Euro tuleb siiski

[mustkass]

Ma olen pessimistlikum,ma arvan jäämegi selliste riikide tasemele nagu Bulgaaria,Poola jt endised sotsriigid.

[Martini]

Küsige endilt firmakad kas te saaksite 4-5 tuhande krooniga ära elada ja oma pere toita !

jaja. Ja palgatöölised võiks endalt ka küsida, et kas nad oleks nõus selleks, et nad saaks teha seda tööd, mis neile meeldib:

1) suurema osa oma kogutud rahast mängu panema
2) võibolla raha juurdegi laenama
3) tõenäoliselt mingi perioodi tasuta tööd tegema

Enamik alustavaid firmasid käivad sellised sammud läbi. Osa neist ei jõuagi kuhugi ehk kogu vaev on ilmaasjata, osa hakkavad korralikult raha teenima ja pärast dividende saama (mille eest siis seda träni kokku osta, mis teistele närvidele käib). Selliseid bisneseid, et esimesest päevast hakkab raha taskusse voolama, pole protsentigi kõikidest ettevõtmisest. Mingit nö sotsiaalset kaitset ka ei ole, juhtorgani liikmele ei laiene töötuskindlustus, juhtorgani liikme võib päevapealt minema saata jne. Ma nagu ei oska pahaks panna, et kui asi välja tuleb, siis ka seda tulemust tarvitada tahetakse.

Olgem ausad, palgatöötaja elu on ikkagi suhteliselt riskivaba. Ühelt poolt on küll rahateenimise võimalused teatud faktorite poolt piiratud, millest paljusid töötaja ise ei saa kontrollida, aga teisalt on praktiliselt ainuke risk see, et mingist hetkest alates lihtsalt raha enam juurde ei tule (ja isegi see vähenemine pole väga järsk), mingit võimalust pole seniteenitut (või veel rohkem) kaotada.

Lihtne loogika ütleb, et kui tõesti oleks firmaomanik olemine selline paradiis, siis poleks meil palgatöötajaid mitte ühtegi.

[valgekotkas]

... pikk jutt ...

ma olen sinuga täiesti nõus peale seda kui me jagame ettevõtjad kahte klassi - jätame esimesse klassi need keda sina kirjeldad ja teise klassi liigitaks need kelle ainuke esmärk on huiata kõike ja kõiki ja siis otsad vette lasta ja just tänu selle teise klassi ponnistustele on tulemiks see miks meie riigis on nii ettevõtjavaenulik keskkond ja nii palju töötuid

[mustkass]

Küsige endilt firmakad kas te saaksite 4-5 tuhande krooniga ära elada ja oma pere toita !

jaja. Ja palgatöölised võiks endalt ka küsida, et kas nad oleks nõus selleks, et nad saaks teha seda tööd, mis neile meeldib:

1) suurema osa oma kogutud rahast mängu panema
2) võibolla raha juurdegi laenama
3) tõenäoliselt mingi perioodi tasuta tööd tegema

Enamik alustavaid firmasid käivad sellised sammud läbi. Osa neist ei jõuagi kuhugi ehk kogu vaev on ilmaasjata, osa hakkavad korralikult raha teenima ja pärast dividende saama (mille eest siis seda träni kokku osta, mis teistele närvidele käib). Selliseid bisneseid, et esimesest päevast hakkab raha taskusse voolama, pole protsentigi kõikidest ettevõtmisest. Mingit nö sotsiaalset kaitset ka ei ole, juhtorgani liikmele ei laiene töötuskindlustus, juhtorgani liikme võib päevapealt minema saata jne. Ma nagu ei oska pahaks panna, et kui asi välja tuleb, siis ka seda tulemust tarvitada tahetakse.

Olgem ausad, palgatöötaja elu on ikkagi suhteliselt riskivaba. Ühelt poolt on küll rahateenimise võimalused teatud faktorite poolt piiratud, millest paljusid töötaja ise ei saa kontrollida, aga teisalt on praktiliselt ainuke risk see, et mingist hetkest alates lihtsalt raha enam juurde ei tule (ja isegi see vähenemine pole väga järsk), mingit võimalust pole seniteenitut (või veel rohkem) kaotada.

