Miks ma ei osta kunagi LCD-d ostaks OLED

[sinira]

vbndn ei ole õige emaleht aga ikkagi. See lapiktelerite ostuhullus ei saa aru on vaibumas aga võimalik, et mitte aga muud poes ei ole ainult komisjonist saab poolmuidu koope. Kuigi koopide hulgas on parim Sony Trinitron 32" mul Finlux on neil ka (digitaliseeriv)videoprose enamusel mis on 100Hz ja veidi plastiliini tundaandev pilt. Aga see jubedus eriti MPEG4 mida poes näha saab on lihtsalt jube, kui ei ole tegemist just kõige kallima LCD ja eraldi kõige kallima digiboxiga, mis mõlemad püüavad teha max tulemuse ekraanile. Ainus mida poes (võiks) nautida on blue-ray pilt.
OT aga kas keegi teab kuidas saaks selle hüüdnime (satifänn) ära muuta, kogemata ei vasta tõele kuna pole panni olnus

[kalvis]

Kineskooptelerite tootmine pandi kinni sellepärast, et mitte ei olnud nõudluse puudumist vaid sellepärast, et LCD müük tõi tootjatehastele rohkem kasumit. Samuti räägivad naised saunas, et LCD on tegelikult odavam toota kui kineskooptelekat, kogu liini algusest lõpuni saab panna hiinlaste asemele tootma vajadusel robotid, kuid CRT peab kahjuks analoogse häälestuse tõttu igat isendit inimene häälestama.
Veel hiljuti tootis Samsung kineskoope, kuigi Euroopas vist lausa ei tohtinud müüa siis Türgi poelettidel ning aafrikas on enamus kaupa kineskooptelekad. Kes türgi keelt oskab võib ise veenduda, võtke lahti Samsungi kodulehekülje türgi versioon ning asuge uute CRT telekate valikuga tutvuma. Kahjuks Samsung ei võimalda üle neti ostmist ega Türgi samuti mitte seega tuleb teleka hinnale lisada lennupileti hind edasi tagasi. Aafrikas andis Alzeeria hea tulemuse, teised on nii vaesed, et pole lihtsalt netilehte üleval.
Muidu Sony müüb eksperimentaalkorras tehtud uusi CRT telekaid, kuid hind dollarites oli suurem kui Ferrari autol. Muidugi saadav pildi kvaliteet on absoluutne tipp, kuid mill välja köhida on liiga palju.

OLED tehnoloogia on täna veel lapsekingades, kuid perspektiivi on.

[mønster]

http://www.digi-tv.ee/viewtopic.php?f=24&t=12177" onclick="window.open(this.href);return false;
Kasvõi neid hindu ja müügi kiirust vaadates on näha, milline meeletu nõudlus on CRT-telerite järele.

On hulk inimesi, kes fännavad vandenõuteoorijaid. Nende kindel veendumus on, et kõik muutused maailmas on kellegi vandenõu tulemus. See puudutab peale kõige muu ka CRT-de kadumist - rahva nõudlus oli suur, LCD-sid ei tahtnud keegi, CRT-de kadumine oli vaid tootjate vandenõu, kuna LCD-de tootmine olla oluliselt odavam.

[satik]

CRT kadumisele pani põntsu tema kaal ja mõõtmed. Transa hind on aga oluline komponent, kui räägitakse kasumlikusest. EU hakkas sonima ka elektritarbest, võimalik et see oli tõesti tootjate lobitöö et CRT müüki piirata.
Kalvis, kas on viiteid anda Sony eksperimentaaltelekate kohta?
Ma sooviksin aru saada millest tuleneb võimalus väita et CRT pilt on "absoluutne tipp". Minu arust saab ta olla vaid hea keskmine, eriti kui tegu on veel teleka CRT toruga, mitte arvutimonitori CRT'ga. Näiteks lubatud hälbed kiirte kokkujooksul keskel ja äärtes, milline "piksli" paksus sellest tulla saab? Kui "väike" punkt üldse on võimalik teleka CRT peal? Isegi kui täpselt keskelt mõõta...
Järgmiseks dünaamilised näitajad, järelhelendus. Kontrasti kadumine maksimaalsete heleduste juures, pildimõõtmete pidev kõikumine sõltuvalt heledusest. Mulle tundub et need on üsna olulised probleemid mis seavad küsimärgi alla võimaluse öelda et tegu on parima pildiga.
Ma olen selles mõttes nõus et tavaliselt CRT "varjab" ära digipildi võimaliku vähese ruudulisuse, kuna on ise natuke ebaterav. Ebateravus on sisuliselt tehniline puudus, helitehnikast võrdlust tuues kõrgete sageduste filter. Hea heli suhtes on see ilmselgelt kurjast - nüüd siis CRT juures aga asi mis kvaliteeti tagab? Ei taga, koos ruutude varjamisega varjab ka n.ö. kasulikke pildidetaile.
Kas Sony on leidnud mingi uue lähenemise kineskoobi kasutamisele?
Kas nüüd on võimalik FullHD CRT telekast 1:1 pikslis?

