„Lugupeetud sõbrad!
Minu esinemise teema on olukord Donbassis ja sõjalise erioperatsiooni käik selle vabastamiseks neonatsliku režiimi alt, mis haaras Ukrainas võimu 2014. aastal relvastatud riigipöörde tulemusena.
Pöördun täna teie poole: kõigi meie riigi kodanike poole, erinevate põlvkondade, erinevas eas ja erinetest rahvustest inimeste, meie suure kodumaa rahva poole, keda ühendab suur ajalooline Venemaa, sõdurite ja ohvitseride poole, vabatahtlike poole, kes praegu võitlevad eesliinil, viibivad lahingpostil, meie vendade ja õdede poole, Donetski ja Luhanski rahvavabariikide, Hersoni ja Zaporižžja oblastite, teiste neonatsliku režiimi alt vabastatud rajoonide elanike poole.
Jutt käib vajalikest, vältimatutest sammudest Venemaa suveräänsuse, julgeoleku ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmiseks, meie kaasmaalaste püüdluste ja tahte toetamisest oma tuleviku ise määramisel ja osa lääne eliidi agressiivsest poliitikast, kes püüavad kogu jõuga säilitada oma ülemvõimu ja püüavad selleks blokeerida, maha suruda igasugused suveräänsed iseseisvad arengukeskused, et suruda ka edaspidi jõhkralt teistele riikidele ja rahvastele peale oma tahet, levitada oma pseudoväärtusi.
Selle lääne eesmärk on nõrgestada, lõhestada ja hävitada lõpptulemusena meie riik. Nad räägivad juba otse sellest, et 1991. aastal suutsid nad purustada Nõukogude Liidu ja nüüd on tulnud aeg ka Venemaale endale, et ta peaks lagunema paljudeks omavahel surmavaenus olevateks regioonideks ja oblastiteks.
Ja selliseid plaane hauvad nad ammu. Nad õhutasid rahvusvaheliste terroristide bandesid Kaukaasias, liigutasid NATO ründeinfrastruktuuri tihedalt meie piiride äärde. Nad on teinud oma relvaks totaalse russofoobia, sealhulgas on kasvatanud aastakümneid eesmärgipäraselt vihkamist Venemaa vastu eelkõige Ukrainas, millele nad on valmistanud ette Venemaa-vastase platsdarmi saatuse, ja on muutnud ukraina rahva enda kahurilihaks ning tõuganud sõtta meie riigiga, päästes selle valla – selle sõja – juba 2014. aastal, kasutades relvajõude tsiviilelanikkonna vastu, organiseerides genotsiidi, blokaadi, terrori inimeste vastu, kes keeldusid tunnustamast võimu, mis tekkis Ukrainas riigipöörde tulemusena.
Ja pärast seda, kui tänane Kiievi režiim loobus tegelikkuses avalikult Donbassi probleemide rahumeelsest lahendamisest ja veelgi enam, teatas oma tuumerelvapüüdlustest, sai absoluutselt selgeks, et uus järjekordne, nagu seda on juba olnud varem kaks korda, suuremõõtmeline pealetung Donbassis on vältimatu. Ja seejärel järgnenuks samuti vältimatult ka rünnak Vene Krimmi – Venemaa vastu.
Sellega seoses oli otsus algatatud sõjalise operatsiooni kohta absoluutselt vajalik ja ainuvõimalik. Selle peamised eesmärgid - kogu Donbassi territooriumi vabastamine – olid ja jäävad muutumatuks.
Luhanski rahvavabariik on juba praktiliselt täielikult neonatsidest puhastatud. Lahingud Donetski rahvavabariigis jätkuvad. Siin on Kiievi okupatsioonirežiim kaheksa aastaga loonud sügavalt ešeloneeritud pikaaegsete kindlustuste joone. Nende laupründamine tähendaks raskeid kaotusi, mistõttu meie väeosad ning Donbassi vabariikide sõjaväeüksused tegutsevad plaanipäraselt, asjatundlikult, kasutavad tehnikat, hoiavad isikkoosseisu ning vabastavad samm-sammult Donetski maad, puhastavad neonatsidest linnu ja külasid, osutavad abi inimestele, kelle Kiievi režiim on muutnud pantvangideks, elavaks kilbiks.
Nagu te teate, võtavad sõjalisest erioperatsioonist osa professionaalsed sõjaväelased, kes teenivad lepingu alusel. Õlg õla kõrval nendega võitlevad ka vabatahtlikud formeeringud: erinevatest rahvustest, ametite ja vanusega inimesed – tõelised patrioodid. Nad on südame kutsel tõusnud Venemaa ja Donbassi kaitsele.
