Imelikud juhtumised äikesega

[peeter3000]

Soomes lõi äike nädala keskel ca 60km/h sõitvasse autosse jättes kapotile väikese mõlgi.Inimestega midagi ei juhtunud ainult meeletu pauk ja ehmatus.Auto on nn."Faraday puur",mis ka sõitjad päästis.
- autot tabanud löök oli -19 kiloamprit(keskmisest rohkem)
-soomes on 8 äikese-andurit
-helsinki keskjaam arvutab pikselöögi asukoha(+-0,5km) ja ajahetke(mikrosek.täpsusega)
(HS.fi)
http://www.hs.fi/kaupunki/artikkeli/Ilm ... 5245988981" onclick="window.open(this.href);return false;

[Carat_EST]

- autot tabanud löök oli -19 kiloamprit(keskmisest rohkem)
-soomes on 8 äikese-andurit
-helsinki keskjaam arvutab pikselöögi asukoha(+-0,5km) ja ajahetke(mikrosek.täpsusega)

See 19kA on Põhjamaade oludes oluliselt keskmisest rohkem. Maksimaalsed löögid on siin kandis 45-55kA olnud (aga troopikas ja kõrbetes kuni 200kA). Kui ma ei eksi, siis see pauk mis möödunud suvel Märjamaal alajaama ja ka mõne maja kogu olmeelektroonika hävitas oli 50kA.

Soomes on pisut rohkem kui 8 andurit, sest seal on ka eraldi pilvedevahelise/pilvesisese äikese peilingaatorite süsteem ka (see katab ka Põhja-Eesti). Eestis on üks Soome võrguga liidetud andur. Tegelikult on kõik Soome, Rootsi, Eesti, Taani, Norra, Poola ja Saksamaa andurid omavahel võrgus.
Infotöötluse viivis on praegu all 5 sekundi - enamasti toimib kõik reaalajas. Asukoha määramise täpsus sõltub paljudest asjaoludest. Mitme sensori keskele sattuv välk määratakse kohati isegi mõnekümne meetri täpsusega. Kui aga pikselöök jääb nn võrgust väljaspoole (aga võrgu tööraadius on ca 3000 km) siis on asukoha vead kohati kümneid kilomeetreid.
Eestis tarbivad seda FMI/Ilmanet poolt pakutavat tasulist teenust juba üsna mitmed ettevõtted.

Antud artiklis on arvatavasti juttu selle kevade esimesest suurest äikesepäevast Lõuna-Soomes - 11.05.09 kus ööpäevas registreeriti 16 986 pikselööki (tipphetkedel üle 1500 sähvatuse 5 min kohta).

[T1000]

Soojemate piirkondade äike on jah ikka midagi hoopis muud kui see mis meid külastab.
Reaalajas jookseb ka Eesti info siia lehele: http://www.euclid.org/realtime.html" onclick="window.open(this.href);return false;
Uueneb iga 15 min tagant. Hea äikesetormide arengut ja liikumist jälgida, kui mingil päeval peaks tekkima konvektiivne aktiivsus. Aga selleks on juba teised kaardid ja indeksid ...

[Carat_EST]

Reaalajas jookseb ka Eesti info siia lehele: http://www.euclid.org/realtime.html" onclick="window.open(this.href);return false;

Mida keegi reaalajaks peab....
"Time period displayed is 2 hours of lightning activity for the region, delayed by 1 hour."

5 minutit on äikese juures juba piisav hilinemine et asja "vaatluse" mõttes kasutuks muuta. Tagantjärgi kokkuvõtete jaoks sobib aga jah igasugune pilt.

[T1000]

No jah, reaalajas saad selle FMI käest, EMHI sõnul siis 2000 EUR/kuu.
On ka teisi saite kus iga 2 min tagant pilt jookseb, kuid usaldada neid ei saa kunagi.
Niiet parem see, kui mitte midagi. Saab ju ideaalselt kasutada seda Euclid'i oma, tuleb näiteks mingi äikeste süsteem Eesti piiri juurde juba, ning edasi saab satelliidipilte ning radareid kasutada mille pilt kasvõi iga 5 min tagant uueneb. Äikesedetektorid on head äikese tuvastamiseks pilves, jälgida seda on mõttetu.

Lähedale löövast välgust on hea näide siin: http://www.youtube.com/watch?v=kLJ6oqToKrc&fmt=18" onclick="window.open(this.href);return false;

[xxmen]

Paar moblaga tehtud pilti tabamuse saanud kuusest:
http://www.hot.ee/tcumen//Pilt019.jpg" onclick="window.open(this.href);return false;
http://www.hot.ee/tcumen//Pilt020.jpg" onclick="window.open(this.href);return false;
Puu on keset tihedat metsa. Miks just see valituks osutus, võta sa kinni.
Peeneid pilpaid oli paarikümne meetri raadiuses ikka väga paksult.

[Carat_EST]

On ka teisi saite kus iga 2 min tagant pilt jookseb, kuid usaldada neid ei saa kunagi.

Üks on näiteks see:
http://www.blitzortung.org/DF/Webpages/ ... =12&lang=e

[T1000]

Eemaldasin lingid siis, hobi korral ikka. Ja seda ikka siis kui on, mida oodata. Kellele meeldib päike, kellele vihm, kellele äike ...

