TasutaTV.ee

[xxmen]

Õhtuleht on ka asja üles noppinud:
http://www.ohtuleht.ee/584308/miks-ei-s ... valiteedis

[tigekala]

Peab vist siiski ERRi käest küsima, kuidas nad on lubanud Leviral oma kanalile külge pookida sildi, mis praegusel juhul lollitab täielikult tarbijat.

[satik]

Olen tehniline inimene ja soovisin rääkida tehnilist juttu, --- Ma soovisin rääkida tootest endast

selgitage siis jutumehele kuidas AS Levira skaleerib SD video nii et seda saab pidada HD videoks, ei ole kahtlustki et see huvitab ikka päris paljusid.

Keegi ei takista ju, lausa küsitakse mis ja kuidas. Palun, Teie etteaste...
---

Mis puutub Õhtulehe artikklisse, siis ma panin tähele et sm T.Leedu unustab väga mugavalt et varem on ka DVB-T standardis tehtud HD teleülekandeid, nii et vanemad digiboxid ei jäänud pimedaks (kui SD ja Sony pillid välja jätta). Palun öelge - kas täna takistab samamoodi eetrisseandmist tehnika või tahtmise puudus? Ja veider on et projektipõhise testkanali aastaid eetris hoidmise jaoks on raha, aga sama kanali püsikanalina pidamiseks ei ole raha?

[buhh]

selgitage siis jutumehele kuidas AS Levira skaleerib SD video nii et seda saab pidada HD videoks, ei ole kahtlustki et see huvitab ikka päris paljusid.
Keegi ei takista ju, lausa küsitakse mis ja kuidas. Palun, Teie etteaste...

Te võite nüüd mõnuga seda silti edasi järada.

Arvan, et selgitasin piisavalt. Kes tahtis see mõistis, osa seltskonnast vist mitte.
Loobun ETV HD upscale teema kommenteerimisest.

[satik]

Paratamatult meenub anektoot grusiinist, kes väidab et teab maru head anektooti - "aga ma ei räägi teile!"

Proovime siis kuidagi tehniliselt järele mõelda: skaleerimise nüansid ei ole tehniline jutt vaid silt... siis mis veel jääb? Taheti võrrelda resolutsioone... mida seal võrrelda on? HD pilt on tehniliselt 1920x1080 (1088), isegi kui näidatav selle sees on vaid 240 rida.
Rohkem teravust ei saa, vähem saab.
Kas selleks peab mingi Harju Loogiline olema et seda mõista? Tehnilise taustaga inimene ei peaks seda arutama ega võrdlema.
Ülekande bitrate... mida on sellest aga tolku VAATAJAL? Et vastavat numbrit näha teistelt teenusepakkujatelt, vaadakem Õhtulehe artiklit. Ma pean tunnistama et müts maha Elioni ees kes bitrate peab väärtusel 0 (null). Samapalju oleks selles kanalis ka HD pilti...

Kas on veel midagi mis oleks tehniline, ei oleks silt ja ei oleks kaetud mingit laadi saladuse hoidmisega?

Te võite nüüd mõnuga seda silti edasi järada.

Teemakohaseks jäädes - peame järama sildi ja selge pildi asemel sülti.

[tigekala]

satik,
rahune maha. Ega siit ja just buhhi või Levira käest, ei saagi adekvaatset vastust Peab küsima ERRi käest.

Tehniline inimene püüab meile seda asja selgitada umbes nii -
Lähen lõbumajasse ja võtan tasuta rendile, aastaks, aga võib olla ka kaheks, ühe, ja mitte oma parimates aastates, libu.

[satik]

Vaata kala, igaüks oleks vihane kui talle baaris puhta viina asemel kallataks puhta viina sildiga pudelist kodust samakat!
Paraku jääb mulje et kohalikud tehnikateenuste osutajad peavadki kõiki oma kliente parmatuhhadeks, kellele peabki ainult "samakat kallama".

[tigekala]

Seda minagi pidasin silmas - "Lähen lõbumajasse ja võtan vabatahtlikult tasuta rendile, aastaks, aga võib olla ka kaheks, ühe, ja mitte oma parimates aastates, libu." all.
Kuna tehniline inimene ja ka kogu Levira arvavad, et olengi selline debiil, kellel seisab iga haisva mõrra peale ja vähemalt paar aastat järgemööda.