[mustkass]

Kes türgi keelt oskab võib ise veenduda, võtke lahti Samsungi kodulehekülje türgi versioon ning asuge uute CRT telekate valikuga tutvuma.

http://www.samsung.com/tr/" onclick="window.open(this.href);return false;
mina küll ei leidnud siit türklaste lehelt samsa CRT-de kohta,kas see on õige link

[zoom]

Veel hiljuti tootis Samsung kineskoope, kuigi Euroopas vist lausa ei tohtinud müüa siis Türgi poelettidel ning aafrikas on enamus kaupa kineskooptelekad. Kes türgi keelt oskab võib ise veenduda, võtke lahti Samsungi kodulehekülje türgi versioon ning asuge uute CRT telekate valikuga tutvuma. Kahjuks Samsung ei võimalda üle neti ostmist ega Türgi samuti mitte seega tuleb teleka hinnale lisada lennupileti hind edasi tagasi. Aafrikas andis Alzeeria hea tulemuse, teised on nii vaesed, et pole lihtsalt netilehte üleval.
Muidu Sony müüb eksperimentaalkorras tehtud uusi CRT telekaid, kuid hind dollarites oli suurem kui Ferrari autol. Muidugi saadav pildi kvaliteet on absoluutne tipp, kuid mill välja köhida on liiga palju.

OLED tehnoloogia on täna veel lapsekingades, kuid perspektiivi on.

Ei ole nagu esimene aprill, ilmselt korjas mees metsas "õigeid" seeni.
OLED tootmise ja arendamise lõpetas Sony aga üldse ära.

[tigekala]

* Ajakirja DailyTechInfo teatel on Saksamaa kompanii Sterrix on võtnud patendi uudsele kolmemõõtmelisele autostereoskoopilisele OLED ekraanile, mille eraldusvõime ületavat sada korda seniste HD ekraanide oma. Selliselt ekraanilt 3D saadete vaatamiseks mistahes nurga alt pole vaja kasutada mingisuguseid prille. Ülisuur eraldusvõime saadavat tänu ekraani sisseehitatud 1000 spetsialiseeritud mikroprotsessorile. Millal prototüüpe näha saab ja milliste hindadega pole veel avaldatud.

http://www.hot.ee/sateks/nadaluus.htm" onclick="window.open(this.href);return false;

[Henkka]

* Ajakirja DailyTechInfo teatel on Saksamaa kompanii Sterrix on võtnud patendi uudsele kolmemõõtmelisele autostereoskoopilisele OLED ekraanile, mille eraldusvõime ületavat sada korda seniste HD ekraanide oma. Selliselt ekraanilt 3D saadete vaatamiseks mistahes nurga alt pole vaja kasutada mingisuguseid prille. Ülisuur eraldusvõime saadavat tänu ekraani sisseehitatud 1000 spetsialiseeritud mikroprotsessorile. Millal prototüüpe näha saab ja milliste hindadega pole veel avaldatud.

http://www.hot.ee/sateks/nadaluus.htm" onclick="window.open(this.href);return false;

Ausalt öeldes selline tekst kuidagi "lõhnab" (ehk haiseb) vähe imelikult.
See Sterrix peaks juba püstirikas olema ja edestama Microsofti (nuh kui seda OLED ekraani sõna seal sõnumis poleks...)
Ja miks spetsialiseeritud mikroprotsessoreid peab just täpselt 1000 tk olema , mitte aga näiteks 2400 ???