Aga kui juhtumistest rääkida, siis kuskilt olen lugenud, et paljudel juhtudel tuleb äike majja hoopis sidekaableid pidi? Et lööb kuslil õhuliini (peab eksisteerima) ning siis mööda seda jõuab edasi majja. On kellegil juhtunud ka?
Sel puhul vooluvõrgust seadmete eemaldamisel kasu ei ole ning mingi aeg lugesingi kuidas ühel maja maha põles. Oli veel enne kõik asjad lahti ühendanud ja veel eraldi voolu välja lülitanud kuid sunnik tuli miskit Elioni või Starmani kaablit pidi.

[faas]

Mida uurid sealt Kui äike kuskilt läheneb tirid kõik seadmed seinast välja?Või töö selline?Või hobi?
Mida kuradit ma vahin kus äike on ja mis tugevusega,ole hea seleta lollile

[xxmen]

Paar ennustamisest vaimustunud tegelast ei ole vist teema pealkirja väga süüvinud!

To T1000:
Sa lahmid ka seinast seina. Kõigepealt paned oma vägagi huvitava lingikogu hooga vale pealkirjaga teemasse, ja siis, selle asemel, et uus ja sobivam (ja sati/telemaailmas üpriski oluline) teema luua, kustutad kõik uuesti ära.

[Sculder]

Eemaldasin lingid siis, hobi korral ikka. Ja seda ikka siis kui on, mida oodata. Kellele meeldib päike, kellele vihm, kellele äike ...

Aga kui juhtumistest rääkida, siis kuskilt olen lugenud, et paljudel juhtudel tuleb äike majja hoopis sidekaableid pidi? Et lööb kuslil õhuliini (peab eksisteerima) ning siis mööda seda jõuab edasi majja. On kellegil juhtunud ka?
Sel puhul vooluvõrgust seadmete eemaldamisel kasu ei ole ning mingi aeg lugesingi kuidas ühel maja maha põles. Oli veel enne kõik asjad lahti ühendanud ja veel eraldi voolu välja lülitanud kuid sunnik tuli miskit Elioni või Starmani kaablit pidi.

Aastaid tagasi juhtus endal nii, et naabermaja katusesse lõi välk ja sealt tuli kaableid pidi meile. Seinakontaktist lendas sädemeid. Kogu tehnika oli õnneks välja tõmmatud. Ainukese asjana läks lauatelefon.

[TarmoTanilsoo]

Mida kuradit ma vahin kus äike on ja mis tugevusega,ole hea seleta lollile

OT, aga vastupidiselt laialt levinud arvamusele, ei ole välk tingimata kohe mitte ainuke asi, mis äikesega kaasneb. Eestis on vabalt esinenud ka suurt rahet, tugevaid rajuiile pilve all, kui ka tornaadosid(viimane on ka inimelusid nõudnud), kõik kolm osavad kahjutekitajad. Ka võivad tugevad äikesed sellise paduvihma anda, et pärast saab väljas vaid akvalangiga liikuda. Sellepärast, ongi tark teada pilve tugevust... kas tuleb üks välk viie minuti jooksul või taevas pidevatest välkudest valge(ja pihtasaamise ohu tõenäosus ka vastav) ja lont taevast alla laskumas ning saab ära otsustada, kuidas reageerida.

Aga nojah, igaühele oma - teadmatus pidavat kuuldavasti õnnistus olema.

[faas]

Ega sa enne välja minemist kontrolli mis seis on?Selleks,et kasu saada sellisest jälgimisest pead sa seda tegema teoreetiliselt iga päev hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni jätad ühe päeva vahele ja ongi pauk käes äkki .Pidasin seda silmas.
Ja kui nii mõtlema hakkata siis tohiks üldse õue minna õnnetusi juhtub igasuguseid kus inimesed saavad viga ja eriti hea oleks omada korraliku betoon punkrit turvalist kus pesitseda .
Muidugi kui hobi on selline siis kindlasti huvitav jälgida, usun põnevam kui lennukeid jälgida. Tavalisel inimesel pole selle infoga suurt teha midagi kes korra kuus eksib saidile jälgima.

[TarmoTanilsoo]

Oh ei... Enamati on mingi eelinfo olemas nii, et kui on teada, et atmosfäär on stabiilne, siis mul on tähelepanu mujal. Lisaks annab ka taevas ka mingit moodi märku, kui midagi valesti on(Kõrgrünkpilvede castellanus alaliik, väga kõrgele arenenud tippudega rünkpilved jms.). Ise jälgin toimuvat ohu korral küll, kuid 24x7 mitte, ning tavaliselt tegelen tavaasjadega niikaua, kuni ümbruskonnas taevas alaseid jt. rünksajupilvi märgata pole. Lihtsalt, aeg-ajalt vaatan, kuidas areneb, teen omad järeldused ja... igapäevaelu juurde tagasi(tingimusel, et kõik on veel OK).

Üritades meenutada imelikke juhtumeid äikesega, meenuvad paraku vaid elektrikatkestused, ning madalkihi pilvede varjus ligi hiilinud äikesed. Nt. 25. juunil 2005 tungis peale külmem õhk, lähenes boakraega(halb märk, see viitab, et kuri on karjas) äikesepilv, millel all tuli suur pagi - ja pärast ei olnud pool ööpäeva elektrit. Ka on mõnikord mobiililevi ilma nahka läinud... Nt. 26. mai 2003 äikeselaine ajal jäid kõik mobiilivõrgud minu kandis tummaks.

[Carat_EST]

Ja kui nii mõtlema hakkata siis tohiks üldse õue minna õnnetusi juhtub igasuguseid kus inimesed saavad viga ja eriti hea oleks omada korraliku betoon punkrit turvalist kus pesitseda

OT aga hoopiski ohtlikum on siseruumidesse ehk koju jääda - statistika ütleb et suurem osa inimesi sureb oma kodus, voodis.