Linux Mint 12

[Energizer]

No mitte kuidagi ei saa jätta mainimata- Kes mõtleb oma linuxil jooksutatavat masinat upgradeda siis soovitan soojalt: Linux Mint 12 (Gnome 3) . Tüdinesin vanast Ubuntu 10.04-st ära. 12.04 LTS läks aia taha. initctl peksab segast (ei boodi üles peale installi. ja google räägib ka veel päris mitmest bugist.

Hakkasin siis otsima midagi uut ja komistasin MInti otsa, , valisin Ubuntu põhise aga noh, loodetavasti MInti meeskond ikka kontrollib topelt asja üle enne kui välja laseb (peavad ju enne testima kui Ubuntu põhjal uue kesta valmis teevad).
Hetkel olen rahul ja teen täisupgrade.

Loodetavasti ei tule tagasilööki ID kaardi osas kuna Ubuntu all ID töötab.

[Energizer]

ID kaardi toe sain käima. Aga see on lihtsalt hämmastav milline ülevaatlik pilt avaneb kasutajale Töölaual: Kõik aknad-tegevused on vajadusel nähtavad kliki kaugusel- lemmikviited vasakul kõik ilusti olemas.
Vau, peab lihtsalt ütlema...

Jõudluse osas ei oska kosta veel midagi aga eks ma üritan minti timmida selliseks nagu mul vaja.

[valgekotkas]

Vau, peab lihtsalt ütlema...

jaanus- oskab sulle nõu anda millised on ilusad värvilahendused

[Energizer]

Vau, peab lihtsalt ütlema...

jaanus- oskab sulle nõu anda millised on ilusad värvilahendused

Tänan soovituste eest, aga usun et saan hakkama ka ilma kirevate värvilahendusteta Ma ei aja taga vikerkaare värve vaid pigem seda, kuidas arvutit kohanada jõudluse/energiasäästu/mälu kasutuse optimeerimise osas. Lihtsalt minu jaoks on üllatav see et lihtsast Desktopist mis vanasti tähendas lihtsalt otseviidetega "tapeeti" on tänaseks välja kujunenud n.ö graafiline juhtimiskeskus, noh natuke kellasid vilesid on jah juures, aga üldiselt üle 500 MB RAM-i juures on see veel talutav vs Windows 7/Vista mis on võimelised kellade-viledega ka üle 1GB RAM ära võtma.

Kusjuures on kahju sellest et originaaalsest Ubuntust loobuma pidin. Aga ei kahetse kah, sest mida aeg edasi, tundub et ka alternatiivsete distrode areng käib enam-vähem riistvaraga sammu. Hetkel ei jooksuta 64 bit vaid 32 bit opsüsteemi, kuigi prose on 64 bit võimeline- pelgan pigem seda et 64 bit tarkvara võib olla ebastabiilne. Eks tulevikus loomulikult hakkab 64 bit domineerima või ehk kes teab, tulevad ka 128 bitised prosed ja 128 bitised opsüsteemid Ei pruugi loomulikult nii minna...
Aga jah

[valgekotkas]

Hetkel ei jooksuta 64 bit vaid 32 bit opsüsteemi, kuigi prose on 64 bit võimeline- pelgan pigem seda et 64 bit tarkvara võib olla ebastabiilne.

siis sa oled ikka juba aastates mahajäämusega

[Energizer]

Hetkel ei jooksuta 64 bit vaid 32 bit opsüsteemi, kuigi prose on 64 bit võimeline- pelgan pigem seda et 64 bit tarkvara võib olla ebastabiilne.

siis sa oled ikka juba aastates mahajäämusega

mida annab reaalselt 64 bitine opsüsteem? Ma ei tea kuidas windowsi rakendustega on, kui palju on reaalselt saada 64 bitiseid programme, kuid lunuxit 32 bitisena jooksutades leian küll et pole mitte midagi kaotanud- Räägitakse et 64 bitine on kahetuumalisele prosele- hea küll, aga mu kahetuumaline Inteli E5700, jooksutab ka 32 bitiseid ja koormus jaguneb suht võrdselt. Mis vahet sel on, kas tirin alla Ubuntu 32 bitise või 64 bitise? Ainus vahe on see et 32 bitised proged ei pruugi käima minna... Välimuselt on mõlemad samad ahjah, 64 bitine tahab ehk rohkem mälu saada.




