Elektrotehnika

[Henkka]

Leidsin huvitava materjali,
mida kavatsen esmaspäeval oma TPT õpilastele esitleda.
Vaadake lehekülge 5 ja andke vastused esitatud küsimustele

Harjutus-Siirdeprotsessid.pdf

[Henkka]

Ei sobi mulle see linkimine kohe kuidagi,
aga vastuse saab lisatud failist.

Siirdeprotsessid elektriahelates.pdf

[karla]

Nu ma ei tea... teema on huvitav aga kuidagi ebakorrektsed on need skeemikeste joonised selles esitluses, failis kust vastuseid otsida on palju parem. Sina oled ju vanakooli mees ja tead ülihästi et korralik töö algab skeemist mis on korrektselt paberile pandud, huvitav kas keegi tänapäeval veel käsitsi skeemi oskab joonistada? Lüütidel võiks ju olla ikka polaarsus märgitud ja lüliti peaks nägema välja nagu lüliti tingmärk seda oli... või on vahepeal nii palju muutunud?

[satik]

Karla, täpselt sama küsimus tekkis ka mul eile õhtul

[tigekala]

karla,
oled Eestis ? Helista mulle ! Või kui oled Soomes, pane skype sisse...

[Henkka]

Nu ma ei tea... teema on huvitav aga kuidagi ebakorrektsed on need skeemikeste joonised selles esitluses, failis kust vastuseid otsida on palju parem. Sina oled ju vanakooli mees ja tead ülihästi et korralik töö algab skeemist mis on korrektselt paberile pandud, huvitav kas keegi tänapäeval veel käsitsi skeemi oskab joonistada? Lüütidel võiks ju olla ikka polaarsus märgitud ja lüliti peaks nägema välja nagu lüliti tingmärk seda oli... või on vahepeal nii palju muutunud?

jah karla ,

Sul on õigus.
Aga tegemist on internetist leitud materjalidega ning loengus asjade sisu analüüsides joonistan ma kõik tahvlile uuesti üles (ning siis saab lappi ja kriiti kasutada... )
Selle lüliti asjaga on tõesti jama ning need skeemid tuleb korrektsemalt tahvlile joonistada.

Mina oskan ka tänapäeval veel käsitsi skeemi joonistada

Kondensaatorite kohta (mida seal failis küll "sõbralikult" kondensoriteks kutsutakse) on aga variant - järsku polegi tegemist elektrolüütkondensaatoritega, võibolla miskiste mittepolaarsete "superkondensaatoritega" ?
Ülesannete sisu see ju ei muuda kuidagimoodi.

Ning minu jaoks kõige huvitavam asjaolu - keegi pole siin andnud mingitki vastust leheküljel 5 toodud skeemi kohta, kus on järjestiklülituses 10 V pingeallikas, lüliti, takisti 1 kilo-oom (1 kOhm), induktiivsus 10 H ning ampermeeter.
Küsimusteks on:

- kui kiiresti ja milliseks muutub ampermeetri näit, kui lüliti kontaktid sulgeda?

- kui kõrgeks tõuseb pinge induktiivsusel lüliti avamisel, kui lüliti takistus avatud olekus on 1 MOhm (üks megaoom, väga sitt lüliti...) ja oletame et sädet ei teki ?

[Henkka]

OK,

üritaks siis vastuseid tuletada.
NB! Kui keegi näeb et ma miskist jama ajan, palun kohe kiiresti teada anda...

1. küsimus : kui kiiresti ja milliseks muutub ampermeetri näit, kui lüliti kontaktid sulgeda?

Vastus: eeldame et induktiivsuse takistus on 0 oomi. Väga pika aja pärast (kui kõik siirdeprotsessid on lõppenud) on sellises järjestikahelas ( pingeallikas 10V , takisti 1000 oomi ) vool 10V jagatud 1000 oomi - 10 milliamprit. seega ampermeeter näitab 10 mA.
Rohkem segadust tekitav on - kui kiiresti muutub ampermeetri näit?
Vastus: RL skeemi ajakonstant on L/R , seega siin 10H jagatud 1000 oomiga: 0,01 s ehk 10 ms
Siirdeprotsess on sisuliselt lõppenud viie ajakonstandi pikkuse möödudes, seega ampermeetri näit peaks stabiliseeruma 10 mA lugemi peale umbes 50 ms möödudes.
Ning siirdeprotsessi alguses on ampermeetri näit muidugi 0 ...

2.küsimus on palju wingem...
- kui kõrgeks tõuseb pinge induktiivsusel lüliti avamisel, kui lüliti takistus avatud olekus on 1 MOhm (üks megaoom, väga sitt lüliti...) ja oletame et sädet ei teki ?

