Päris asjakohane tähelepanek. Seda legaaldefinitsiooni asja tuleb uurida, siit võib paista veel üks suurem hämamine ja mütsi silmiletõmbamine, mille puhul ma imestaks ainult siis kui seda tegelikult ei ole...
Mis puutub Wesley Clark'i, siis ühelt sotsialistilt ju midagi muud ei saanuks tullagi, ta oli lausa nn Demokraatliku Partei presidendikandidaat vahepeal.
Ma kõige viimase lausega ei nõustu, kuigi aksepteerin et nii see umbes oligi. Ei nõustu seepärast, et järelikult ongi aeg ennast vabaks võidelda - kui me seda ei teinud 27 aastat tagasi, tuleb nüüd teha.
Krt, bolzevikud kutsuvad rahvast barrikaadidele (
https://www.delfi.ee/news/rk2019/uudise ... d=85596083 ), me peame kõrvad lontis pealt vaatama? Ei lähe läbi!
Et asju kultuurselt toimetada, peaks Eestis kehtima rahvahääletus. See on asi mida kommunistid kardavad kui tuld, ja seda pole "taasiseseisvumise" perioodil mitte üks valitsus nõustunud lubama. Isegi siin samas foorumis on mulle öeldud selle peale, et rahvas on liiga loll, et talle seda võimalust anda.
Teisalt, on olemas kohtukaasus, kus tuuakse välja vajadus saada kõrgeima võimu kandjalt ehk rahvalt nõusolek EU küsimustes.
Lõik Riigikohtu kohtulahendist seoses Euroopa Stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimisega (12.07.2012, kohtuasi nr 3-4-1-6-12): "
Üldkogu hinnangul ei ole 14. septembril 2003 rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse täiendamise seadus volituseks legitimeerida Euroopa Liidu lõimumisprotsessi ega piiramatult delegeerida Eesti pädevust Euroopa Liidule. Seetõttu peab eeskätt Riigikogu iga Euroopa Liidu aluslepingu muutmisel, samuti uue aluslepingu sõlmimisel eraldi läbi arutama ja otsustama, kas Euroopa Liidu aluslepingu muudatus või uus alusleping toob kaasa sügavama Euroopa Liidu lõimumisprotsessi ja sellest tuleneva Eesti pädevuste täiendava delegeerimise Euroopa Liidule, seega ka põhiseaduse põhimõtete ulatuslikuma riive. Kui selgub, et Euroopa Liidu uus alusleping või aluslepingu muutmine toob kaasa Eesti pädevuste ulatuslikuma delegeerimise Euroopa Liidule ning põhiseaduse ulatuslikuma riive, on selleks vaja küsida kõrgema võimu kandjalt ehk rahvalt nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust."
Selle kohtulahendi puhul jäid mitmed riigikohtunikud eriarvamusele, kuna kohtuotsus andis rohelise tule ESM-i ratifitseerimisele, vaatamata sellele, et see riivas selgelt põhiseadust: "
Üldkogu leiab, et lepingu artikli 4 lõige 4 riivab Riigikogu finantspädevust ja samuti sellega seotud suveräänsust ning demokraatliku õigusriigi põhimõtet."
Ehk siis kaasus on olemas, aga ükski valitsus pole pidanud vajalikuks küsida rahvalt uut mandaati.