Ehk siis andmemahukate failide/programmide puhul või andmemahuka projekti töötlemisel vast annabki 64 bitine eelise, (32 bitine arvutab ja töötleb andmeid ca 2 korda aeglasemalt) aga tavakasutaja kes netis käib, meile loeb ja natuke pilditöötlusega tegeleb, mida ta 64 bitisega teeb?

Kokkuvõttes, uued 64 bitised prosed on küll kõik välja töötatud parima jõudluse/energiasäästu suhte saavutamiseks aga reaalsus on pigem see, et neil vaja midagi müüa. Kui Läpakale või PC-le ei saa kleepida uhkeid silte suuremate numbritega, pole ka ostjaid.

[jaanus-]

minul oleks küll vaja sellist prose ja opsüsteemi kuna tegelen mahukate videode töötlemisega/salvestamisega! ja kogu päev ühe väikese videoeksperimendi läbiviimiseks mokas! st. video miinimum maht on 400-600 MB!

[Energizer]

minul oleks küll vaja sellist prose ja opsüsteemi kuna tegelen mahukate videode töötlemisega/salvestamisega! ja kogu päev ühe väikese videoeksperimendi läbiviimiseks mokas! st. video miinimum maht on 400-600 MB!

see maht pole küll mitte midagi. hd kvaliteediga videotöötlus või dvd tegemine on juba midagi. andmemahukaks saab lugeda noh nii umbes alates paari giga suurust faili.
600 megabaiti on põhimõtteliselt üks cdr plaat noh hea küll tegelik CDR suurus on 700MB . 700 mega on vähe. tänapäeval ei mahuta sellele plaadile isegi installikaid ära.
(sõltub muidugi millest jutt käib), sobib vaid fotoalbumite talletamiseks.

teiseks jaanus mis su pc põhinäitajad on? Kui ikka mingi vana arvuti siis jah videotöötluse teeb ära, aga väga aeglaselt.

Tean inimest kes kunagi olude sunnil tegi videotöötlust 600 Mhz Celeroniga. Võttis kaua aega aga n,ö "asja sai".

[dreamants]

Olen ka tavaoludes Mint 12 jooksutaja ja seni kuni pole vaja HD kvaliteediga koduvideosid töödelda ei taha enam vindoosat nähagi. Olen pikka aega otsinid linnuxit mis mulle sobiks ja Mint on lõpuks see mis minule ideaalselt sobib. Ainus mis mind linuxi juures veel ei rahulda, õigemini mille poolest ta minu meelest vindoosast maha jääb, on videotöötlus. HD videode töötlemiseks on mul teisel partitsioonil ikkagi veel W7 sest linuxile pole leidnud vahendeid millega korralike menüüdega BR plaati kujundada, nagu seda DVD Archidekt on. Kui ükskord see osa linuxil ka välja areneb, arvan, et siis saab Windows'ist minu jaoks ajalugu.

[valgekotkas]

Kokkuvõttes, uued 64 bitised prosed on küll kõik välja töötatud parima jõudluse/energiasäästu suhte saavutamiseks aga reaalsus on pigem see, et neil vaja midagi müüa. Kui Läpakale või PC-le ei saa kleepida uhkeid silte suuremate numbritega, pole ka ostjaid.

ma ei oska sellist jama kuidagi isegi kommenteerida ... aga noh paistab, et spetsialist on rääkinud smile85

[bljumkin]

mida annab reaalselt 64 bitine opsüsteem? Ma ei tea kuidas windowsi rakendustega on, kui palju on reaalselt saada 64 bitiseid programme, kuid lunuxit 32 bitisena jooksutades leian küll et pole mitte midagi kaotanud- Räägitakse et 64 bitine on kahetuumalisele prosele- hea küll, aga mu kahetuumaline Inteli E5700, jooksutab ka 32 bitiseid ja koormus jaguneb suht võrdselt. Mis vahet sel on, kas tirin alla Ubuntu 32 bitise või 64 bitise? Ainus vahe on see et 32 bitised proged ei pruugi käima minna... Välimuselt on mõlemad samad ahjah, 64 bitine tahab ehk rohkem mälu saada.