Lihtne loogika ütleb, et kui tõesti oleks firmaomanik olemine selline paradiis, siis poleks meil palgatöötajaid mitte ühtegi.

Mnjah,üldkokkuvõttes on su jutt õige,aga ära unusta töölisi kui poleks neid poleks ka sul arvatavasti firmat poleks ju kes tööd teeb,kui sa muidugi oma töölistele hästi maksad siis kõik ok ja nad töötavad sinu heaks rõõmuga aga olgem ausad selliseid ärimehi on vähe.Mina tean isiklikult ainult ühte.Ja ta firma elas rasked ajad üle (või on siis elamas veel sest egas praegugi veel kerge ole)igal juhul pankrotis ta pole.Loomulikult peab riskeerima,sest nagu öeldakse kes ei riski see sampust ei joo,oli vist nii.Aga milleks ennast õigustada,kes teid sunnib tegema oma firmat olge palgatöölised,aga miks vastan ise,MAKSTAKSE VÄGE,on ju nii te teate ju väga hästi mis raha te oma töölistele maksate(mitte kõik aga enamus) maksab nii vähe kui saab (on muidugi ka erandeid) Samas teine asi on meie riigiisade tehtud seadused mis on vildakad töölise kahjuks ja tööandja kasuks ka seda teate te väga hästi.Miks on miinimumpalk nii madal,suur pluss teile juba.Inimesed on teinud laene et oma kodu korda teha,või osta endale kodu (ehitada),mis peavad nad nüüd tegema kui nad koondatakse,kes maksab nende võlad,see pole ju kerge.Aga see teema on tööanjale savi.Ei koondata ju neid kellel laenusid pole ikka töötegemise järgi,kui sa oled väikne ei räägi tööandjale vastu ei küsi palka juurde ei lähe kui mingid probleemid ilmnevad jumal hoidku selle eest veel Töökaitsesse,siis oled tehtud mees ja need vaesekesed kel õnnestub tööle jääda nendele väänatakse lisatöid ja kohustusi selga veel niipalju kui kannatab,teevad ju need allesjäänud mitme inimese töö ära sama raha eets,aga vastu pole midagi öelda,muidu saadetakse kohe ukse taha.Vot nii on need lood.Kas ei vasta tõele???

[mustkass]

Veekord minu jutu paranduseks et tore on kui on ettevõtlikke inimesi kes töölistele tööd annavad,sest muidu pole ju midagi,aga mõelgem korraks ka tööliste peale,ärgem astugem neile kogu aeg pähe.

[Energizer]

Ma olen pessimistlikum,ma arvan jäämegi selliste riikide tasemele nagu Bulgaaria,Poola jt endised sotsriigid.

Vaadates Poola majanduslikku seisu, peaks ütlema et elul Poolas pole häda midagi. Aga häda on Poolas toodetud kaupadega mis üldiselt kipuvad olema kas praak või lihtsalt väga madalakvaliteedilised. Samas on teada et ka Poola tööjõud on odav, osa maailma suurkorporatsioone on lasknud Poolas ja Tšehhis tehased ehitada ning lasevad seal siis oma toodetele detaile toota või suisa valmistooteid kokkugi panna.
Poolas valmistatud toiduained konkureerivad täiega hindade poolest. Kui Eesti oleks nagu Poola, oleks me kindlasti rikkamad kui praegu.Juba rahvaarvu poolest on tegemist suht suure riigiga 38 miljonit inimest pluss veel riigi pindala ja maavarad, territooriumi suurus 312 638km2.

[valgekotkas]

Ma olen pessimistlikum,ma arvan jäämegi selliste riikide tasemele nagu Bulgaaria,Poola jt endised sotsriigid.

