Digi-tv.ee

Aivar355 kirjutas:http://www.tartupostimees.ee/1049934/ulikoolid-ostavad-elektri-borsitaksiga/
Ise kavatsen ka börsihinnaga paketi valida või jääda üldteenuse juurde. Üldteenuse kohta on uudistest läbi käinud, et teenust osutab Elektrilevile Eesti Energia ja jaanuari hind selgub 8. veebruariks, aga milline on Elektrilevi poolt juurde lisatav summa, mille peab ka Konkurentsiamet heaks kiitma, millal see avalikustatakse?

Opo kirjutas:elektri juhtmes liikuvale andmevoost põhjustatud häiretele

vanemleitnant kirjutas:Eestis paigaldatavad arvestid pidid GSM sidet pidama, mitte juhtmeidpidi. Meil jälle kiirguse hirmud.

"Suurem osa arvestitest, mis paigaldatakse, toimivad üle elektrivõrgu. Mingisugust täiendavat kiirgust sellest majapidamisse ei teki," ütleb Ericsson Eesti projektijuht Meelis Anton. Tema kinnitusel on marginaalne ka võimalus, et elektrinäidu kauglugemisarvestite abil kellelegi koju mikrofonid või piilukaamerad sokutada saaks. Kui mujal maailmas on levinud internetiteenuse pakkumine läbi elektrivõrgu, siis meil mitte. Tegemist on erinevate lainepikkustega ja otseselt elektriarvestite abil näiteks kellegi arvutist mingit delikaatset infot kaasa ei tuleks, seletab Anton.

"Seadet fooliumiga katma ei pea," rahustab Elektrilevi OÜ kauglugemisprojekti juht Mait Rahi. Umbes kümnendikus kauglugemisseadmetest on sees GSM-modem, mis väljundivõimsuselt ja muudelt parameetritelt sarnaneb mobiiltelefoniga. "Hirmud on natuke üle paisutatud. Pealegi – me ju tavaliselt pead vastu arvestit ei pane," arutleb ta.

HV vaatleja
riffkin

sõnum 28.11.2012 12:59
Natuke uurimust...
Elektrilevil tulevad sellised arvestid: link .
Andmeside moodulitest ca 90% siis PLC (elektriliini kaudu edastatav info alajaama andmekonsentratsiooni saedmetesse ja sealt edasi Elektrilevile) ja 10% 2G/3G liidesega.
Seega mingid mõjud kindlasti kodus seadmetele läbi elektriliini on (puudub hetkel teadmine, et arvesti neid signaale kodusesse võrku välja filtreeriks).

Kasutab see arvesti siis PLC Modemit: PRIME, Protocol: DLMS/COSEM, Sagedusala 42–89 kHz. (The European Committee for Electrotechnical Standardization - CENELEC A-Band is between 9 – 95kHz) 2G: Quad-Band GSM 850/900/1800/1900 MHz
Sama arvestit kasutab Soomes nt Oulun Energia / aga ka teised euroopa riigid), nii et mingeid kokkupuutepunkte on. Samas ariklis poel ju öeldud, millise arvestiga probleeme oli ( Soomes neid ju ka vist kümneid erinevaid)

Kuna lisaks Elektrilevile on ka Eestis teisi võrguoperaatoried, nt Imatra, siis nemad kasutavad sellist seadet http://www.add-bg.com/products_Electric ... .Võimalik et sellel teised parameetrid. Ja võrguoperaatoreid on ju väiksemaid veelgi, kes teab mida nemad kasutavad.

Vähemalt teadaolevalt ei ole Eesti tänastest arvestitest pandud midagi raadiovabalevialadesse ( 868, 433, 2,4ghz) kus need kindlasti tõrkeid tekitaksid (selliseid näiteid on aga Usa-s Kanadas juba mitmeid)

Kindlasti on klientidel kodus mingeid seadmeid, mis on säästuelektroonikad ehk millel puuduvad ees filtrid, mis ebasobivad signaalid elektrivõrgust välja filtreeriks. Tavaliselt on need mingid elektroonsed äratuskellad, valgusti dimmerid, PLC võrgupikendused, aga ka amatöör raadiod, x10 automaatika seadmed, soojuspumbad jmt võib kasutada mingeid sagedusalasid ja olla filtreerimata koduses majapidamises. Oluline oleks siis kontrollida, kas koduseadmed satuvad arvestiga samasse sagedusalasse. Tõenäoliselt siiski väga üksikud neist, ja Euroopa on USAs selles osas kindlasti reguleeritum ja pigem sabassörkija.

Kasutatavad sagedusalad on aga seadmetel väga erinevad, ja eri elektriarvesti tootjatel on need samuti erinevad. Elektriarvestite sagedusalade standardiseerimine ei ole just väga uus ja ka seal on siiani mitmeid erinevaid kasutuses. Parim lahendus oleks siis võrguoperaatorilt nõuda GSM saatjaga arvesti paigaldamist, kui tulevad häired võrku.

Aga eks see teema saab selgeks siis, kui esimene kohtuasi püsti icon_smile.gif . Vaadates Eesti tarbijate reaktsiooni suurettevõtete vastu, ja väikest tõenäosust, et probleem massiliseks kujuneb (kuna vaevalt et enamusel sellel sagedusalal koduseadmeid esineb), siis enamus kipub käega lööma ja kulud ise kandma. Heaks võrdluseks on siinkohal äikesekahjud, nende tõestamine, EE hageminsega seotud aja ja rahakulu jmt.

Üldistades on seega tegu pigem paanika külvamisega ilma faktideta, mis aga ei tee võimalikku probleemi iseenesest olematuks. Eesti ajakirjanduse tava.

Opo kirjutas:Lepingu järgi peab ju teatud pingega (220V) ja sagedusega (50Hz) vool tulema, antud juhul aga ei vastaks see enam parameetritele, või kuidas?

Zuumbox kirjutas:Midagi ikka ju leidub, näiteks siin. Selle järgi lubatud kõikumine +-10% nimipingest.
Võib-olla on Sinu seadmed arvestatud pingele 220V? Sel juhul 220 + 10% on täpselt 242V