Ehk siis andmemahukate failide/programmide puhul või andmemahuka projekti töötlemisel vast annabki 64 bitine eelise, (32 bitine arvutab ja töötleb andmeid ca 2 korda aeglasemalt) aga tavakasutaja kes netis käib, meile loeb ja natuke pilditöötlusega tegeleb, mida ta 64 bitisega teeb?

Kokkuvõttes, uued 64 bitised prosed on küll kõik välja töötatud parima jõudluse/energiasäästu suhte saavutamiseks aga reaalsus on pigem see, et neil vaja midagi müüa. Kui Läpakale või PC-le ei saa kleepida uhkeid silte suuremate numbritega, pole ka ostjaid.

Teeme nii, et edaspidi räägid sa ainult nendest asjadest, millest sul vähemalt mingi ettekujutus on, smile64

[jaanus-]

minul oleks küll vaja sellist prose ja opsüsteemi kuna tegelen mahukate videode töötlemisega/salvestamisega! ja kogu päev ühe väikese videoeksperimendi läbiviimiseks mokas! st. video miinimum maht on 400-600 MB!

see maht pole küll mitte midagi. hd kvaliteediga videotöötlus või dvd tegemine on juba midagi. andmemahukaks saab lugeda noh nii umbes alates paari giga suurust faili.
600 megabaiti on põhimõtteliselt üks cdr plaat noh hea küll tegelik CDR suurus on 700MB . 700 mega on vähe. tänapäeval ei mahuta sellele plaadile isegi installikaid ära.
(sõltub muidugi millest jutt käib), sobib vaid fotoalbumite talletamiseks.

teiseks jaanus mis su pc põhinäitajad on? Kui ikka mingi vana arvuti siis jah videotöötluse teeb ära, aga väga aeglaselt.

Tean inimest kes kunagi olude sunnil tegi videotöötlust 600 Mhz Celeroniga. Võttis kaua aega aga n,ö "asja sai".

aga proovi näiteks kogu päeva sisu hypercamiga täis arvuti resoga üles salvestada ja siis tekib juba ühest tunnist 1 giga vähemalt aga mul on juba mitu korda vähendatud kujul 5 giga videosid tehtud ( mõistagi olid algul nad kokku ligi 30 giga ja see on tehtud kõik viimase paari nädala jooksul ja ülepäeva läheb hommikust õhtuni aega ,et moviemaker teeks need kümned gigad mõneks gigaks et neid uploadida 0,1 Kilobaiti per second üles!!!! ja need uploadimise tunnid tulevad sellele veel otsa!!!
ja 600 mega on üks video aga ma teen mitu tükki korraga kui ülepäeva teen seda! parandus: poole tunniga on juba 2 giga kui seada hypercam täisekraani salvestama!

[jaanus-]

...teiseks jaanus mis su pc põhinäitajad on? ...

ma üritan seda näidata screenshotidega:

[Energizer]

Kokkuvõttes, uued 64 bitised prosed on küll kõik välja töötatud parima jõudluse/energiasäästu suhte saavutamiseks aga reaalsus on pigem see, et neil vaja midagi müüa. Kui Läpakale või PC-le ei saa kleepida uhkeid silte suuremate numbritega, pole ka ostjaid.

ma ei oska sellist jama kuidagi isegi kommenteerida ... aga noh paistab, et spetsialist on rääkinud smile85

Jah, ma pole küll "spetsialist" see oli isiklik arvamus. Aga noh, kui juba näpuga näidati , siis läksin onu google käest küsima, mis see 32 vs 64 bit tegelikult on. Tuleb välja et põhiline argument 64 bitiste süsteemide kasutuselevõtuks on füüsilise mälu kasutuse 32 bitiine on võimeline kasutama kuni 3 GB füüsilist mälu, samas 64 bitine toetab ka rohkem. 64 bitine on võimeline jooksutama ka 32 bitiseid programme aga vastupidi ei saa.