Vaadates Poola majanduslikku seisu, peaks ütlema et elul Poolas pole häda midagi. Aga häda on Poolas toodetud kaupadega mis üldiselt kipuvad olema kas praak või lihtsalt väga madalakvaliteedilised. Samas on teada et ka Poola tööjõud on odav, osa maailma suurkorporatsioone on lasknud Poolas ja Tšehhis tehased ehitada ning lasevad seal siis oma toodetele detaile toota või suisa valmistooteid kokkugi panna.
Poolas valmistatud toiduained konkureerivad täiega hindade poolest. Kui Eesti oleks nagu Poola, oleks me kindlasti rikkamad kui praegu.Juba rahvaarvu poolest on tegemist suht suure riigiga 38 miljonit inimest pluss veel riigi pindala ja maavarad, territooriumi suurus 312 638km2.

nii Poola kui ka Hiina on mõlemad valinud õige tee ja me veel kuuleme neist palju - eriti Hiinast, nende äri rajati soojenduseks odava prügi tootmisele, sest teadmisi nappis, tehnoloogia oli algtasemel aga töökäed ei maksnud midagi, terve suguvõsa töötas palehigis selle nimel, et andekaim neist saaks välismaal korraliku hariduse ja koju naastes suudaks majandust edasi viia, meeletu kogus odavat kama müüdi maha ja raha muudkui tuli - selle asemel, et see lihtsalt maha laristada osteti paremaid seadmeid ja paremat toorainet - mingil hetkel oli olemas juba järgmise leveli ajupotensiaal, tehnoloogia ja toormaterjal - olgem ausad, täna tuleb Hiinast kaupa mille kvaliteet ei jää kuidagi alla tuntud brändidele ja kui vaadata missugused raskustes maailmanimedega kontsernid on hiinlaste poolt ära ostetus siis on ainult aja küsimus millal vana maailma suurim konkurent ja pigem teenäitaja on Hiina ...
Poolaga on peaaegu sama lugu - üks tuttav rekkajuht kes omal ajal sattus ühest mööblifirmast toodangut laiali vedama kordi järjest kirjeldas kuidas iga kahe nädala tagant avanes keset kartulipõldu uus vaatepilt - mudasest mülkast kasvas aastaga välja hetkel täiesti korralikku kilpmööblit tootev ettevõte kelle põhimõte oli nagu hiinlastel - alustati millegi tootmise ja müümisega kusjuures asjadel oli täielik garantii ja pretensioonide esitamisel vahetati välja või saadeti järgi vastav tükk - peaasi, et kunde jääks rahule ja juba kätte saadud raha jääks firmasse, et osta uued seadmed jne ...

[dreamants]

Aga euro tuleb siiski.

[bljumkin]

Krt,nagu mingi astrooloogiaseltsi kokkutulek - jube ennustamine käib,
Milleks ikka pead vaevat - jäime ju rubla-ajal ellu,krooniga saime hakka ja elame ka euro üle;milles probleem?!

[a750]

Krt,nagu mingi astrooloogiaseltsi kokkutulek - jube ennustamine käib,
Milleks ikka pead vaevat - jäime ju rubla-ajal ellu,krooniga saime hakka ja elame ka euro üle;milles probleem?!

Voh, õige mehe jutt!

[Martini]

Siin eespool kõlas süüdistus, et tööandjad maksavad töötajatele nii vähe, kui võimalik. Võibolla teatud elualadel tõesti, aga selle eelduseks on madal nõutav kvalifikatsioon. Sa ei saa eksperimenteerida, palju õnnestub töötajal palka vähemaks võtta, enne kui ta ära läheb, kui näiteks uue töötaja väljaõppeks kulub 6 kuud. Lisakulu tekkimise risk on suurem kui võimalik kokkuhoid. Teadmispõhistes sektorites ei ole töötaja palgataluvuse kompamine kombeks. Lihttööde juures võib teisiti olla. Aga muidu võiks ju küsida, kas lugupeetud töötaja ise käitub raha taskust välja andes teisiti? Üldjuhul ei käitu. Kui tahetakse näiteks osta mingit konkreetset digiboksi, siis keskmine kodanik ikka kõigepealt uurib natuke elu, et mis on kõige odavam hind, millega selle kätte saaks. Küsime siis nii, et kui kuskil on lahe digiboks, mille omadused täpselt sobivad ja mis maksab 100 EUR, kas see boks muutuks sellest paremaks, kui selle eest 190 EUR maksta? Selline käitumine meenutaks anekdooti:

Kaks vene uusrikast saavad tänaval kokku ja üks kiitleb teise ees: "Sa ainult vaata, millise Armani ülikonna ma 2000 taalaga ostsin". Teine vastu: "Sa oled ikka täielik tolvan, kohe üle tee teises poes on ju sama ülikond 3000 taalaga müügil".

