Digi-tv.ee

Ajaleht The Times kirjutab, et Venemaa president Vladimir Putin väldib avalikke esinemisi. Lääneriikide meedias levivad nüüd jälle kuulujutud Putini tervise kohta ning mõned analüütikud väidavad, et ta võib põgeneda üldse Lõuna-Ameerikasse.

Kreml teatas neljapäeval, et Putin ei osale Punasel väljakul traditsioonilisel hokimängul. Samuti jättis Putin ära oma iga-aastase pressikonverentsi. Mõlemad sündmused on Kremli propagandamasina jaoks tähtsad. Putin saab nendel üritustel näidata, et on tõeline Venemaa rahvuskangelane. 

Hiljuti teatas veel Kreml, et Putin jätab ära oma iga-aastase pöördumise föderaalkogu poole. Vastavalt Venemaa põhiseadusele peab aga president kord aastas isiklikult parlamendile aru andma. Kreml väitis, et üritus võib toimuda hoopis järgmisel aastal. 

"See kõik tundub kuidagi kahtlane. Kõik need sündmused on stabiilsuse kujutamisel vajalikud. Inimesed on juba meeleheitel," ütles Venemaa politoloog Jekaterina Schulmann. 

Ukraina teatas 61 Vene tiibraketi allatulistamisest

Ukraina kaitsejõudude peastaabi laupäeval avaldatud ülevaate kohaselt lasti viimase ööpäeva jooksul alla 61 Vene tiibraketti

Telekomiseadmete tootjad Nokia ja Ericsson lahkuvad aasta lõpus Venemaalt, mis toob kaasa riigi mobiilsidevõrgu nõrgenemise. Mitu asjaga seotud allikat ütlevad, et mobiiltelefonide kasutajad seisavad pärast seda silmitsi aeglasema alla- ja üleslaadimisega ning katkevate kõnedega. Ette võib tulla ka pikemaid katkestusi, kuna operaatorid ei saa enam tarkvara uuendada või parandada ning varuosade laoseisud vähenevad kiirelt.

Ericsson ja Nokia haldavad ligi 50% Venemaa tugijaamadest, samuti toodavad nad kõike alates antennidest kuni riistvarani. Lisaks pakuvad nad ka tarkvara, mis võimaldab võrgu eri osadel koos töötada, ning tarkvarauuendusi.

„Töötame aasta lõpuni,“ sõnas Reutersile Ericssoni finantsjuht Carl Mellander. Nokia tegevjuht Pekka Lundmark ütles: „Meie lahkumine on täielik. Me ei kavatse Venemaale midagi tarnida.“

Briti luure: pole selge, kuidas Venemaal õnnestub praeguses olukorras oma relvajõude veelgi laiendada

Briti sõjaväeluure hinnangul on Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu kolmapäevane teade Venemaa relvajõudude üldise tugevuse suurendamise kohta üks esimesi märke sellest, kuidas Venemaa plaanib pikas perspektiivis reageerida sõjaliste jõududega kaasnevatele strateegilistele väljakutsetele Ukrainas.

Briti luure andmetel on aga ebaselge, millal ja kuidas õnnestub Venemaal oma relvajõude laiendada, kuna riigi armee on Ukrainas enneolematu surve all.

Putin nimetas olukorda Ukrainas esimest korda sõjaks

Venemaa president Vladimir Putin nimetas väidetavalt esimest korda avalikult Ukrainas toimunud lahinguid sõjaks, edastab uudistekanal CNN. Seni on Venemaa juhtkond alati viidanud Ukraina sõjale kui sõjalisele erioperatsioonile.

Putin ütles Moskvas ajakirjanikele vesteldes, et Venemaa eesmärk ei ole konflikti veelgi eskaleerida, vaid vastupidi, sõja lõpetamine. Putini sõnul on Venemaa selle eesmärgi nimel töötanud siiani.

tigekala kirjutas:
USA süüdistab Põhja-Koread Wagnerile relvade müümises
https://www.delfi.ee/artikkel/120118458 ... e-muumises

Wagneri omanik Jevgeni Prigožin nimetas neid väiteid kuulujuttudeks ja spekulatsioonideks ning Põhja-Korea välisministeerium alusetuteks. Põhja-Korea esindaja sõnul ei ole relvatehinguid Põhja-Korea ja Venemaa vahel kunagi toimunud.

Peterburi kohalik poliitik Nikita Juferev on palunud prokuröridel algatada juurdlus selle kohta, kuidas president Vladimir Putin kasutas Ukraina sõjast rääkides sõna "sõda". Juferev süüdistab Putinit tema enda kehtestatud seaduse rikkumises.

Seni on Venemaa režiim Ukraina sõda nimetanud "sõjaliseks erioperatsiooniks". Märtsis kirjutas Putin alla seadustele, mille kohaselt on sõna "sõda" mainimine Ukraina sõjast rääkides karistatav suurte rahatrahvide või vanglakaristusega. Seda on ka paljudega juhtunud.

Neljapäeval üllatas Putin aga sellega, et lasi suust välja sõna "sõda".

"Meie eesmärk ei ole sõjalise konflikti jätkamine, vaid vastupidi, see sõda lõpetada," ütles Putin.

Juferev ütles Reutersile, et teadis, et tema palve ei lähe kuhugi. Ta ütles, et tegi seda süsteemi "vale" paljastamiseks.

- Minu jaoks on oluline seda teha, et juhtida tähelepanu Putini esitatud ja allkirjastatud seaduste vastuolulisusele ja ebaõiglusele. Seadused, mida ta ise ei järgi, ütles Juferev.

– Usun, et mida rohkem me sellest räägime, seda rohkem kahtlevad inimesed tema aususes ja eksimises ning seda vähem tuge ta saab, jätkas ta.

Juferev palus oma avalikus kirjas peaprokuröril ja siseministril võtta Putin vastutusele, tuginedes seadusele, mis keelab "levitada valeuudiseid Vene sõjaväe tegevuse kohta".

Juferev ütles uudisteagentuurile, et sai pärast tema palvet sadu vihasõnumeid. Samas ütles ta, et usub, et enamik venelasi mõistab, mis Ukrainas tegelikult toimub.

- Sõda on Vene ühiskonnas hirmutav sõna. Kõiki kasvatasid vanavanemad, kes nägid Teist maailmasõda, ja igaüks mäletab ütlust "kõik peale sõja," ütles Juferev.