[buhh]

Kohustust ju tarbida ei ole

[Zuumbox]

Kohustust ju tarbida ei ole

Mida siis? Libu, samakat või selget pilti
Muidugi, kui juba samaka tarbimiseks läheb, siis pole ka selget pilti loota ja libu väljanägemisest on kah poogen

Tuletaks vahelduseks meelde, et teema pealkirjas sisaldub sõna tasuta

[kreisi]

Starmani blogi: Kuidas jõuab HD formaadis ETV teleekraanidele?
Hanno Liiva
Mitmed kliendid on meie poole pöördunud küsimusega, kuidas jõuab ETV HD pilt nende teleekraanidele. Nii selgitab meie tehnoloogiadirektor Hanno Liiva, milliste tehnoloogiate abil teravdatud pilt Teieni jõuab.

ETV edastab Starmanile algallika, mille kompresseerime HD-ks. Kasutame üles-skaleerimiseks stuudiokvaliteediga (50 Mbs SDI) allikat ja võimekat üles-skaleerimisega profikodeerijat.

SD-lt HD-le üles-skaleerimise kvaliteet sõltub skaleerija (protsessori ja algoritmi) võimekusest ning algallika kvaliteedist. Lihtsamad kodeerijad suudavad korrata kõrvalpiksli infot. Veidi paremad kodeerijad arvutavad vahele keskmistatud pildi. Ning veelgi paremad kodeerijad oskavad jälgida ka objektide piirjooni ja korrigeerida arvutust. HD teler saab üldjuhul üles-skaleerimisega hakkama, kuid sellel ei ole piisavalt võimekust võrreldes profiseadmetega. Teler peab kulutama ressurssi sisendsignaali dekodeerimiseks, sealjuures ei pruugi sisendsignaal olla piisavalt infomahukas kõikide pikslite kohta.

Kui ETV SD bitrate on 6,5 Mbps, siis Starman pakub ETV HD-d, mille bitrate ulatub 13,1 Mbps. Bitrate, mida võib nimetada ka andmemahuks, ei näita otseselt pildi teravust, kuigi on sellega tihedalt seotud. Bitrate sõltub lisaks resolutsioonile ka muudest teleprogrammi kvaliteediomadustest nagu peene detaili edastamisest ja värvitooni puhtusest.

Üldjuhul on pikslite arv telekanalil kindlaks määratud, nii on DigiTV SD 720x576 pikslit. HD puhul on kasutusel mitmeid erinevaid versioone. Üldiselt on tänapäeval telerid suuremalt osalt 1920x1080 piksli mahuga. Võrdluseks Starmani edastatavaks resolutsiooniks on 1270x720 pikslit. Praktikas võib toimuda osaline vähenemine pildi mõnes osas. Kehvema andmemahuga ei ole võimalik edastada kiirete muutuste juures kõiki detaile. Kui mahtu jääb väheks, siis asendatakse kõrvutiasetsevad pikslid makroplokkidega, näiteks 16 piksli asemel edastatakse keskmistatud infot kogu selle ploki kohta. See on ka põhjus, miks spordivõistluste vaatamisel mõned detailid lähevad ruudulisteks.

Kui maht on väike, siis detailide piirjooni veidi hägustatakse. Vähese andmemahuga keskmistatakse sarnased toonid ühesugusteks. Näiteks muudetakse eri varjunditega hall ühtlaseks halliks.

Bitrate sõltub lisaks pildi kvaliteedile ka kodeerimisest. Kodeerimise all mõeldakse digitaliseerimist ja kompresseerimist, kuid mitte krüpteerimist.



· Kodeerimise tehnoloogia: Eri standardite kodeeringud kasutavad erineva efektiivsusega kodeerimist. Näiteks MPEG4 kodeering on oluliselt efektiivsem kui MPEG2. 4,5 Mbs striimiga MPEG2 ei suuda kõiki detaile edastada. Kui keskmise 4,5 Mbs striimiga MPEG2 on sõltuvalt koodrist madalama kvaliteediga, siis parema kvaliteedi tagamiseks kasutatakse 6-9 Mbs striimi. Striimi maht ei kulu ainult video peale, sinna peab mahtuma ka audio ja subtiitrid. Kehvema kvaliteediga edastatud pilt ei ole heaks allikaks HD-sse üles-skaleerimiseks, sest olemasolevad vead võivad võimenduda. Ka MPEG4-s kodeeritud pilt ei pruugi ideaalne olla, kõik sõltub siiski andmemahust. Parim lahendus on kasutada algmaterjaliks pakkimata stuudiokvaliteediga signaali. Eestis kasutatakse maapealse telelevi edastamiseks eranditult MPEG4 kodeeringut, kuna see on efektiivsem, Soomes jällegi näiteks MPEG2 kodeeringut. MPEG4 all peame silmas AVC HD formaati, milles kasutatakse MPEG4 ja H264 ühist edasiarendust.