Teistpidi võib ka küsida. Kui töötaja saab palka X, ütleme 700 EUR bruto (see on muide umbes selline palk, mida pakutakse Saksamaal rikkal Baieri liidumaal näiteks hotellikoristajale). Üldse poleks raske ta palk näiteks 1400 EUR peale tõsta. Küsimus - kas selle lükke tulemusena kasvaks selle konkreetse töötaja poolt firmale teenitav kasum 2 korda? Miks? Kui ei, siis mis mõte seda teha oleks (vt ülevalpool digiboksi näidet)?

See, et eestlased väga vähe palka saavad, on müüt. Soomlastega võrreldes võibolla küll, aga see ei tähenda, et soomlasel võrdeliselt parem elada oleks oma palga eest. Viimati Bremenis olles nägin ma poeaknal kuulutust, et otsiti töötjata, kelle kohustus on kaupade välja panemine ja müük. Palk EUR 400 kuus. Sellel taustal tundub tänaloetud jutt selle kohta, et meil said Prisma lihtmüüjad hiljuti umbes EUR 700 palka, täielik kosmos. Muide, ma arvan, et Saksamaal saab 400 eest veidi paremini elatud, kui Eestis 700 eest, aga see on teine teema.

[raivo]

Siin eespool kõlas süüdistus, et tööandjad maksavad töötajatele nii vähe, kui võimalik. Võibolla teatud elualadel tõesti, aga selle eelduseks on madal nõutav kvalifikatsioon. Sa ei saa eksperimenteerida, palju õnnestub töötajal palka vähemaks võtta, enne kui ta ära läheb, kui näiteks uue töötaja väljaõppeks kulub 6 kuud. Lisakulu tekkimise risk on suurem kui võimalik kokkuhoid. Teadmispõhistes sektorites ei ole töötaja palgataluvuse kompamine kombeks.

Täpselt nii see aga käibki. Minu ametile otsiti ja otsitakse ka kõige suurema masu ajal tikutulega inimesi ja tegijaid on ikka sõna otseses mõttes käputäis. Ei ole lihtöölise amet ja teha tuleb mida iganes ja vastavalt olukorrale. Oleks minu käsi täna kolviga vääratanud, oleks kellegil tulnud maksta 22-25 tuhat. Minu ametikaaslased soomes ja rootsis teenivad vähemalt 40-50 ja rohkem tuhat kuus. Nende universaalsuset ma isegi ei räägi. Seal iga asja jaoks oma mees.Sähkomees, putkimees .... Vaga ja taltsas eestlane teeb aga kõik ühes.

Teistpidi võib ka küsida. Kui töötaja saab palka X, ütleme 700 EUR bruto (see on muide umbes selline palk, mida pakutakse Saksamaal rikkal Baieri liidumaal näiteks hotellikoristajale). Üldse poleks raske ta palk näiteks 1400 EUR peale tõsta. Küsimus - kas selle lükke tulemusena kasvaks selle konkreetse töötaja poolt firmale teenitav kasum 2 korda? Miks? Kui ei, siis mis mõte seda teha oleks (vt ülevalpool digiboksi näidet)?

Natuke kahtlen selles jutus. Sai ka saksamaal küsitud, et palju on siis see minimaalne palk, mida on üldse võimalik saada. Kõigepealt tekitas küsimus hämmingut ja siis pikka mõtlemise peale tuli vastus, et alla 1000 euro ei tohiks küll nüüd keegi teenida/saada. Küsimuse teise poole peale küsiks jälle vastu, et kas näiteks koristaja oma tööviljakuse ja palga suurendamiseks saamiseks peaks siis kasvatama endale veel kaks lisakätt juurde? Tegema 100 ruutmetri asemel 200, 300 või hoopiski 500? See, et inflatsioon sööb ka selle tema lisatöö aasta paariga ära, sellest me ka ei räägi? Mis siis saab? 1000 ruutmetrit, selleks et elus püsida?

