Jüri Pihel: tuhatkond krooni telepildi eest pole ju palju
Urmas Vahe
02.06.2009

DIGI TAGANTTÕUKAJA: Ehkki digibokside hinnad ei ole märkimisväärselt langenud ning maal, kehvema leviga piirkondades, tuleb ilmselt välja vahetada ka senine antenn, leiab Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel, et Eesti ei tohiks digitelevisioonile ülemineku tähtaega edasi lükata. (Arno Saar, Svetlana Zaitseva)
Vaid aasta ja üks kuu on jäänud päevani, mil tavalise antenniga tavalised telerid kogu Eestis tummaks ja pildituks jäävad. Kui tähtaega edasi ei lükata. Ja seda ei tehta, kinnitab Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel.
Emori viimase digi-TV seireuuringu järgi oli tänavu esimeses kvartalis töökorras teler 571 000 peres. Neist 271 000 vaatas kaabeltelevisiooni, 182 000 digi- või SAT-TVd ning 118 000 õhu kaudu levivat ja tavaantenniga vastuvõetavat analoogtelevisiooni. Kui need 118 000 perekonda aasta jooksul midagi ette ei võta, siis jäävad nad ilma telepildita.
Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli hinnangul on praeguseks õhu kaudu leviva signaali telerisse püüdmiseks digiboksi hankinud umbes 45 000 perekonda.
Inimesed hakkavad juba kergelt paanikasse minema, 1. juuli 2010 läheneb. Mis siis õigupoolest juhtub?
"Juhtub see, et kõigil meie kolmel analoogkanalite edastajal – ETV, Kanal 2 ja TV3 – tõmmatakse vool lihtsalt välja," selgitab Pihel. "See tähendab pimedust neis kodudes, kus pole digiboksi või digitelerit või liitutud mõne teenusepakkujaga. Enamasti vaatavad analoogsüsteemi maainimesed, kellele teler ongi peamine meelelahutus.
Lihtsamalt pääsevad need, kellel on antenn katusel. Kõige sandim olukord ootab aga arvatavasti maakoha nn korrusmajaelanikke. Ühel on satelliiditaldrik, teine on võtnud mingi operaatoripaketi, mis sisaldab ka internetti. Aga samas majas elavad ka üsna vaesel järjel memme-taati, kellel ei jää üle muud kui uus ja korralik antenn muretseda või senine antennisüsteem ideaalselt korda teha (see tähendaks vanade filtervõimendite eemaldamist, kaablite uuesti ühendamist või uut kaablit), mis võib 3000 krooni ümber maksma minna. Nn varesepesade kordategemine on hädavajalik, sest suhteliselt nõrk digisignaal ei tule nendest korralikult läbi."
Miks just 1. juuli?
"Valisime selle päeva teadlikult keset suve, sest siis on vaatajaid suhteliselt vähe ja pimedus ei mõju šokina. Sellal on mugavam ka katusesüsteeme parandada. Oli ka keegi eriti sarkastiline ettepanija, kes soovitas rubilnik’u välja lükata taliolümpia avapäeval.
Et kogu asi nii tõsiselt käib, on mõistagi Euroopa Liidu surve. Käsu kohaselt peab kogu EL analoogtelest priiks saama 2012. aastaks. Meie oleme uue – nn MPEG-4 laine esimesel harjal, kuid enne meid läheb digilevile üle või on juba läinud seitse Euroopa riiki. Meie järel liitub poole aasta jooksul vähemalt kümmekond riiki."
Aga miks me kiirustame? Kas ei oleks mõistlikum lasta Euroopa digibokse täis toota ja oodata nende hinnalangust?
"See on täiesti vale lähenemine. Iga kapitalist tahab mõistagi esimesena teenida kasumit, ent raha ei saa võtta sealt, kus seda pole. Järelikult on tähtsaim hinna kujundaja ikkagi turu suutlikkus. Eesti on digitelevisiooniks juba täna sisuliselt valmis. Kõikjal üle Eesti saab tasuta vaadata kuut kodumaist kanalit, müügil on hea valik digibokse ja -telereid. Milleks veel oodata?"
Et majandusraskustes perekonnad telepildita ei jääks.
"Esiteks – masu saabumisest ei teadnud me tööle asudes midagi. See oli meilegi üllatus. Teiseks – telekas on Eesti peres omandanud täiesti uue tähenduse. Eestlased on telekahullud. Tavaline inimene vaatab telekat päevas rohkem kui neli, 55. eluaasta saabudes koguni 5,5 tundi. Televiisor on inimese jaoks tõesti tähtis. Leida olulise asja jaoks tuhatkond krooni – see ei ole vist väga raske otsus. Korralik antenn maksab 250–700, koos paigaldusega umbes 2000 krooni. Kes aga tõesti rahahädas vaevleb ja on nõus vaid Eesti kuue avatud kanaliga, võib Starmani ZUUMboxi ka rentida 59 krooni eest kuus."
Miks on Eestis digiboks nii kallis (1500–2200 krooni)? Soomes saab tüüneri 35 euroga (550 krooni). USAs maksab see 55 dollarit (600 krooni), mille riik peaaegu täielikult kinni maksab.
"USAs pidi lüliti kinni minema tänavu veebruariks. Siis polnud veel 0,5% jänkidest digi-TVga ühinenud ja asja pikendati kuus kuud. Ameerikas, rikkas riigis, kuulutati, et kõik, kes tahavad, need ka saavad (riigilt toetust), arvestusel, et inimesed on mõistlikud. Need, kes abi ei vajanud, kätt väristama ei läinudki. Sellisel lahkusel oli teinegi taust – ühtlasi tehti rahvaloendus, kui palju ebaseaduslikke immigrante eriti Lõuna-USAs elab.
Soomlased startisid mitu aastat tagasi ja nüüd selgub, et nad arendavad juba vananenud tehnikat. Siit ka meeletu hinnalangus. Kardan, et Soome televaatajatel tuleb teha veel üks väljaminek ja osta uued digiboksid.
Lisaks Eesti turu põhiviga – vaks vahet, kas müüa 10 000 digiboksi Eestis või 20 miljonit Saksamaal. Ent ajad võivad muutuda. Alles mõne nädala eest istusime omasuguste tegelastega Belgradis ja meiega liitusid kõigi maailma suuremate elektroonikafirmade esindajad, kes oleks digitüünereid valmis tootma kogu Euroopale. See oleks juba nii suur turg, et võiks valmistuda minihindadeks."
Mis võiks olla minihind?
"Oletan, et alla 500 krooni ei hakka tüüner maksma kunagi."
Miks ei võiks Eesti riik digibokside ostmist toetada?
"Me pole seda isegi arutanud. Kui Eesti läks värvitelesüsteemis SECAMilt üle PALile, oli meilgi mõningaid populistlikke poliitikuid, kes kinkisid maainimestele telekaid. Keegi ei keela poliitikuid ka praegu seda teha. Riik pole kunagi jaganud ei telereid ega raadioid. Aga keegi ei keela seda teha omavalitsusel, kellele on inimese varanduslik seis kõige paremini teada."
Nii et ootusel, kuni seadmed odavnevad, pole mõtet?
"Ei. Soovitaksin vastupidi – kiirustada. Ennustan, et järgmise suve hakul läheb suureks kiirustamiseks ja antennimehed ei jõua nõudlusega kaasas käia."