Fakt on siiski see, et kui kasutad opsüsteemi , mis on 64 bitine, siis sellel ei saa jooksutada 32 bitiseid draivereid.

Aga mis puudutab arvutituru konkurentsi siis jään siiski enda arvamuse juurde, et enamasti, mida suurem number seda paremini aitab müüa. Isiklikult ei vaata mitte numberid vaid seda, kes on tootja. Eelistan ja soovitan eranditult Intelit . Eesti arvutimüüjad kõik rebivad omavahel ka näitajate poolest (sülearvutite reklaampakkumised) ja netipoodides avaldatud "muinasjutuliselt" pikk arvutite omaduste loetelu, kuni peensusteni välja. Jah, saan aru, tarbijat peab teavitama müüdavast, muidu ei oska valida, samas on siiski tõsiasi see, et 2GB RAM on tegelikult lahja konf. Hakkama saab, aga mitte väga kauaks.
Eriti need allahinnatud netbookid,millel mälu 1GB ja opsüsteemiks igivana XP .

[Energizer]

Niisiis natuke isiklikku arvustust: Id toega ei läinudki nii lihtsalt kui oleks tahtnud. Alguses tundus et ID töötab laitmatult, sain käima ja ID-d kasutada autentimisvahendina. Aga probleem kerkis esile peale restarti (peale installimist järgmisel arvuti käivitamisel)- ID ei tööta ja ühegi valemiga käima ei lähe. Ainus veateade esteidutililt et "Ühtegi kiipkaardilugejat pole ühendatud" pcsc_scan ka ei leia. Ühesõnaga nagu oleks lugeja surnud. Samas kui vägisi ajada pcscd jooksma siis kiipkaardi led tuli põleb, aga tarkvara ikka kaarti ennast ei leia. Mõistus oli peaaegu otsas juba hakkasin juba mõtlema minti vahetamise peale, kui lõpuks pähkli osaliselt katki hammustasin. Mingi kala tundub olevat installeeritud kerneliga. Mingi moodul jääb vist peale laadimata ning seetõttu tarkvaralised rakendused ei suuda riistvara leida. . Igatahes sain toimima lahenduse kus reinstallisin kerneli image ja headerid, kuid, arvutit ei lülita välja. Panen ooterežiimile. Nii jäävad moodulid peale. Pean selle mooduli üles otsima ja selle vägisi startupispeale sundima.
Kokkuvõttes mida aeg edasi seda vigasemad on tarkvaralised komponendid. Nüüd kus minti ID töötab ülalnimetatud hädalahendusega, natuke kahetsen üleminekut, Ubuntu 10.04 oli selles osas 100% stabiilne.
Teiseks ei taha Mint hibernatsiooni minna. Miks, jääb esialgu vastuseta...kas konfifaili viga või vooluhalduri bugi

Ehk siis paistab et ka tarkvara valdkonnas kehtib vana tõde, Ära puutu töötavat/toimivat asja või lahendust...
Kuigi graafiliselt on uus Mint väga OK, arvan et mida rohkem lahendasmata vigu seda vähemkonkurentsivõimelisemaks muutub Linux Win ja Mac OS ees. Ehk siis tulevikus võib tõesti olla nii, et parem maksad litsentsi eest- saad veaparandused pika tootetoe perioodi vältel lahendatud. See ei tähenda et kavatsen windowsisse kolida, seda mitte kuid olen skeptiline tuleviku suhtes, olukorras kus linux muutub tarkvaraliselt liiga ebastabiilseks, et ta tasuta saamine hoiab küll raha kokku kuid hakkab su närve kulutama...