Digi-tv.ee

Veekeetjad töötavad täisvõimsusel. Keskmise kvaliteediga veekeetja keedab 2 KW võimsusega vee umbes minutiga üles. Sõltub muidugi ka kogusest. 2L keetmine võtab kauem kui minut. 0,5l keetmine võtab vähem aega.
Seetõttu on elektritarbimine veekeetjatel konstantselt kõrge. Termostaadiga veeboilerid, eriti need millel on ka veepaak hästi isoleeritud on energiasäästlikumad. Elektrit kasutatakse vaid kuni soovitud temperatuuri saavutamiseni. NIikaua kui vesi ei jahtu, elektrit ei tarbi. NIikui kuum vesi otsa saab hakkab uuesti külma vett soojendama. Point on selles et Veekeetjja tarbitud elektrihulka ei ole eriti arvel näha. Veeboilerid, mis keedavad vajadusel 100L vett üles, aga kasvatavad nähtavalt kilovattide hulka, kuna 100L vee keetmiseks kulub keskmiselt 2-3 tundi.
DVBstats jutule lisaksin mina nii, et keskmine tarbimine on küll kasvanud, aga minu meelest teeb tänane tehnika sama hulga energiakuluga rohkem tööd ära kui varem.
Üks lihtne näide on õhksoojuspump. Tarbides ära 1 KW annab vastu 4 KW soojusenergiat. Piltlikult öeldes on meil elektritarviteid rohkem, aga nad teevad ka suurema töö ära.

Muidugi on ka energiaröövlitest seadmeid. Elektrisaega näiteks terve talve küttepuid saagida... Mul on on 1,9KW el saag. KUi valmis lõhutud puid enam ei jaksa osta siis tuleb vist ise palki saagida. Aga vaevalt et töö odavamaks läheb. Elektri eest tuleb maksta... Puid saab küll kätte odavamalt aga ise tööd lõpetada: sae, lõhu , kuivata ja pärast lao riita...ajakulu missugune.

Üldiselt lugu ikka selline, kui jaksad ja tahad osta keskmiselt kallima hinnaga Full HD suure teleka, pead arvestama, et see suur pind kiirgab Full HD pikselite arvuga valgust (plasmal iga punkt on valgusallikas) ja järelikult võtab ta ka veits rohkem voolu ja pead jaksama ka selle eest maksta. Kui pappi "nema" elektri eest maksta, osta 2 tollise ekraaniga mini TV. Mis me kogu aeg VIRISEME!

Soovitan lugeda järelkajasid algallikale. Siin üks neist:

Huh?
LCDs draw less power than CRTs. My 37" LCD hanging on the wall draws about the same wattage of my old 25" CRT that it replaced.
posted by : JohnSmith, 11 October 2007

Aga veel parem on see:

Wow. Just... wow.
You've got to hand it to Australia... nothing like having the balls to make a stand and tell the entire population how big their TVs are allowed to be, and precisely how they should spend their money on the power they buy.

Presumably large speakers will also be outlawed, as they use a lot of power, and movie theaters? Also furnaces and air conditioners, which are particularly inefficient, as *all* they produce is heat.

Idiots.

Nii, et loodusesõbrad, kodukinosüsteemid ka kõik prügimäele. Vaatame filme 20" displeilt, kõrvaklapid peas. Siis me ei raiska.

...

Tõesti loll jutt. Loogilisem oleks energiat kokku hoida stand-by rezhiimi arvelt, aga harva kui seadme esipaneelilt toitelüliti leiad keegi ei viitsi asju seinast välja kiskuda. Nt üks stand-by istuv 5w tarbimisega seade kulutab aastas tulutult ca 40kwh elektrit.

no lcd standby 3w ja kui sul sellest 40.- aastas kahju on võid alati lülitiga pikenduse osta ja enne teleri vaatamist ja peale ikka natsa liigutamist kasulik.

renee kirjutas:no lcd standby 3w ja kui sul sellest 40.- aastas kahju on võid alati lülitiga pikenduse osta ja enne teleri vaatamist ja peale ikka natsa liigutamist kasulik.

lokaalselt on 3w vähe ja ei ole nagu mainimist väärt aga kui globaalselt vaadelda siis läheb mõttetult taevasse ikka väga palju energiat.
Eks EE teenib juba eestist nii mitukümmend miljonit selle standby pealt lisatulu.

standby on tegelikult palju väiksem energiakulu. Nii mõnedki seadmed on standby reziimis nt 0,6w/h. Probleem tekib siis kui me hakkame telekaid arvuteid jne pidevalt seinapistikust ja POWER nupust sisse ülitama. Selle asemel et kasutada stand by-d. Esmane ülessoojenemine on see mis energiat võtab. OK LCD ekraanide puhul ehk see rolli ei mängi, aga CRT kineskoopkuvarite ja telekate puhul küll.
Ainult arvutite puhul on standby üsna kaheldava väärtusega kokkuhoid. Selles mõttes on arvutit mõistlikum hoida hibernatsioonireziimis nii, et ta üldse voolu ei võta.

