Ei saa Levira DigiTV-d kätte.
Eks see probleem on mitmel inimesel, kahjuks puuduvad mul õigused vastavasisulist infot avaldada. Ise lahendasin asja lihtsalt, ühele telerile hakkab signaali võtma Elioni IPTVst ja teisele Levira DVB-Tst. Nagunii on kahte boksi vaja, kui on mitu telekat. Viasati lõpetan sellel suvel ära, kuna ma ei saa selle raha eest head teenust. Vastuvõtja on täielik ikaldus ning sisu ei ole seda raha väärt, CNN-i ja BBC-d saan ma niisama ka vaadata, ma ei näe põhjust, miks ma peaksin selle eest veel eraldi maksma.
- tammevarblane
- Edasijõudnu
- Postitusi: 31
- Liitunud: 03:00, 30 Apr 2006
Hetkel mina küll oma tehnikaga stabiilset pilti ette ei saa. Peegeldustest püütud analoogpilt ju ka pidevalt "ujub". Kui mingi raketimallipeldik mööda lendab, kaob pilt sootuks ära. Ma enam ei usu eriti seda peegeldusteooriat.roska kirjutas:DVB-T puhul ei pea Sul olema otsenähtavust, võid võtta signaali ka kõrvalmaja plekkkatuselt peegeldusena.
Kas vastuvõetud streami levitamine näiteks läbi avaliku WiFi ja kortermaja LAN-i on lubatud?
Tänan.
Praegu ei tulegi ilmselt. Praegune 45. kanal töötab teletornist 9 kW ERP-ga. Sügisel hakkab see saatja tööle umbes 15 kW, lisaks sellele pannakse lisasaatjad Tallinna kesklinna Kristiine masti. Peale seda peaksid Sa saama signaali vastu võtta ka toaantenniga. Ehk kokkuvõttes, praegu ei ole mõtet järeldusi teha.
- tammevarblane
- Edasijõudnu
- Postitusi: 31
- Liitunud: 03:00, 30 Apr 2006
Mitte muffigi ei saa aru. Kui tahad seda kanalit vaadata mida Levira üle ei kanna ja Elion kannab lähed teise tuppa? Või on Sul kaks telekat kõrvuti? Ja siis veel maksad mõlemale...roska kirjutas:Ise lahendasin asja lihtsalt, ühele telerile hakkab signaali võtma Elioni IPTVst ja teisele Levira DVB-Tst. Nagunii on kahte boksi vaja, kui on mitu telekat.
Minul tuli selline lihtsa inimese mõte. Lühidalt näeks see välja nii: Arvutis on iga Levira kanali jaoks DVB-T kaart ja streaming server tarkvara. Telekate juures on IPTV STB mis on ühendatud arvutivõrku, streaming serveri külge. Läpakas ja lauaarvutis saab VLC playeriga telekat vaadata. Kas see tundub väga utoopiline?
Elioni lahendus on minu arvates väga nõrk. Läbi nende pussatanud traadi üle ühe TV-kanali korraga ei mahu.
- tammevarblane
- Edasijõudnu
- Postitusi: 31
- Liitunud: 03:00, 30 Apr 2006
Ütleme siis et üle TCP/IP võrgu. Ei ole vahet kas WiFi või Ethernet. Minule tundub, et TCP/IP võrgus on telepilti lihtsam jagada mitmele seadmele. Sul ei pea olema iga teleka ja arvuti juures antenn koos vastuvõtjaga. Läpakas näiteks saaks ühe WiFi antenniga kõik vajaliku kätte.a1 kirjutas:Üle Wifi on see ilmselt tehniliselt võimatu (ei tööta stabiilselt).tammevarblane kirjutas: Kas vastuvõetud streami levitamine näiteks läbi avaliku WiFi ja kortermaja LAN-i on lubatud?
Või milleks seda vaja on? (ei näe pointi)
Kui jutt on eetrist tuleva digi-TV vastuvõtust, siis minuarust on lihtsam antennist tulev signaal koksiga laiali jagada ja iga teleka juurde panna DVB-T tuuner.tammevarblane kirjutas: Minule tundub, et TCP/IP võrgus on telepilti lihtsam jagada mitmele seadmele. Sul ei pea olema iga teleka ja arvuti juures antenn koos vastuvõtjaga. Läpakas näiteks saaks ühe WiFi antenniga kõik vajaliku kätte.
Sinu variandis tuleks paigaldada n vastuvõtjat mis programmi IP võrku väänavad ja siis n telekate juurde box, mis IP-striimi videoks väänab.