· Kodeerimise võimekus: Erinevate põlvkondade ja erinevate hinnaklasside koodrid suudavad kodeerida erineva efektiivsusega. Kodeerimisel on oluline valida täielikult edastatavad kaadrite asukohad ning vahekaadrite arv, mille kohta edastatakse ainult muudatuste info. Parimad koodrid kasutavad kolmekordset kodeerimist. See tähendab seda, et toimub pidev tulemuste analüüs ja vajadusel ümberkodeerimine, et saavutada võimalikult efektiivset kvaliteedi-mahu suhet.



· Milliseid kodeeringuid kasutab Starman? Eestis kasutatakse maapealses levis eranditult MPEG4, nii ka ZUUM-is. SD programmi maht on ligikaudu 2 Mbs, HD-d kasutatakse vaid testina. Kaabelvõrgus on Starmanis kasutusel lineaarse ehk reaalajas TV jaoks MPEG2 kodeering. HD jaoks kasutame MPEG4 kodeeringut.

Mõlemal juhul kasutatakse muutuvat bitrate’I VBR (variable bitrate), mis võimaldab muxi ulatuses ressurssi sujuvalt ümber jagada. Kui näiteks spordisaates on kiire liikumine, siis sel hetkel on kasutusel suurem andmemaht. Samal ajal mõni teine programm ei pruugi seda mahtu vajada. VBR-I puhul on kasutusel keskmine andmemaht, kusjuures tipphetked võivad kasutada kõrgemat mahtu.



Starmani ETV HD on tänu suurema mahu, hea sisendsignaali, stuudiokvaliteediga üles-skaleerimise allika ja professionaalse tootja kodeerijale kvaliteetne ning terav. Kui ETV SD bitrate ehk andmemaht on 6,5 Mbps, siis Starmani kompresseeritud ETV HD bitrate ulatub 13,1 Mbps, mis annab veelkord selgelt kinnitust kanali suurepärastest kvaliteediomadustest. Edastatavat teravat pildielamust eristab kindlasti ka treenimata silm!

http://www.starman.ee/meediablogi/kuida ... kraanidele

[tigekala]

Ah mingu emmi... Kummagi, ei Levira nn. ETV HD ega ka Starmani nn. ETV HD pealt, ei kannata jalgpalli MMi vaadata.
Kui võrrelda seda Eesti käärima läinud kompotti, soomlaste YLE 2 HD kanaliga...

[Zuumbox]

+1 tigekala. Starman võib ju teha seal sada imevigurit nende pikslitega aga tulemus on parimal juhul ikkagi mingi pseudoHD, mis jääb õigest HD'st kaugele maha. Mittemillestki ikka midagi ei tee, võimle palju tahad.

[Henkka]

-1
Vastupidi,
lugege see jutt veel kord läbi (eeldusel et te sellest aru saate)...
Asi on viisakalt ning kaunis korrektselt ära seletatud.

Tõsi on see et "sitast saia" ei annagi kuidagi teha, aga Levira DVB-T2 "ETV HD" on ehtne häbiplekk DVB-T2 standardile . See mis paistab ekraanil on sama jube kui DVB-T signaali SD pilt.
Paremat meetodit DVB-T2 standardi maine mahategemiseks on raske välja mõelda. Ilmselt ongi see mahategemine kogu tegevuse eesmärk

Samal ajal Starmani DVB-C pilt ongi visuaalselt oluliselt parem.(Minul on võimalus sama 50" plasma kaudu mõlemat vaadata)
Seal on selge vahe sees IMHO .... Aga jällegi peame meeles et sitast saia teha ei saa kuidagimoodi, parimal juhul midagi sepikulaadset...

[tigekala]

Aga jällegi peame meeles et sitast saia teha ei saa kuidagimoodi, parimal juhul midagi sepikulaadset...

Nagu mina aru saan, siis pidasid Sa silmas, et kui ära segada pool ämbrit puhast musta kalamarja ja pool ämbrit puhast sitta,
siis ikkagi ei tule välja ämbritäis väga viletsat musta kalamarja, vaid ikkagi ämbritäis puhast sitta... On nii ?