Kodukino puhul jah, mida võimsamad kõllid seda suurem energiatarve. Paraku 1000 w väljundvõimsusega vist naljalt Max volume peal muusikat ei kuula. 1000w tarbivad kõlarid siis kui nad on maksimumvõimsuse peal, on mul õigus?

Säästupirnidega on selline lugu et kvaliteetsed pirnid maksavad palju aga eluiga on neil sama pikk või isegi lühem kui tavalisel hõõglambipirnil. Valgust annavad ka vähem.
Mul on elutoas tõelised elektriröövlid laes: 150 w halogeentorud. 2 lampi. Aga väga ilusad. Nii et ilu ja disaini eest tuleb ka vahel elektriga peale maksta.

On palju asju mis tegelikult ratsionaalses mõttes on ebaotstarbekad, aga ikka me neid tarbime...

sniff01 kirjutas:

renee kirjutas:no lcd standby 3w ja kui sul sellest 40.- aastas kahju on võid alati lülitiga pikenduse osta ja enne teleri vaatamist ja peale ikka natsa liigutamist kasulik.

lokaalselt on 3w vähe ja ei ole nagu mainimist väärt aga kui globaalselt vaadelda siis läheb mõttetult taevasse ikka väga palju energiat.
Eks EE teenib juba eestist nii mitukümmend miljonit selle standby pealt lisatulu.

KUi me teeme üldistava järelduse siis mitu miljonit barrelit päevas nafttat mõttetult vastu taevast paisatakse?

Eesti Energial on üsna kaval strateegia. Kuna tegemist monopoolses seisundis oleva ettevõttega siis nad võivad tarbijale dikteerida tingimusi. Ma saan aru et ühe kilovati elektri tootmine ei ole odav lõbu, aga kohatu on siduda tarbijat saastekvoodiga. Mina seda saastet ei tekita. Neil on kama kaks kas me hoiame oma seadmeid standby-s või mitte, elektrit tarbime nii või naa. Selles mõttes ma arvan et isegi kui 50% eesti elektritarbijaist lõpetaksid seadmeid ootereziimil hoidmast, saaksid nad selle raha mujalt kätte. Pean silmas EE suurkliente, tootmisettevõtteid. Elektrit on lihtne suunata. Nii, et see ei ole just suur tulu. Suurim EE tulutooja on talvine kütteperiood. Siis kui köetakse elektriga.

Aga kui elektriturg avatakse, ma arvan et siis teatud tingimused elektri tarbimise osas muutuvad kergemaks.

Energizer kirjutas:Säästupirnidega on selline lugu et kvaliteetsed pirnid maksavad palju aga eluiga on neil sama pikk või isegi lühem kui tavalisel hõõglambipirnil. Valgust annavad ka vähem.

Ei mäleta enam, võimalik, et kuulsin Kukuraadiost, võimalik, et lugesin kusagilt netist aga keegi asjatundja väitis, et säästupirn tarbijale tasub ära vaid siis kui tema ühe sisselülitustsükli pkkus on mitte vähem kui kümme tundi(hästi sobilikud talveks polaarjoone taha). Tähendab, mida tihedamini sa teda sisse - välja lülitad seda rutem sa ta prügimäele saadad. Oma kogemuse põhjal võin öelda seda, et ei tasu osta odavat. Tuleb osta hea. Praegu kasutan Philipsi säästupirne mis sisselülimisel kohe valgust kiirgama ei hakka, vaid alles mõne hetke soojenemise järel. Need on küll juba pikka aega vastu pidanud võrreldes mingit odavate vuflitega mille peale sai algul rohkelt raha kulutatud.

Osadel seadmetel on nn. pette standby. Näiteks esipaneelil läheb roheline tuluke punaseks ja scardist kaob signaal aga energiatarve jääb samaks. Näiteks Viasati Samsungil. Mõõtsin. Näitas kogu aeg umbes 60mA (iseenesest muidugi suht ökonoomne). Kahtluse tekitas see, et tüünerit käivitades, viskab praktiliselt kohe pildi ette. Teistel kulub ikka hea mitu sekundit ladimiseks aega. Zuumboxil suisa ligi 20 sek.

