"Me pole päris kindlad, mis siin (ristlejal Moskva) juhtus. Meie hinnangul toimus plahvatus – vähemalt üks plahvatus sellel ristlejal – seejuures üsna suur plahvatus, mis on põhjustanud laevale ulatuslikke kahjustusi,” ütles Kirby CNN-ile.
Kirby ütles, et kahjustatud Vene sõjalaev oli (päeval) vee peal ja "teel üle Musta mere" - "tõenäoliselt" Krimmi Sevastopolisse remondiks.
Rääkides BBC Türgi teenistusega, on Türgi ametnik ümber lükanud väited, et üks nende riigi laev aitas välja tuua Vene ristleja Moskva meeskonnaliikmeid.
Süüdistuse esitas täna varem Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas. Ta ütles ka, et Türgi ja Rumeenia võimud kinnitasid laeva uppumist. Türgi ametnik seda väidetavat kinnitust ei kommenteerinud.
Venemaa kaitseministeerium kinnitab, et laev on endiselt vee peal ja on pidevalt eitanud väiteid, et Moskvat tabasid Ukraina väed.
ERR laevast
Ukraina sõjavägi väidab, et Moskva on siiski uppumas. Ukraina armee teatel sai laev plahvatuse käigus märkimisväärselt kannatada.
"Venemaa päästelaevade tegevust takistasid seejärel pardal plahvatanud laskemoon kui ka halb ilm, ristleja hakkas uppuma," teatas Ukraina armee.
Odessa oblasti juhi Maksõm Martšenko kinnitusel tabasid Vene ristlejat kaks Ukrainas valmistatud laevatõrje raketti Neptun. "Musta mere kaitsele paigutatud raketid Nepun põhjustasid [laeval] väga tõsiseid purustusi," ütles Martšenko veebipostituses. Neptun rakettide kasutamist kinnitas hiljem ka Ukraina armee.
Laeva pardal võib korraga paikneda kuni 510 mereväelast.
Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš väitis varem , et Vene päästemeeskonnad ei suuda ristlejani jõuda.