Seoses sellega andsin ma valitsusele, kaitseministeeriumile juba korraldused määratleda täies mahus ja kõige lühema aja jooksul vabatahtlike ning Donetski ja Luhanski rahvavabariikide üksuste võitlejate õiguslik staatus. See peab olema samasugune nagu Vene armee kaadrisõjaväelastel, kaasa arvatud materiaalne, meditsiiniline toetus, sotsiaalgarantiid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata vabatahtlike formeeringute ja Donbassi rahvamiilitsa salkade varustamisele tehnika ja laskemoonaga.
Peamise ülesannete lahendamise käigus Donbassi kaitsmisel on meie väed, lähtudes kaitseministeeriumi ja kindralstaabi plaanidest ja otsustest üldise tegevusstrateegia kohta, vabastanud neonatsidest ka märkimisväärse osa Hersoni ja Zaporižžja oblastist, rea mõningaid teisi rajoone. Selle tulemusena on moodustunud pikaks veninud lahingkokkupuute joon, mis on üle tuhande kilomeetri pikk.
Millest tahan täna esimest korda avalikult rääkida. Juba pärast sõjalise erioperatsiooni algust, kaasa arvatud läbirääkimistel Istanbulis, reageerisid Kiievi esindajad meie ettepanekutele väga positiivselt ja need ettepanekud puudutasid eelkõige Venemaa julgeoleku, meie huvide tagamist. Aga on selge, et rahumeelne lahendus ei rahuldanud läänt, mistõttu anti pärast teatud kompromissidele jõudmist Kiievile faktiliselt otsene käsk kõik kokkulepped murda.
Ukrainat hakati veel rohkem relvi täis pumpama. Kiievi režiim lasi käiku uued välismaa palgasõdurite ja natsionalistide banded, sõjaväeosad, mis on välja õpetatud NATO standardite järgi ja on lääne nõuandjate tegeliku juhtimise all.
Samaaegselt tugevdati kõige karmimalt repressioonide režiimi kogu Ukrainas omaenese kodanike vastu, mis kehtestati kohe pärast 2014. aasta relvastatud riigipööret. Hirmutamise, terrori ja vägivalla poliitika võtab üha massilisemaid, hirmsamaid ja barbaarsemaid vorme.
Tahan rõhutada: me teame, et enamik inimesi, kes elavad neonatsidest vabastatud territooriumidel ja need on eelkõige Novorossija ajaloolised maad, ei taha sattuda neonatsliku režiimi ikke alla. Zaporižžjas, Hersoni oblastis, Luhanskis ja Donetskis on nähtud ja nähakse neid elajalikkusi, mida korraldavad neonatsid Harkivi oblasti hõivatud rajoonides. Banderalaste ja natslike karistussalklaste järeltulijad mõrvavad inimesi, piinavad, heidavad vanglatesse, õiendavad arveid, mõistavad omakohut, mõnitavad rahumeelseid kodanikke.
Donetski ja Luhanski rahvavabariikides, Zaporižžja ja Hersoni oblastites elas kuni lahingutegevuse alguseni üle seitsme ja poole miljoni inimese. Paljud neist olid sunnitud saama põgenikeks, kodust lahkuma. Ja need, kes jäid – neid on umbes viis miljonit inimest – on täna pideva suurtüki- ja raketitule all neonatslike võitlejate poolt. Nad annavad lööke haiglatele ja koolidele, korraldavad terroriakte rahumeelsete elanike vastu.
Me ei saa, meil ei ole mingit moraalset õigust jätta meile lähedased inimesed timukate puruks rebida, me ei saa jätta vastamata nende siirale püüdlusele määrata ise oma saatust. Donbassi rahvavabariikide parlamendid ning Hersoni ja Zaporižžja oblasti sõjalis-tsiviiladministratsioonid langetasid otsuse referendumite läbiviimise kohta nende territooriumide tuleviku üle ning pöördusid meie, Venemaa poole palvega sellist sammu toetada.
Rõhutan: me teeme kõik, et tagada ohutud tingimused referendumite läbiviimiseks, selleks, et inimesed saaksid väljendada oma tahet. Ja kuni otsuseni oma tuleviku üle, mille langetab suurem osa Donetski ja Luhanski rahvavabariikide ning Zaporižžja ja Hersoni oblastite elanikest, meie toetame.
Lugupeetud sõbrad!
Täna tegutsevad meie relvajõud, nagu ma juba ütlesin, lahingkokkupuutejoonel, mis ületab tuhat kilomeetrit, seisavad vastu mitte ainult neonatslikele formeeringutele, vaid tegelikkuses kollektiivse lääne kogu sõjamasinale.
Selles olukorras pean vajalikuks langetada järgmine otsus – see on täiel määral adekvaatne ohtude suhtes, millega me kokku puutume – ja nimelt: meie kodumaa, selle suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitseks, meie rahva ja vabastatud territooriumide inimeste julgeoleku tagamiseks pean vajalikuks toetada kaitseministeeriumi ja kindrastaabi ettepanekut viia Vene Föderatsioonis läbi osaline mobilisatsioon.