Kui üritad teenusepakkujat mängida (kuskilt kumas korrusmaja), siis peab maja tõeliselt suur olema, et asjal jumet oleks.
edit: Elioni IP vastuvõtja maksab ca 2500eek. Ma arvan (kuigi neid täna pole Eestis veel saada), et MPG4 toega DVB-T ei tule (palju) kallim. Kümmekond meetrit koksi ja jagaja ei maksa selle kõrval suut midagi.
- tammevarblane
- Edasijõudnu
- Postitusi: 31
- Liitunud: 03:00, 30 Apr 2006
Seda ma ei oska öelda palju kõik maksma võiks minna. Eeldusel et arvuti ja arvutivõrk on olemas ei ole minu arvates aga investeeringud suured. No oletame, et Levira on kahel sagedusel saatjad tööle saanud. Siis oleks kõigi programmide vastuvõtuks vaja kahte DVB-T kaarti (~$100x2) ja iga teleka juurde IPTV STB (~$100) + võrku ühendatud arvutites võid streami mõne playeriga vaadata. Ma ei näe kuskilt, et see kallim tuleks kui DVB-T STB-e kokku osta. Kõik ilusa rikub ära kindlasti kanalite krüpteerimine ja mul ei ole ausaltöelda veel aimugi kuidas see töötab. See vaatajakaart koos oma magic-boxiga ei suuda ju arvutis korraga ~20-t tv programmi lahti võtta. Ega ju?
- tammevarblane
- Edasijõudnu
- Postitusi: 31
- Liitunud: 03:00, 30 Apr 2006
Viimases postituses pingutasin üle ~20 kanalit korraga dekodeerimises. Üheaegselt kunagi kodus niipalju erinevaid programme ei vaata. Aga kas teab keegi öelda, et teoreetiliselt kui palju (Mbit/s) erinevad dekodeerimisagregaadid andmeid läbi lasevad või on see piiratud muul viisil, mis korraga üle ühe kanali ei luba vaadata.
Kas on juba teada millist kodeeringut Levira kavatseb kasutada?
Tänan.
Kas on juba teada millist kodeeringut Levira kavatseb kasutada?
Tänan.
Kasutades linuxis ffdecsa tarkvara, siis võib vabalt terve muxi lahti võtta, vähemalt mpeg2 puhul, protsessoriks piisab alla 1GHz athlon nt. minu arvuti 1,4GHz amd sempron võtab reaalajaslahti max 145Mbit striimi. (ffdecsa enda testfail)tammevarblane kirjutas:Viimases postituses pingutasin üle ~20 kanalit korraga dekodeerimises. Üheaegselt kunagi kodus niipalju erinevaid programme ei vaata. Aga kas teab keegi öelda, et teoreetiliselt kui palju (Mbit/s) erinevad dekodeerimisagregaadid andmeid läbi lasevad või on see piiratud muul viisil, mis korraga üle ühe kanali ei luba vaadata.
Kas on juba teada millist kodeeringut Levira kavatseb kasutada?
Tänan.
cl
Nüüd on siis üks järjekordne "loomkatse" tehtud. Salvestasin eetrist (AirStar2, P2, 300 MHz, aga see ei oma antud juhul tähtsust) TS (transport stream), mis sisaldas ETV programmi. Vaatasin seda TS uuemas masinas (P4, 2,66 GHz) Media Player Classic'u abil, olles eelnevalt installinud Cole2K koodekipaki.
Tulemus on mängimisel selline, et prose koormus on kandiline 100%, pilt on stabiilne ainult siis, kui sellel on vähe liikumist (näiteks vahepildid), aga kui filmiks kätte läheb, siis on ülemine pool pildist mingisugune makroplokkide "ülerealaotus" ja alumine pool on allapoole pikaks venitatud viimased makroplokid.
Samas MPEG-2 eetrist mängimisega saab hakkama ka too eelmainitud ront, kui koodekiks võtta mõni vähem protsessorit piinav - siis on küll koormus 100% lähedal, aga tuleb enam-vähem toime, ainult kiired liikumised on veidi jõnksulised.
Tulemus on mängimisel selline, et prose koormus on kandiline 100%, pilt on stabiilne ainult siis, kui sellel on vähe liikumist (näiteks vahepildid), aga kui filmiks kätte läheb, siis on ülemine pool pildist mingisugune makroplokkide "ülerealaotus" ja alumine pool on allapoole pikaks venitatud viimased makroplokid.
Samas MPEG-2 eetrist mängimisega saab hakkama ka too eelmainitud ront, kui koodekiks võtta mõni vähem protsessorit piinav - siis on küll koormus 100% lähedal, aga tuleb enam-vähem toime, ainult kiired liikumised on veidi jõnksulised.