[tigekala]

Henkka
Ma arvan, et sellise ca 65 tollise paneeli hind on vähemalt 100 000 €.

Aga lihtsalt fakt iseenesest, et keegi ikkagi tegeleb OLEDiga...

[Henkka]

Tore,
siis LCD partei saab rõõmustada ja plasmavennad (kelle hulka ma ise vastuvaidlematult kuulun ) peavad oma lõuad koomale tõmbama.
Ja Sinu pakutud EUR 100 000 ei kõla ju üldse halvasti - alates uuest aastast on meil kõigil praktiline võimalus käes ka selliste summadega opereerida (juhul kui seda nutzu ehk füüri ikka on - minul kahjuks ei ole ja ei tule ka...)

[tigekala]

Seda räägi sinirale, tema ju ostaks kohe OLED teleka...

[Zuumbox]

...siis LCD partei saab rõõmustada...

Huvitav, miks see LCD partei peaks rõõmustama? OLED ju hoopis teine tehnoloogia, pole võrreldav ei LCD ega plasmaga... Kas Sa äkki OLED'i LED taustavalgusega LCD'ga segi ei aja?

[Henkka]

...siis LCD partei saab rõõmustada...

Huvitav, miks see LCD partei peaks rõõmustama? OLED ju hoopis teine tehnoloogia, pole võrreldav ei LCD ega plasmaga... Kas Sa äkki OLED'i LED taustavalgusega LCD'ga segi ei aja?

Vaata selle pärast saab LCD partei rõõmustada,
et ikkagi mingi LD täheühend on näha

Kui asi põhineb olemasoleva valguse "kinnikeeramisel" (see peaks olema LCD põhimõte) ,
mitte vajaliku valguse tekitamisel siis kui vaja ja hulgas nagu vaja (mis peaks olema plasma põhimõte),
ei olegi ju midagi vaielda....

Olles asjatundmatu - kui OLED tekitab ekraanil meile nähtavat vajalikku värvispektrit iseenesest piisavas heleduses vastavalt vajadusele - siis laske käia...

[tigekala]

Kas Sa äkki OLED'i LED taustavalgusega LCD'ga segi ei aja ?

Kas Sa tead, kellega Sa räägid ?
See mees küll OLED TV-d mingi LCD TV-ga, kas taustavalgustusega või ilma, segi ei aja.

[kalvis]

Käisin Türgis aasta tagasi ja siis oli Samsungi leht CRT-si täis nagu ka poeletid. Nüüd igatahes ei ole see enam see leht. Muidu sai ka Türgis teiste tootjate CRT sisse piilutud, et kelle sisu seal on ja kõigil oli Samsung kineskoop sees. Kuid hiljuti jäi kuuldele uudis, et Samsung oli oma kineskoopide tootmise kinni pannud peale teist uudist, et Samsung on maailma suurim CRT telekate tootja. Siis on ka selge, et enam ei saa kuskil osta.

Sony CRT eksperimentaaltelekate leht on Sony kodukal, kuid otse sinna ligi ei saanud. Mul pole enam lootust seda ka lingikogust üles leida.

Ma sooviksin aru saada millest tuleneb võimalus väita et CRT pilt on "absoluutne tipp". Minu arust saab ta olla vaid hea keskmine, eriti kui tegu on veel teleka CRT toruga, mitte arvutimonitori CRT'ga. Näiteks lubatud hälbed kiirte kokkujooksul keskel ja äärtes, milline "piksli" paksus sellest tulla saab? Kui "väike" punkt üldse on võimalik teleka CRT peal? Isegi kui täpselt keskelt mõõta...