Rääkides standby võimsustarvetest, siis võib see mõnel seadmel ikka väga suur olla.
Selle aasta alguses mõõtsin ära kõigi toas olevate seadmete standby voolutarbe, kui ma nüüd ei eksi, siis kokku tuli ligi 60w.
Mingil seadmel oli olukord selline, et standby ei vähendanudki oluliselt voolutarvet, online ~15w, standby ~10w.
Peale seda mõõtmist paigaldasin kaks lülitiga pikendust, üks telekale ja sinna juurde kuuluvatele seadmetele, teine arvutile ja uurde kuuluvatele seadmetele, kui kodust ära lähen, lülitan mõlemad välja, samuti lülitan ka ööseks need välja.
Mäekõrgust kokkuhoidu sellest muidugi ei tule, kuid sellegi poolest tundus veidi rumal niimoodi energiat raisata.

peab jälle nentima, kui lihtne on inimesi lollitada igasugu umbluuga. võrreldes tööstusliku tarbimisega on kodune tarbimine pigem naljakoht ja rääkides ootere¸iimil seadmete energiakulust, suisa geniaalne lollus. igasuguste säästulahenduste promojad teenivad vaid oma firmale mammonat, reaalne kasu tarbijale või sääst globaalses energiatarbimises, pole tegelikult mainimist väärtki. teinekord võiks ilusa müügimöla taha kah natuke näha, võtta kätte statistika energiatarbivuse kohta ja uurida, palju tarbib keskmine elumaja ja palju tootmisettevõte. peale seda peaks ilmselge olema, et ükskõik kui palju kodune tarbija ka ei säästaks, pole sellega võimalik saavutada säästu, millesse investeerimine ka mainimisväärselt ära tasuks.

samas vaadates iga-aastast elektrihinna tõusu, siis kodusest säästmisest ei pääse üle ega ümber. Küsimus ei ole säästmisesse tehtud investeeringutest vaid kõik need elektroonikatootjad on neile väljastatud sertifikaatide alusel kohustatud teatud standarditele vastavaid tehnoloogiaid kasutama. Kui tarbija ostab just nendele standarditele vastavat toodet, on ta juba säästnud. Kui palju igaüks meist oma elektriseadmeid kasutab, mitu tundi lampe põletab on igaühe enda otsustada. Selles mõttes kodutarbija ei saa ega peagi kunagi suurettevõtte tarbimist endale halvaks eeskujuks tooma. Isegi naabriga ei tasu enda elektriharjumust võrrelda. Naabril on võib-olla 5 last, kes üksteise järel mängivad arvutimänge, teevad koolitükke, mängivad videomänge jne jne. Nõudepesumasin uhab päevas mitu komplekti nõusid, vannis või dusi all käia vaja.. Minul lapsi pole, isegi naist pole veel jõudnud võtta. Seetõttu ma usun et mul on energiasäästust palju kergem rääkida kui mitmelapselise perekonna peal.

Minu meelest on energiasäästu kõrval väga oluline ka elektroonikat ennast säästa. Arvutid näiteks UPSi taha, elektrisüsteem võiks majas korras olla, suuremad kodumasinad eraldi faasi peal, pistikupesad ja lambid eraldi automaatide peal, pesumasinale kindlasti Calgoniti katlakivieemaldajat sisse puistada et kütte-elementi säästa jne jne.

Asi saab alguse LCD ekraani tööpõhimõttest, mis on kõike muud kui energiasäästlik. Ekraani taga lõõmab kogu aeg silmipimestav lamp, ka siis, kui me näeme tumedat ekraani. Vaatajale tõmmatakse kardin ette tumedamatesse kohtadesse. Pole imestada, et ta võtab kaks korda rohkem voolu kui CRT teler, kus elektronkiirt tugevamaks ja nõrgemaks muudetakse . Mida suurem on ekraani maksimaalselt võimalik heledus, seda viletsam kasutegur tavaheleduse jaoks. Minu 29-tolline CRT võtab voolu 65W (mõõtsin tarbitava voolu järgi tavalisel vaatamisheledusel), umbes sama suured LCD ekraanid võtavad 130-150W, niipalju kui ma tehase andmeid olen vaadanud.
Mis puutub voolutarvetesse standby olekus, siis seesama zuumbox võtab peaaegu ühesugust voolu nii standby kui tööolekus 15-20W. Lülitan kogu koduelektroonika välja nii ööseks kui ka tööloleku ajaks. Üks eelis on energiasääst, teiseks pole mõtet riskida elektri võimalike jamadega (ülepinged, voolutõuked) ajal, kus telekat ei vaata