise aeg väljub kokkulepitud piiridest. Teoorias oli see vist 36km, praktikas ca 30km. Nii et isegi kui seade näitab mingi võrgu märki, ei pruugi see tähendada et side tekib. Seetõttu pole vist mingi moblakahuri kaldale ehitamine enam mõistlik, kui saatja on 80+ km kaugemal.
Teine küsimus on - kuipalju oleks saadav netikiirus? Mingi mõte oleks kui see oleks stabiilselt üle 600Mbit/s, kuid soomlaste katsetused näitavad, et selliseid kiiruseid ei saa nad isegi 500m kauguselt (testitud Nokia FastMile 5G ruuteriga, mille sees on 5G jaoks 11dB antenn @3,5GHz): "Testasimme myös samaa MassiveMIMO tukiasemaa noin 500 metrin päästä, jolloin saimme vielä lähes 200 Mbit/s nopeuksia".
Moblakahuri ehitamine võib õrna jumet omada kui sihtida mõnd kohalikku 5G saatjat, aga see eeldab siis ka silmsidet, kuna suundantennid ei saa eriti peegeldusi kätte (nad poleks ju muidu suundantennid...).

[peeter3000]

Võin küll eksida, aga justkui on meeles et teoorias on mobiililevi piiratud kaugusega, st isegi kui signaali on ja see tuvastatakse, siis sessiooni ei algatata kuna vastuspaketi liikumise aeg väljub kokkulepitud piiridest. Teoorias oli see vist 36km, praktikas ca 30km.

ilmselt nii ongi, kuna praktikas on minul olnud kümneid juhuseid avamerel laeval selliste võrkudega ühenduse mittesaamises..

[h6bekuul]

Kuulge, aga kuidas selle latenstusega on pakettvõrgus. Elmo siin pidavat uljalt katsetama midagi. 4G võrgu keskmiseks peetakse 50ms. Rõhutan keskmine. S t, et mingil ajahetkel võib ta vabalt olla 250ms näiteks? Või isegi rohkem. Paketid jäävad tiba pidama, mis iganespõhjustel. Ja nüüd kujutage ette: pool sekundit hilistust selle süsteemi juures! Füüsikast on meelde jäänud, et 10m/s = 36 km/h. Kohati liigume linnas ka 72km/h. Ehk siis 20 m/s! Ehk siis 10m on poole sekundi puhul tühja auku või musta auku või kuidas seda nimetadagi. Hirmus tundub. Ei julge varsti õue minnagi. Ja mis veel Järvevana tunnelis võib juhtuda, kui satub veel selline kahe merekonteineri tasku
5G puhul lubatakse küll tiba väiksemat keskmist hilistust, aga ikkagi....Keegi seletaks asja?


https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/9 ... d-soidukid

[peeter3000]

ootavadki 5G-d
praegu sõidavad ju väga aeglaselt ja vahest auto ei reageeri

[rait01]

See puhas pilt. Pole jooni

[satik]

Minu arvamus sellest et sõiduvahendit juhitakse (praktiliselt) ilma lokaalkontrollita ainult läbi netivõrgu, ei kannata viisakas kõneviisis avaldamist.
Mõelge natuke - mingid debiilikud korraldavad suure karu paraadi mille käigus joostakse nett üldse maha - mis latensusest me siis räägime kui nett maas on? Sõidavad kõik sinna kuhu juhtub...? See on juba eos valesti põhimõttega süsteem.

Auto peab saama aadressi kuhu sõita ja GPSi abil leiab ise sobiva tee. Kõik takistused mis teel on, peab lahendama masin iseseisvalt, mitte ei pea olema kaugjuhi halduses. Kõik reeglid mis teel kehtivad, peab auto suutma täita iseseivalt. Kuidas see kaugjuht haldab 10't autot korraga? Proovida võib aga turvaline ei ole isegi kui mees kaine juhtub olema. Netivõrk saab teatada suurematest eriolukordadest teel, näiteks avarii või muu teesulgemine, nii et auto saaks planeerida piisavalt varakult ümbersõidutee. Sellest vajadusest teadasaamine ei ole latentsuse osas kuigi nõudlik. Kuniks on GPS, peab saama ka ilma netita läbi.

Aga neil kes tahavad Riddari Ässa mängida, neil on mingid muud ambitsioonid mängus. Mina nende purki ei istu.

[h6bekuul]

See puhas pilt. Pole jooni

Seda, et...........need jooned näitavad pakettide liikumist. Aeg, kui tädi teeb midagi - pakett sinna poole ja aeg tagasi - kui autokaamera pikslid jõuavad tädi monitoridele.

Puhta pildi, ja mitte ainult, saad, kui pressid linki.

[peeter3000]

Üheksa oksjonipäevaga on 5G sagedusloa enampakkumine jõudnud kaks ja pool korda alghinnast kõrgemale.

3. märtsil pandi oksjonile esimene kolmest sagedusalast. Kuna 5G-turule püüdlejaid on neli ehk Elisa, Telia, Tele2 ja Bite, oodatakse tihedat konkurentsi kõigil enampakkumistel.

Sageduslubade alghind on 1 597 000 eurot.

Igasse tööpäeva mahub kolm kirjalikku pakkumiste vooru. Voorud lõppevad vastavalt kell üheksa hommikul, keskpäeval ja kell kolm pärastlõunal. Vooru lõpus avatakse ettevõtetelt saabunud e-kirjad ja koostatakse pingerida, mis saadetakse kõigile osalejatele.

Esimeseks õhtuks pakuti loa eest kaks miljonit eurot, päev hiljem 2,3 miljonit, läinud neljapäeva kõrgeim pakkumine küündis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti teatel 2,6 miljoni euroni ning nädal lõppes 2,8 miljoni eurose hinnaga.

