Elion rajab Kuressaares uue põlvkonna andmesidevõrku

[admin]

link :: meiemaa.ee

Kuressaares sel aastal üle 15 kilomeetri valguskaablit paigaldanud Elion tahab järgnevatel aastatel optilise kaabli vastu vahetada kogu oma senise vaskkaablitel rajaneva andmesidevõrgu.

Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan selgitas Meie Maale, et võrgu uuendamine tähendab üleminekut andmeside uue põlvkonna tehnoloogiale, mis tõstab teenuse kvaliteeti ja loob eeldused tulevikuteenuste kasutuselevõtuks. “Muutust võib võrrelda kunagiste kruusateede asendamisega asfalt- ja kiirteedega. Ühel puhul liiguvad autod, teisel puhul andme- või kõneside või mingid muud teenused,” ütles ta.

Maailmas toimub praegu jõuline võrkude uuendamine nii mobiil- kui ka traadiga sides. Mobiilsides luuakse juba kolmanda ja neljanda põlvkonna võrke, traadiga sides minnakse vaskkaablitelt üle optilisele kaablile.

Vaskkaablil baseeruv sidevõrk on sisuliselt muutusteta toiminud juba rohkem kui sada aastat. Kui algselt kasutati seda vaid telefonsideks, siis viimased paarkümmend aastat on arendatud ka andmeside- ja TV-teenuseid. Paraku on vaskkaabli tehnilised võimalused infotehnoloogia arengu taustal ammendumas.

“Vase peal on võimalik teoreetiliselt saavutada andmeside kiiruseks 50 megabitti sekundis, praktiliselt on piir 15 Mbit/s. Optiline kaabel võimaldab juba praegu andmesidekiirust üks gigabitt sekundis või rohkemgi,” tõdes Reiljan.

Majapidamistele tähendab uus kaabel, et järgmise paari-kolmekümne aasta jooksul pole võrguga vaja midagi ette võtta. Kõikvõimalike uute teenuste tarbimisel selle läbilaskevõime takistuseks olla ei tohiks.

Veebruaris-märtsis uuendas Elion Kuressaares oma võrku enam kui 15 kilomeetri ulatuses, sellest ligi 10 kilomeetrit on väliskaablit ja üle viie kilomeetri majasiseseid ühendusi. Kokku on uuendatud võrk toodud 804 majapidamiseni.

Reiljan ütles, et aastas investeerib Elion ligi 32 miljonit eurot (500 miljonit krooni) ja optiline kaabel jõuab mingi aja pärast enamiku majapidamisteni. “Kuna oleme äriettevõte, siis esimeses järgus on uut võrku mõistlik rajada tiheasustuspiirkondades. Paraku on Eesti mis tahes võrkude mõttes väga hõredasti asustatud ja seetõttu väikeste kohtadeni jõudmine ääretult kallis,” tõdes ta, lisades, et kõikide Eesti majapidamiste optilise kaabliga ühendamiseks oleks vaja suurusjärgus 300–600 miljonit eurot. See on investeering samas suurusjärgus Saaremaa püsiühenduse rajamisega.

Elion alustas uue põlvkonna valguskaablivõrgu arendamisega neli aastat tagasi. Projekt kannab nimetust “Kiud koju” ning kestab aastani 2015. Projekti raames soovib Elion ühendada igal aastal keskmiselt 45 000 kodu ja kontorit kaasaegse valguskaablivõrguga. Esimeste linnadena on valguskaablivõrgu ehitamist alustatud Tallinnas ja Tartus, Kuressaares ja Põlvas. Lähitulevikus alustab Elion suuremahuliste töödega ka suuremates maakonnakeskustes.

Elion on ka Eesti Lairiba Arendamise SA üks asutajatest, mis viib ellu projekti EstWin. Mitmeaastase projekti eesmärk on katta kõik Eesti maapiirkonnad 2015. aastaks valguskaablivõrgustikuga.

Saare maakond on praegu Mandri-Eestiga ühendatud kahe Elionile kuuluva optilise kaabliga. Kalev Reiljan kinnitas, et nende läbilaskevõime lubaks teenindada ka sada Saaremaad. “Teeme koostööd ka teiste operaatorite ja EstWin projekti

[zoom]

Ei hakka sellest kaablist parem ei Laimjala ega Kõljala või Tornimäe elanikel.
Orissares saab vast veel kiiremat andmesidet kasutada, muudes kohtades on pigem hajaasustusega tegemist, et sinna optikast ka vasepaar lisaks kliendini jõuaks.
Sestap on hea linnas elada, teisest küljest.. jälle maal on parem..

Hajaasustusele kohaselt saab ainult raadiovõrk olla lahendus, või kliendi põhjatu tengelpung.

Samas mine tea, veetakse ju hetkel usinasti üle Eesti küladesse (EstWin) optilist magistraali, seda ei vea küll otseselt Elion, ehk sealt tuleb miskit ka kaugema nurga elanikeni.
Elion rohkem tiheasustusele panustaja.