Plasmatelekad Euroopas põlu alla?
Re: Plasmatelekad Euroopas põlu alla?
Sama siin, vahepeal oli neid saada ja hinnad olid täiesti uskumatud, aga nüüd on nad kadunud nagu tina tuhka. Tootjateks olid küll täiesti tundmatud nimeda aga nende taga olid ikkagi teada ja tuntud tootjad.
Re: Plasmatelekad Euroopas põlu alla?
no kui 100W hõõglambile võrdväärne pirn võtab 25W, siis vahe ju märgatav. ütleme, et pirn põleb päevas 5h (enim kasutatud ruumides ilmselt rohkem), siis aastas teeb see ca180kr olenevalt kW hinnast, aga säästupirn samades oludes ca45kr. vahe on 135kr aga korralik osrami säästupirn maksab 75kr. seega poole aastaga on juba ennast tasa teeninud ja hakkab säästma.Zuumbox kirjutas: Ja kui nende hinda arvestada, siis võrreldes hõõglambiga ei säästa nad s....gi. Minu isiklik arvamus on, et tulevik on hoopis LED'ide päralt.

sry OT.
Re: Plasmatelekad Euroopas põlu alla?
Stosoorok, kas sa voolukõikumised ka arvesse võtsid? Need võivad väga lihtsalt säästupirnist teha saastapirni ja kokkuhoiu asemel on sel juhul tegu laristamisega.
Re: Plasmatelekad Euroopas põlu alla?
korralikus säästukas peax pingeregulaator sees olema, nagu elektroonsetes 12V valgustuse muunduriteski.Sombi kirjutas:Stosoorok, kas sa voolukõikumised ka arvesse võtsid? Need võivad väga lihtsalt säästupirnist teha saastapirni ja kokkuhoiu asemel on sel juhul tegu laristamisega.
Re: Plasmatelekad Euroopas põlu alla?
Mis sellest regulaatorist kasu on kui 230V asemel korraks (0,1sek.) näiteks 330V saab? Toite sisend lendab sellepeale. Olen sportlikust huvist neid "säästukaid" lammutanud ja lappinud. Kõik olid saanud hetkeks suuremat pinget. Hõõglamp haigutab ainult sellise pingekõikumise peale.mønster kirjutas:korralikus säästukas peax pingeregulaator sees olema, nagu elektroonsetes 12V valgustuse muunduriteski.Sombi kirjutas:Stosoorok, kas sa voolukõikumised ka arvesse võtsid? Need võivad väga lihtsalt säästupirnist teha saastapirni ja kokkuhoiu asemel on sel juhul tegu laristamisega.
Seda teemat võiks mujal edasi arutada, siin räägitakse tegelikult hoopis muust.

Re: Plasmatelekad Euroopas põlu alla?
Minu praktika näitab midagi muud:Sombi kirjutas:Olen sportlikust huvist neid "säästukaid" lammutanud ja lappinud. Kõik olid saanud hetkeks suuremat pinget.
1. üks kütteniitidest katkeb
2. valgusviljakus aja jooksul kahaneb
3. elektroonika rike (ülepinge?)
Reaalses elus kestavad kauem kui hõõglambid, kusjuures hõõglambi läbiminek lõppeb üsna sageli kibli juurde jalutamisega. Mingi aeg tegin tasuvusarvutust ja 150eek lamp (11W) tasus ennast suht kindlalt ära, vahepeal on elektri hind vaid tõusnud.
Praktikas olen piinanud neid ka poolperioodiga (toide läbi dioodi), jääb ka sellest elama.
See siis isikliku kogemuse baasil. Olen neid juba mitmeid aastaid kasutanud. Esikus, vannitoas on siis hõõglambid, sest seal valgust vaja vaid lühiajaliselt. Kui LEDid parema hinna saavutavad, läheb kõik vahetusse.
Ja et teemasse jääda, siis plasmade enegrianälja vähenemist ootaks küll, FHD on täna ikka paras ahi.
Re: Plasmatelekad Euroopas põlu alla?
jätkame OT'gaa1 kirjutas:Olen neid juba mitmeid aastaid kasutanud. Esikus, vannitoas on siis hõõglambid, sest seal valgust vaja vaid lühiajaliselt. Kui LEDid parema hinna saavutavad, läheb kõik vahetusse.
siis ma polegi ainuke "imelik"

ja on topic: mul sai just energiatarve kõige suuremaks miinuseks plasma juures ja võtsin poole vähem tarbiva LCD. sõbra juures suvel vaadetas 42 plasmat (30m2 toas) oli selline tunne nagu istuks ahju või kamina lähedal, talvel muidugi mõnus.