Kordan, jutt käib osalisest mobilisatsioonist, see tähendab, et sõjaväeteenistusse kutsumisele kuuluvad ainult need kodanikud, kes on praegusel hetkel reservis, ja ennekõike need, kes on läbinud teenistuse relvajõudude ridades, omavad teatud sõjalist arvele võetud eriala ja vastavat kogemust.
Sõjaväeteenistusse kutsutud läbivad enne väeossa saatmist kohustuslikus korras täiendava sõjalise ettevalmistuse, võttes arvesse sõjalise erioperatsiooni kogemusi.
Ukaas osalise mobilisatsiooni kohta on allkirjastatud.
Vastavalt seadusandlusele teavitatakse sellest täna ametlike kirjadega föderaalkogu kodasid – föderatsiooninõukogu ja riigiduumat.
Mobilisatsioonitoimingud algavad täna, 21. septembril. Annan regioonide juhtidele korralduse osutada kogu vajalikku kaasabi sõjaväekomissariaatide tööle.
Eriti rõhutan, et Venemaa kodanikud, kes mobilisatsiooniga sõjaväeteenistusse kutsutakse, saavad lepinguga sõjaväeteenistuses olevate sõjaväelaste staatuse, tasu ja kõik sotsiaalsed garantiid.
Lisan, et ulkaas osalise mobilisatsiooni kohta näeb samuti ette täiendavaid meetmeid riikliku kaitsetellimuse täitmiseks. Kaitsetööstuskompleksi juhtidel lasub otsene vastutus ülesannete lahendamise eest relvastuse ja sõjatehnika väljalaskmise suurendamiseks ja täiendavate tootmisvõimsuste tekitamiseks. Kõik kaitsetööstusettevõtete materiaalse, ressursi- ja finantstoetuse küsimused peab omakorda viivitamatult lahendama valitsus.
Lugupeetud sõbrad!
Lääs on oma agressiivse Venemaa-vastase poliitikaga teatud piiri ületanud. Me kuuleme pidevalt ähvardusi meie riigi, meie rahva aadressil. Mõned vastutustundetud poliitikud läänes mitte ainult ei räägi plaanidest organiseerida Ukrainale kaugmaa ründerelvade saadetised – süsteemide, mis võimaldavad anda lööke Krimmile, teistele Venemaa regioonidele.
Selliseid terroristlikke lööke, kaasa arvatud lääne relvi kasutades, antakse juba Belgorodi ja Kurski oblasti piiriäärsetele asulatele. Reaalaja režiimis viiakse NATO tänapäevaseid süsteeme, lennukeid, laevu, satelliite, strateegilisi droone kasutades läbi luuret kogu Venemaa lõunaosas.
Washingtonis, Londonis, Brüsselis tõugatakse Kiievit otse viima sõjategevust üle meie territooriumile. Juba varjamatult räägitakse sellest, et Venemaa tuleb kõigi vahenditega lahinguväljal purustada koos sellele järgneva poliitilisest, majanduslikust, kultuurilisest, üldse igasugusest suveräänsusest ilmajätmise, meie riigi täieliku paljaks röövimisega.
Käiku on läinud ka tuumašantaaž. Jutt ei käi mitte ainult lääne õhutatud Zaporižžja tuumaelektrijaama tulistamisest, mis ähvardab tuumakatastroofiga, vaid ka mõnede NATO juhtivate riikide kõrgetasemeliste esindajate avaldustest massihävitusrelva – tuumarelva – Venemaa vastu kasutamise võimalusest ja võimalikkusest.
Neile, kes lubavad endale selliseid avaldusi Venemaa suhtes, tahan meelde tuletada, et meie riik omab samuti erinevaid löögivahendeid ja mõnede komponentide poolest tänapäevasemaid, kui on NATO riikidel. Ja ohu korral meie riigi territoriaalsele terviklikkusele, Venemaa ja meie rahva kaitseks, kasutame me kindlasti kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid. See ei ole bluff.
Venemaa kodanikud võivad olla kindlad, et meie kodumaa territoriaalne terviklikkus, meie sõltumatus ja vabadus on tagatud – rõhutan veel kord – kõigi meil olemasolevate vahenditega. Ja need, kes püüavad meid šantažeerida tuumarelvaga, peavad teadma, et tuulteroos võib pöörduda ka nende poole.
Meie ajalooline traditsioon, meie rahva saatus on peatada need, kes tungivad maailmavalitsemise poole, kes ähvardavad meie kodumaa, meie isamaa tükeldamise ja orjastamisega. Me teeme seda ka praegu – nii ka jääb.
Usun teie toetusesse.“