Aivar355 kirjutas:See kaks 16A kaitset ühes faasis pole kül probleem, tõenäosus, et sa ühel ajal mõlemat nimivooluga koormad on üsna väike. Üldliselt pannaksegi pistikupesa gruppidele ette 16 A kaitsmed kuna pesa enda nimivool on ka 16A. 25 A peaks rakenduma ühes faasis 5,75 kW võimsuse ületamisel, kui sa just elektriga ei küta, siis tavaliste seadmetega seda võimsust vaevalt tarbid.
Minu kogemus on selline et kui võrgus on koormus suurem või soovitakse kasutada kõrgema kaitseklassi seadet madalama kaitseklassiga võrgus, päädib see elektri välja lülitumisega või halval juhul põleb seade läbi. Mul läks selle nahka 3 veekeetjat 4 aasta jooksul. Tegemist oli ühefaasilise 10A elektripaigaldisega korteris
5,75kW ühes faasis on täitsa reaalne ju: el. pliit 2 rauda+ veekeetja ja muud asjad. Pesumasin näiteks, mis pesutsükli vältel mitu korda vett soojendab ja siis püsitarvitid nagu valgustid, noh elektroonikat vast ei loe, need eriti ei taha suurt koormust. Talvel on ju võrgu koormus suurem. 25A ühes faasis on piisav, aga kui kõik tarbijapesad kokku ülöetavad seda siis on ju nutt majas (kas osaliselt või täielikult pime) -Seepärast leiangi, et 3 faasiline võrk on stabiilsem. Netis lugesin et faaside vahel tuleb koormus ühtlaselt ära jagada. Seepärast tekkiski küsimus, kuidas Jaanus-e elektripaigaldis nii olla saab, ühes rohkem, teises vähem ja siis veel mingid arusaamatud poolitamised.
Meil on konkreetselt: pliit ühes, pesumasin teises ja el. boiler kolmandas faasis. Eraldi automaadid pistikupesadele ja valgustitele, jagatud ka korruste vahel ära, 1. korruse automaadid eraldi ja 2. korruse automaadid eraldi. Kõige rohkem koormust saab talvel see faas, kus on veel õhksoojuspump taga. Ning siit veel üks küsimus, kas faaside vahel koormuse jagunemine on automaatne või täpselt nii nagu võrk ehitatud?Ükskord oli juhus kus pesumasin+ el. pliidi 4 rauda ja ahi kõik sees, välja lõi, terve maja pime, aga seekord oli koormus kindlasti üle 10 kW sest pliit ükski kõik rauad sees on 9 kW.
Valgekotkas & satik, tänud seletuse eest. Tekkis küsimus, kas see potentsiaalide erinevus, millest te siin pajatate vahel on seotud ka ebakvaliteetse elektrivoolu või ebastabiilse pingega ? Seletan, miks arvasin et automaadid peavad olema sama nimivõimsusega, kui peakaitse: Selleks et kõikides tarbijapesades (nimetan selleks siis pistikupesasid ja lüliteid) oleks ühtlane vool. Et oleks vähem häireid.
Sellest saan aru, et peakaitsme suurus ei ole seotud elektroonikaseadme kaitsmega, aga mul just oli juhus kus elektrikettsae manuaalis kui ka etiketil kirjas: 16A , IP 21 (see siis niiskuskindluse kaitseklass) võimsus 1900w. 10A võrgus tööle ei hakanud, tee või tina.
"
?
.
vaata et sa midagi seal põlema ei pane 
... näiteks ilmselt enamlevinuima kolmefaasilise tarbija - elektripliidi jagamine kolme faasi vahel on ühtpidi hästi lihtne aga suhtelise tarbimiskoormuse alusel parajalt keeruline, miks? aga seepärast, et kõige rohkem saab ikkagi üks faas koormust