9. mail kerkis sagedusloa hind 3,1 miljoni euroni, teisipäeval 3,4 miljoni euroni, kolmapäeva õhtuks oli hind 3,7 miljonit eurot ja neljapäeval jõudis nelja miljoni euroni. Selle nädala viimasel pakkumisringil lubati 5G esimese sagedusala eest 4,3 miljonit eurot.

Iga uus pakkumine peab olema saja tuhande euro võrra kõrgem kui eelmine parim pakkumine. See tähendab, et seni on edasi liigutud minimaalses võimalikus tempos.

Enampakkumise saab lõpetada nii-öelda tühi voor ehk kui keegi enam kõrgeimat pakkumist ei ületa, kuulutatakse võitja välja ja tema saab esimese sagedusloa. Kohe pärast seda pannakse oksjonile teine sagedusluba. Esimese enampakkumise võitja teist ja kolmandat luba püüda ei tohi.

3. märtsil pandi enampakkumisele sagedusvahemikud 3410–3480 MHz ja 3600–3660 MHz. Kõrgem ja madalam sagedusala on märgitud igale loale. Asi on selles, et madalamaid alasid on lihtsam kasutada, samas kui alates 3600 MHz-st kehtivad rangemad piirangud. Eriti Ida-Eestis tuleb seal tegutsemiseks küsida luba Venemaalt, sest venelased tarvitavad sama ala oma kosmosesideks.

Konkursitingimustes on arvestatud, et kui Venemaa oma piirangud kaotab, jagatakse sagedusalad ringi. Sellisel juhul tekiks kolm suuremat blokki, 3410–3540 MHz, 3540–3670 MHz ja 3670–3800 MHz.

Kas ja millal see päriselt juhtub, ei tea keegi. Praegu tuleb telekomifirmadel arvestada, et kõigile jääb kaks väiksemat 60–70 megahertsi laiust sagedusala.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

https://www.err.ee/1608596905/esimese-5 ... oni-euroni

[peeter3000]

5G sagedusalas 3410-3800 MHz korraldatud avaliku konkursi esimese sagedusloa enampakkumise võitis Elisa Eesti.
Kõrgeimaks pakkumuseks jäi Elisa 27. mail esitatud pakkumus summas 7 206 208 eurot.

https://www.err.ee/1608611791/5g-esimes ... itis-elisa

[jbl123]

Siis tuleb esimene päris 5G võrk. Super , et elisa

[0000]

Hakkad maksma väga krõbedat hinda, kui vaadata litsentsi hinda, mis Elisa maksab. Nii, et midagi väga super selles küll ei ole, pigem kurb väljapressimine ja masendav.
Tegelikult selline hind, mis Elisa nüüd maksma peab, on IMHO pehmelt öeldes toores küll. Aga kõik pakkujad olid selle hinna lähedal, nii et maailm on hull piisavalt. Aga Sulle Rait, soovin head Elisa 5G kasutamist ja ära tule siin nutma, kui hind liiga krõbe tuleb. Sama asi DAB+ kohta. Oled tore mees lihtsalt.

[jbl123]

Ega telia pole parem. Teenus ka ei toimi korralikult 4G mul maal. Telia tv toimi ûle 4G võrgu korralikult. DAB + On raadio. Soola sisse oma FM raadio!

[jbl123]

https://www.elisa.ee/et/uudised/elisa-v ... sagedusloa
Esimese 5G sagedusloa TTJA poolt välja kuulutatud sagedusoksjonilt võitis Elisa, tehes pakkumise summas 7,2 miljonit eurot.
Elisa tegevjuhi Andrus Hiiepuu sõnul teavitas TTJA täna, et kõrgeima pakkumise esimese 5G sagedusloa konkursil tegi Elisa Eesti. „Elisa vaates oli see kõige väärtuslikum sagedus, kuna sellele ei kehti rangemaid piiranguid seoses Venemaa piirialadega külgnemisega. Tehnoloogilistest omadustest lähtuvalt on see seega parim ja puhtaim sagedus,“ sõnas Andrus Hiiepuu.
Esimeses voorus oli enampakkumisel sagedusvahemik 3410 – 3540 MHz.
Hiiepuu tõi välja, et kogu Elisa meeskond on väga rahul tulemusega. „Tegemist on ühe oluliseima tulevikusagedusega, et rajada Elisa klientidele laiaulatuslik 5G võrk,“ kinnitas Elisa tegevjuht. „Siit edasi saame liikuda juba täiskäigul 5G võrgu arenduse ja avamisega juba lähiajal!“
Sageduslubade alghind oli enampakkumisel 1 597 000 eurot ning igal tööpäeval toimus kolm kirjaliku pakkumise vooru, mis lõppesid kell 9, kell 12 ja kell 15. Iga uus pakkumine pidi olema minimaalselt saja tuhande euro võrra kallim kui eelmine parim pakkumine. Enampakkumine lõppes kui keegi enam kõrgeimat pakkumist ei ületanud.
TTJA paneb oksjonile nüüd teise sagedusloa. Esimese enampakkumise võitja teist ja kolmandat luba enam püüda ei tohi.

[satik]

Ega telia pole parem. Teenus ka ei toimi korralikult 4G mul maal. Telia tv toimi ûle 4G võrgu korralikult. DAB + On raadio. Soola sisse oma FM raadio!

Tegelane rait - mul ei toimi üldse Elisa maal, ei 4G ega kõnega. Soola sisse oma Elisa! .

[jbl123]

Tegelane satik - mul ei toimi üldse Telia maal, ei 4G ega kõnega. Soola sisse oma Telia! .[/quote]