Ma ei tea kust valearusaam tuleb ju siis persses hiina moludest, kus see nii just oligi. Nii testseadmete kui oma silmaga näinud, et CRT on võimalik teravustada kogu ekraani ulatuses ikka ülitäpselt. Point on ehk selles, et enamus tootjaid tahtsid raha kokku hoida ning jätsid ära kiire järelkorrigeerimise ahelad (analoogtehnikas). Tegu pole mitte ühe lihtsa lahendusega vaid paljudega (staatilise maa magnetvälja kompensatsioon, jooksu mittelineaarsus jne.) Iga ahel mõjutas küll vähe pilti, kuid kõik kokku juba nähtavalt. Kuid kokkuhoid oli seeeest elektroonikas ja käsitsihäälestuses suur.
Punkti täpse mõõtme vastuse jään mina võlgu, seda teab mu õpetaja täpsemalt, kuid meeles on et see on ikka väga väike. Igatahes FullHD resost palju suurem. Ise panin arvutiga fullHD rearesolutsiooni ja sain telekas vabalt punktid kätte (reas mitte ridu ekraanil, see peab alati olema 576). Muuseas hakkab siin piiravaks faktoriks olema videokaart, need ei jäksa fullHD analoogi DAC-is välja anda. Näiteks tuli kvaliteettestiks (just piksli minimaalse teravusmõõtmise omaks) videokaarti vahetada, ATI ja Nvidia ei suuda korralikku pilti välja anda. Kuid on olemas test, millega saab ära näha kogu ekraanil piksli moonutused. Korralikul Sony telekal võis kruvikeeraja kätte võtta ning moonutused kõrvaldada, odaval telekal tuli vaid fakti nentida.

Järgmiseks dünaamilised näitajad, järelhelendus. Kontrasti kadumine maksimaalsete heleduste juures, pildimõõtmete pidev kõikumine sõltuvalt heledusest. Mulle tundub et need on üsna olulised probleemid mis seavad küsimärgi alla võimaluse öelda et tegu on parima pildiga.

Kõik need väited on omased hiina saast CRT-dele. Korralikul Sony telekal pole neid mitte ühtegi (odavmudelitele üht teist võidi jätta). Jällegi võib mu õpetaja siin pikalt rääkida millest need tulenesid ja miks osadel telekatel need puudusid. Peapõhjus valesti või odavalt tehtud heleduse (ja kontrasti) ahelad. Mitmeid oskan ka ise seletada, kuid paljudel jääb põhjus veidi pinnapealseks minul. Niipalju võin öelda, et suurim viga kontrasti ujumisele on tingitud liig suurest võre, katoodi ja anoodi vaheliste ahelate mahtuvusest. Kui see viga on telekal küljes siis ei aita enam miski (ka paljudel tipptelekatel ajapikku mahtuvus suureneb ja 20 aastaselgi hakkavad sellised vead juurde ilmuma). Heleduse ujumine on tingitud sitast toite stabiliseerimisest.

Ma olen selles mõttes nõus et tavaliselt CRT "varjab" ära digipildi võimaliku vähese ruudulisuse, kuna on ise natuke ebaterav. Ebateravus on sisuliselt tehniline puudus, helitehnikast võrdlust tuues kõrgete sageduste filter. Hea heli suhtes on see ilmselgelt kurjast - nüüd siis CRT juures aga asi mis kvaliteeti tagab? Ei taga, koos ruutude varjamisega varjab ka n.ö. kasulikke pildidetaile.
Kas Sony on leidnud mingi uue lähenemise kineskoobi kasutamisele?
Kas nüüd on võimalik FullHD CRT telekast 1:1 pikslis?

Sony tootis tõestatult 1080i FullHD CRT telekaid, mille elektroonika oli FullHD. Seda 1:1 pikslis (100% ka CRT endal). Samsung jt. ei teinud seda. Väidetavalt oli Mitshubishi (Panasonic, JVC) püüdnud ka midagi sellist teha, kuid mul ei õnnestunud saada tõestusmaterjali (puudus saada oleva manuaalis kinnitus, et on 1:1 pikslis 1080i FullHD nõuetega. Sony-l on tõestusmaterjal olemas, sest manuaalis räägitakse pikalt, et tavaline kui HD ready pilt skaleeritakse ülesse FullHD resolutsiooni.
Kõik ülejäänud telekatootjad ei tootnud isegi mitte ühtegi HD telekat vaid HD sisendiga, kus siis pilt skaleeriti alla 720x576i pildile. Muidugi jätsid nad selle mainimata, telekal olid HD klepsud küljes.