Re: Plasmatelekad Euroopas põlu alla?
Siis su sõbral vilets plasma,Vivas oli müügil igavene vinge Panasonicu plasmapaneel,hind ka krõbe vist midagi 32-35 tuhande vahel,katsusin pealt no aru küll ei saanud vähe nagu oli soe no nii umbes nagu mu LCD-gi huvi pärast katsusin ka LG plasmat no oli ikka tunduvalt soojem kohe isegi võiks öelda et päris soe.Diagonaal oli mõlemal sama,42 kui ma ei eksi.stosoorok kirjutas:jätkame OT'gaa1 kirjutas:Olen neid juba mitmeid aastaid kasutanud. Esikus, vannitoas on siis hõõglambid, sest seal valgust vaja vaid lühiajaliselt. Kui LEDid parema hinna saavutavad, läheb kõik vahetusse.
ja on topic: mul sai just energiatarve kõige suuremaks miinuseks plasma juures ja võtsin poole vähem tarbiva LCD. sõbra juures suvel vaadetas 42 plasmat (30m2 toas) oli selline tunne nagu istuks ahju või kamina lähedal, talvel muidugi mõnus.
AmikoViper4KDreambox900Vu+Solo4K PhilipsCinema21:9 LGOLED65C6D
T90 T85 1,8 1,0 0,8x3 0,9x4
90E-30W



T90 T85 1,8 1,0 0,8x3 0,9x4
90E-30W



Re: Plasmatelekad Euroopas põlu alla?
Eelneva offtopicu kohta:
kui te otsustate osta mingi teleka (minu poolest kama kaks, kas plasma või LCD) siis kas ostu puhul on määravaks selle teleka voolutarve
või siiski antud teleka näidatava pildi kvaliteet... 
kui te otsustate osta mingi teleka (minu poolest kama kaks, kas plasma või LCD) siis kas ostu puhul on määravaks selle teleka voolutarve


Re: Plasmatelekad Euroopas põlu alla?
ja jätkuks Henkka jutule:pildikvaliteedi määrab ka hind...
AmikoViper4KDreambox900Vu+Solo4K PhilipsCinema21:9 LGOLED65C6D
T90 T85 1,8 1,0 0,8x3 0,9x4
90E-30W



T90 T85 1,8 1,0 0,8x3 0,9x4
90E-30W



Re: Plasmatelekad Euroopas põlu alla?
ilmselt küll, see oli umbes 3-4a tagasi ca35k maksis, sony toode. iga aasta ju telekat ei vaheta. kui aus olla siis pole 1a vähemalt poodides telekaid passimas käinud.mustkass kirjutas: Siis su sõbral vilets plasma,Vivas oli müügil igavene vinge Panasonicu plasmapaneel,hind ka krõbe vist midagi 32-35 tuhande vahel,katsusin pealt no aru küll ei saanud vähe nagu oli soe no nii umbes nagu mu LCD-gi huvi pärast katsusin ka LG plasmat no oli ikka tunduvalt soojem kohe isegi võiks öelda et päris soe.Diagonaal oli mõlemal sama,42 kui ma ei eksi.
ma ostsin tollal kõige kallima 32'' samsungi lcd kuna tal oli vga sisend, väga ilusa disainiga ja võttis poole vähem elektrit. ainukesana tundus parema pildiga pioneeri plasma, aga see oli poole kallim ja koi tuli sisse.Henkka kirjutas:Eelneva offtopicu kohta:
kui te otsustate osta mingi teleka (minu poolest kama kaks, kas plasma või LCD) siis kas ostu puhul on määravaks selle teleka voolutarvevõi siiski antud teleka näidatava pildi kvaliteet...