Siin tuleb meeles pidada 1. kommutatsiooniseadust:

1. Elektriahela mistahes induktiivses harus elektrivool (ja ka magnetvoog) ei saa muutuda hüppeliselt, st vool induktiivsuses vahetult enne kommutatsiooni peab võrduma vooluga vahetult pärast kommutatsiooni:

See on I kommutatsiooniseadus.

Meil oli enne lüliti lahutamist vool 10 mA.
Ning koos takistiga 1 kilo-oom ja lüliti avatud olekus takistusega 1 mega-oom võib kasutades Ohmi seadust U= I * R saada tulemuse 0,01A * 1000000 ohm = 10 000 V ...

Saab vastu näppe küll selle induktiivsusel tekkiva pingega (ning me eeldasime et sädet ei teki)

Asi ju selles et induktiivsus on energiat salvestav seade , nagu ka kondensaator.

[Sihi]

Ma ei mõista, milleks siin foorumis selline teema. Kui Sa tahad oma küsimustele vastuseid, guugelda ja otsi kirjandust, kus autoriks on olnud Hans Jänes. Tema oli minu õppejõud ja pean teda siiani ainsaks ETA korüfeeks Eestis. Ma ei usu, et keegi siin foorumis viitsib Sinu mõttekäiku üldse jälgidagi. Mul on vastused Sinu küsimustele olemas aga ma ei ole neis päris kindel. Ikkagi 40 aastat möödas kui viimase eksami hr Jänesele tegin. Sinu skeem on ülipikkade liinide mudeli sarnane. Mis seal kommuteerimisel toimub ja miks? Miks on pinge induktiivsusel ligilähedane emj-ga kommuteerimisel ja mahtuvusel jällegi nulli lähedane jne... Kõik selle saad Jänese poolt tulevastele põlvedele kirja pandud siirdeprotsesside teooriast.

[Henkka]

Ma ei mõista, milleks siin foorumis selline teema. Kui Sa tahad oma küsimustele vastuseid, guugelda ja otsi kirjandust, kus autoriks on olnud Hans Jänes. Tema oli minu õppejõud ja pean teda siiani ainsaks ETA korüfeeks Eestis. Ma ei usu, et keegi siin foorumis viitsib Sinu mõttekäiku üldse jälgidagi. Mul on vastused Sinu küsimustele olemas aga ma ei ole neis päris kindel. Ikkagi 40 aastat möödas kui viimase eksami hr Jänesele tegin. Sinu skeem on ülipikkade liinide mudeli sarnane. Mis seal kommuteerimisel toimub ja miks? Miks on pinge induktiivsusel ligilähedane emj-ga kommuteerimisel ja mahtuvusel jällegi nulli lähedane jne... Kõik selle saad Jänese poolt tulevastele põlvedele kirja pandud siirdeprotsesside teooriast.

Tere,
saan Sinu pahameelest hästi aru... Ainult et alajaotus, kuhu see on postitatud, on "Muidujutt".

Tekkis lihtsalt mõte ka sellist arutelu algatada.
Ja võibolla mõnele teeb selgemaks, miks suure induktiivsuse puhul võib vooluahelat katkestades väga valusalt vastu näppe saada (ning seda sõna otseses mõttes...)

Vabandan, palun andeks ning rohkem enam ei tee

[h6bekuul]

Tunnistan ausalt, et ma ka ei viitsinud sellele kaasa mõelda. Samas nuputamisnurga vastu pole mul midagi. Vanaduses ju hea visata väike pingutus oma hallolusele ette. Näiteks tuli mul laps koju sellise koduse ülesandega matemaatikas(1. klass):

Kui palju on kell, kui ööpäeva lõpuni on jäänud pool sellest ajast, mis on ööpäeva algusest kulunud?

Ja ei lähe googeldama. Kõik teevad ausalt ja pakuvad vastuseid

Olgu öeldud, et ühelgi lapsel õiget vastust polnud välja käia. See aga tähendab, et kõik lapsevanemad panid puusse (kes siis ikka neid ülesandeid kodus lahendab). Mis seal salata...ka õpetaja, kes selle ülesande välja mõtles, oli vale vastusega.

[rootsikunn]

Kui palju on kell, kui ööpäeva lõpuni on jäänud pool sellest ajast, mis on ööpäeva algusest kulunud?

Kell 16:00 oleks niimoodi 16+8=24

[h6bekuul]

Tubli!

Võid esimesse klassi minna

Kellele meeldib võrrandina, siis x+x/2=24
korrutad kahega läbi pooled 2x +x =48
3x=48
x=48/3

[peeter3000]

Tubli!

Võid esimesse klassi minna

Kellele meeldib võrrandina, siis x+x/2=24
korrutad kahega läbi pooled 2x +x =48
3x=48
x=48/3

2/3 24-st