See, et eestlased väga vähe palka saavad, on müüt. Soomlastega võrreldes võibolla küll, aga see ei tähenda, et soomlasel võrdeliselt parem elada oleks oma palga eest. Viimati Bremenis olles nägin ma poeaknal kuulutust, et otsiti töötjata, kelle kohustus on kaupade välja panemine ja müük. Palk EUR 400 kuus. Sellel taustal tundub tänaloetud jutt selle kohta, et meil said Prisma lihtmüüjad hiljuti umbes EUR 700 palka, täielik kosmos. Muide, ma arvan, et Saksamaal saab 400 eest veidi paremini elatud, kui Eestis 700 eest, aga see on teine teema.

Ei, see ei ole kohe teps mitte müüt, vaid reaalsus. Ära pea tallinnat ainult eestiks. Mine natuke sealt välja ja võta silmaklapid eest. Ja see prisma näide nüüd küll hea näide polnud. Täpselt nii nagu see prisma tänastes uudistes käitus, on täiesti tavaline ja igapäevane nähtus eesti tööturul. Lihtsalt prisma suur ja asi ületas uudisekünnise.

[seston]

mai viitsi enam lugeda aga ikkagi ütleks veel seda,et vaadata tuleb ikka ka ennast.Palju on siin barõgasid kes saavad kaardi tasuta ja edasi müüvad.Ostsin siit ässa käest vittus dm500.Muidugi olen siit foorumist ostnud ka normaalse hinnaga asju.Millest me siis räägime kui sellised pisiasjad on siiagi juurdunud.Inimesed ongi sellised lihtsalt järelikult ning kabalda ei ole mõtet.Milleks ma pean odavalt andma kui on võimalik rohkem saada.

Elagu eur ja need on ikkagi rotid kes ajavad kopika pooleks.Ärimees mõtleb tulevikule mitte hetkelisele rahulolule.Minuarust.Ma ei ole ärimees.Minu kirg on kärakas või umbes miskit taolist.

[Martini]

Natuke kahtlen selles jutus. Sai ka saksamaal küsitud, et palju on siis see minimaalne palk, mida on üldse võimalik saada. Kõigepealt tekitas küsimus hämmingut ja siis pikka mõtlemise peale tuli vastus, et alla 1000 euro ei tohiks küll nüüd keegi teenida/saada.

Haha see on umbes sama tark jutt kui et mina räägiks, et ma ei tunne ühtegi inimest, kes saaks vähem palka, kui Eesti keskmine. Mis seos sellel reaalsusega on? Mina võtsin oma numbrid elust, koristaja palga tänastest saksa tööportaali pakkumistest ja poemüüja oma ehtsa linna ehtsa poe ehtsalt aknalt. Vabandan, kui saksa poepidajad spetsiaalselt eestlaste petmiseks valeinfo sinna olid riputanud.

Ühesõnaga. Kokkuvõte teemale minu poolt. Kuna EUR tuleb siiski, siis on ehk inimestel kergem mõista taustsüsteemi ja arvutada. Ehk siis lõppevad ka seisukohavõtud teemal, kuidas kõigil teistel on parem elu kui arvajal endal (firmaomanikel, soome torumeestel, saksa koristajatel või veel kellelgi). KELLELGI on kindlasti parem elu, aga täpselt sama kindlasti kellelgi ka kehvem. Elu on seiklus.

[seston]

teema on nii ulmeliseks juba läinud,et varsti siit keegi võiks minuarust kandideerida volikokku.


Igale oma firma. riigimakse maksame ka ?Mida ütles Siim Kallas välisosalusega firmade välisosaluse tulu maksustamisest eesti riigis?Se pole praegu see teema millest rääkida.Hetkel oli siis eestis parem elu kui praegu.
Ütleks veel,et ärge hellitage lootuseid paremale elule.Tuleb vaadata lakke ja luua illusoorseid kujutelmasid.