Re: Plasmatelekad Euroopas põlu alla?
Kah natuke OT siia lampipirni teemasse.
Kas plasmatelereil on lootust?
Kas plasmatelereil on lootust?
Kood: Vali kõik
Nii ei ole plasmatelerid sugugi veel kõrvu pea alla panemas. Viimased Hitachi, Pioneeri ja Panasonicu plasmatelerid vastavad kõige karmmatele Energy Star nõudmistele, mille kohaselt tarbivad töötades alla 208 vati ja ooterežiimil olles üks vatt voolu. Nii on ka turutrendid näitamas plasmatelerite võidukäiku — nende müük kasvas 2008. aasta majanduslikult raskes kolmandas kvartalis võrreldes 2007. aasta sama ajaga 37 protsenti.
Re: Plasmatelekad Euroopas põlu alla?
Loe siit:mønster kirjutas:teemast mööda (kuna teema tundub ammendunud olevat):
kas säästupirnides kasutataxe ka mürgist elavhõbeda auru, nagu vanades päevavalguslampides, w on mingi tervisele ohutum lahendus kasutusele võetud?
http://fm.ee/pronto/index.php?/archives ... upirn.html
Re: Plasmatelekad Euroopas põlu alla?
Mõned faktid säästupirnide kohta:
Säästupirnide tasuvusarvutusse on müüjad tahtliku vea teinud - säästupirn on n korda kallim, kuigi y korda kulutab vähem elektrit. Kui elektri hinna vahe korrutada säästupirni tööeaga siis selgub kurb tõsiasi, et täpselt sama kuluga toodab ka hõõglamp valgust. Seega mingit säästu ostja ei saa. Kui veel maja kütta (ärme unusta, et enamuses euroopas köetakse maju elektriga!!!) siis on hõõglamp säästlikum.
Säästupirne ei saa kasutada väljas külma käes, sest kuluvad kiiresti ära. NB! Enamus säästupirne ei tohi üldse kasutada välitingimustes, see on keelatud!!!
Säästupirne ei sobi kasutada WC, trepikojad jne, sest lülitamine tapab väga kiiresti säästupirni (ei pea isegi hõõglambi eluiga vastu)
Säästupirne ei saa kasutada saunas (ei kannata kuuma).
Säästupirn sisaldab palju mürkkemikaale.
Kuna tavatarbija jaoks on tegu väikese kulukusega siis on tal kama kaks, et uue nõudega tegelikult kulud kasvavad ja saab rohkem ebamugavust. Tähtis on, et konkureerivat toodet ei oleks.
Sai küsitud eesti juhtivotsustajal (E.R.), et miks nad siis elektriradiaatorit ära ei keelanud, kuid hõõglambi keelule allkirja andsid. Vastuseks oli mök, mök ja kokutati midagi vajadusest mugavast kütteliigist.
Sama otsustaja väitis siiski, et digiboxide keeld tuleb kindlasti ning plasmadele tehakse kindlasti ära. Vaja vaid ilus mull suuta kokku kirjutada.
Olen korra pidanud käima brüsselis ja näinud otsustamise tegelikku köögipoolt. See käibki nii, ärikad ja muidu lobistid kuluaarides selgitavad + ja - ning bürokraat peale meelehead teeb otsuse. Rahva lollitamiseks on vaja vaid selgitus pliiatsist välja imeda, milleks sobivad ka võltsingud ning valed.
Lihtsameelsed usuvad vaid, et energiatarve on otsuse taga, tegelikult kellegil äris king pigistab.
Säästupirnide tasuvusarvutusse on müüjad tahtliku vea teinud - säästupirn on n korda kallim, kuigi y korda kulutab vähem elektrit. Kui elektri hinna vahe korrutada säästupirni tööeaga siis selgub kurb tõsiasi, et täpselt sama kuluga toodab ka hõõglamp valgust. Seega mingit säästu ostja ei saa. Kui veel maja kütta (ärme unusta, et enamuses euroopas köetakse maju elektriga!!!) siis on hõõglamp säästlikum.
Säästupirne ei saa kasutada väljas külma käes, sest kuluvad kiiresti ära. NB! Enamus säästupirne ei tohi üldse kasutada välitingimustes, see on keelatud!!!
Säästupirne ei sobi kasutada WC, trepikojad jne, sest lülitamine tapab väga kiiresti säästupirni (ei pea isegi hõõglambi eluiga vastu)
Säästupirne ei saa kasutada saunas (ei kannata kuuma).
Säästupirn sisaldab palju mürkkemikaale.
Kuna tavatarbija jaoks on tegu väikese kulukusega siis on tal kama kaks, et uue nõudega tegelikult kulud kasvavad ja saab rohkem ebamugavust. Tähtis on, et konkureerivat toodet ei oleks.
Sai küsitud eesti juhtivotsustajal (E.R.), et miks nad siis elektriradiaatorit ära ei keelanud, kuid hõõglambi keelule allkirja andsid. Vastuseks oli mök, mök ja kokutati midagi vajadusest mugavast kütteliigist.
Sama otsustaja väitis siiski, et digiboxide keeld tuleb kindlasti ning plasmadele tehakse kindlasti ära. Vaja vaid ilus mull suuta kokku kirjutada.
Olen korra pidanud käima brüsselis ja näinud otsustamise tegelikku köögipoolt. See käibki nii, ärikad ja muidu lobistid kuluaarides selgitavad + ja - ning bürokraat peale meelehead teeb otsuse. Rahva lollitamiseks on vaja vaid selgitus pliiatsist välja imeda, milleks sobivad ka võltsingud ning valed.
Lihtsameelsed usuvad vaid, et energiatarve on otsuse taga, tegelikult kellegil äris king pigistab.
Re: Plasmatelekad Euroopas põlu alla?
Need ei saa ja ei tohi variandid on praeguseks enamikus lahenenud - tootjate kataloogides on nii külma, kuuma kui ka tihedale lülimisele vastupidavaid lampe.kalvis kirjutas:Mõned faktid säästupirnide kohta:
AGA:
A) Nende hind ei kannata välja mitte mingisugust võrdlust seniste "pirnidega"
B) enamik "Säästupirne" vajavad nende jaoks spetsiaalselt valmistatud (reflektor jne) valgusteid ehk siis üldjuhul ei piisa isegi 20% võimsama valgusvooga (hõõglambist vaid 3x väiksema võimsusega siis) "Säästupirni" keeramisest vanasse valgustisse.