Alternatiivsed elektritootmisvahendid

Siin räägitakse seda mis sülg suhu toob
Kasutaja avatar
peeter3000
Digivanake
Postitusi: 8242
Liitunud: 02:00, 15 Nov 2006
Asukoht: Tallinn
    Windows 7 Firefox
On tänanud: 134 korda
On tänatud: 199 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas peeter3000 » 18:30, 03 Mär 2016

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/ ... d=73852669
Lugeja: päikesepaneelid on juba 10 aastat toitnud ära mu valgustid, teleka, raadio, kodumasinad ja tööriistad.
DVB-T/T2:Eesti-SoomeDigi/ DVB-C:Starman HD/DVB-S: Mabo 125x140cm/TBS5922

Bushido
Digivanake
Postitusi: 1060
Liitunud: 13:23, 11 Mai 2009
    Windows 10 Chrome
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas Bushido » 14:29, 12 Mär 2016

Majandusministeeriumi ettepanekus, mis esialgse plaani järgi pidi eile valitsusse jõudma (aga ei jõudnud), seisab, et Eestisse ehitatud taastuvelektri tootmisvõimsuste puhul on valdavalt tegemist tehnoloogia impordiga, mis tähendab, et kohapeal luuakse õige vähe töökohti. Aga saaks ka teisiti. „Üheks alternatiiviks Eesti eesmärgist puudujääva taastuvelektri osa tootmiseks on teha seda riigipoolse toetusega taastuvenergia innovatsiooniprojektidele, et seadmed oleksid arendatud ja toodetud Eestis. Eksporditurgudele murdmine põhineb põhimõttel rajada koduturule esimene arvestatava suurusega tuulepark ja saada seeläbi ekspordikõlblikkuseks vajalikud referentsid,” seisab ministeeriumi sisedokumendis.
Kas ministeeriumist tuleb ettepanek teha Sõnajalgade ettevõttele taastuva energia toetusskeem, et nad saaksid tuulikupargi püstitamisega edeneda?
Eesti majandusminister Kristen Michal: ,,Tegemist on EL-is lubatud innovatsioonimeetmega taastuva energia sektoris. Meetme eesmärk on arvestada uusi lahendusi ja piirkonnas töökohtade loomist. Esmane analüüs näitab, et 2018. aastaks tekiks multimegavattklassi tuulikutüübi Eleon tootmise alustamisega 250 uut töökohta ja suureneks eksport."
MKM-i mõte on Oleg ja Andres Sõnajalale ning neile kuuluvale AS-ile Eleon mokkamööda – innovatsiooni toetamise vajadust on vennad poliitikutele rohkem kui kord selgitanud –, sest silmapiiril on lisatoetus 30-ühikulise tuulepargi rajamiseks ja Ida-Virumaale tuulikute tööstuse loomine. Seni on tööstuse rajamist takistanud kaitseministeeriumi kooskõlastuse puudumine, sest tuulikud häirivad radareid. Kuid eksporditurgudele murdmiseks on vaja tulemust koduturult. Ükski energiaettevõte ei osta tuulikutüüpi, millega keegi teine pole varem elektrit tootnud. Eesti sobivaimad vabad tuuleparkide alad on Ida-Virumaal mahajäetud kaevanduste territooriumitel, kus on ka idapiiri kaitsvad radarid.
Eleoni juhatuse liige Andres Sõnajalg: ,,Lockheed Martinil ja teistel radaritootjatel on tehnilised lahendused väljaarendamisel ja kokku on lepitud kaitseministeeriumi juurde töörühma moodustamine. Toetust makstaks tootjale samas määras kilovatt-tunni kohta, nagu näeb ette kehtiv elektrituruseadus (§ 59 ehk 0,0537 eurot/ kWh – K. P.). Ent innovatsioonimeetme puhul oleks toetuse saamise kriteeriumiteks tehnoloogia uuenduslikkus ja loodavad töökohad. Prognoosime, et näiteks labade tehases saaks tööd umbes 200 idavirulast. Oleme Eesti patrioodid ja soovime tootmise luua kodumaale. Aga tehnoloogial on omadus ajas vananeda ja patentidel omadus aeguda. Suur pilt on, et lõpmatult ei saa tootmise käivitamiseks sobilikke tingimusi ootama jääda."
Selleks et sedasorti kallist kaupa toota ja üle maailma müüa, peaks tuuliku oluliste ja käsitsitöömahukate komponentide – labad, tornid, generaatorid – tehas olema Eestis. Seetõttu tegid Sõnajalad valitsejatele ettepaneku, et Eestis loodud innovatsiooni eest võiks saada riigilt raha, nii nagu teenitakse taastuva energia tootmise eest toetust.
Eleoni tuulikute tootmise käivitamise vastu on tuntud huvi ka Saksamaalt, kus tuulikute tootmine on üks kiirema kasvuga tööstussektoreid.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/so ... d=73918937

Bushido
Digivanake
Postitusi: 1060
Liitunud: 13:23, 11 Mai 2009
    Windows 10 Chrome
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas Bushido » 22:58, 15 Mär 2016

Jõhvi tööstuspargi esindaja, SAIVTA juhatuse liikme Teet Kuusmik: ,,Kehtestatud on vajalik detailplaneering ning välja ehitatud tehniline põhiinfrastruktuur. Kokku läheb tuulikulabade tootmise alla 4,2 hektarit maad."
Eleon juht Oleg Sõnajalg: ,,Kuna toodetavad labad on väga suured – ühe laba pikkus on üle 60 meetri ja laius pea viis meetrit – on labade tootmiseks täisvõimsusel vaja teatavaid tingimusi, millele Jõhvi Logistika ja Äripark hästi sobis. Lisaks tänu Sillamäe sadama lähedusele on toodangu eksportimine logistiliselt lihtne. Oleme planeeringu teinud selliselt, mis võimaldab vajadusel toota ka kõige suuremaid tuulikulabasid, mis praegu on maailmas kasutusel."
http://www.ohtuleht.ee/722679/sonajalad ... 60-inimest

Kasutaja avatar
peeter3000
Digivanake
Postitusi: 8242
Liitunud: 02:00, 15 Nov 2006
Asukoht: Tallinn
    Windows 10 Firefox
On tänanud: 134 korda
On tänatud: 199 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas peeter3000 » 13:38, 30 Okt 2016

Ain Alvela, Metsalehe vastutav toimetaja
Maaleht
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=76080961
Eesti Energial küpseb idee rajada Eestisse umbes 5000 lokaalset päikesefarmi, mis hakkavad elektrienergiaga varustama üksikuid maamajapidamisi või kõrvalisi külasid, sest see oleks odavam nende võrguühenduse pidevast korrashoidmisest.

Eesti Energia uute energialahenduste juht Alo Kelder märkis energiaettevõtte keskkonnapäeva seminaril päikeseelektri kasutuselevõtu arengutest rääkides, et Eestis hajali paiknevate üksikute majapidamiste elektriga varustamiseks võiks rajada väikesed kombineeritud jõujaamad, mis koosneksid päikesepaneelidest, vajadusel diiselgeneraatorist ja kui see on juba välja ehitatud, siis paralleelselt ka võrguühendusest, et ülejäävat elektrit üldisesse võrku suunata.
Ruhnule tuleb päikesejaam

Konkreetselt on Eesti Energial praegu käsil Ruhnu saare projekt, kus praegu toodab kohalikku elektrit kolm diiselgeneraatorit, mis tarbivad aastas 5000 tonni kütust. Edaspidi aga tuleb sinna 300 kW päikesejaam, mis kombineerituna akusüsteemi ja generaatoritega katavad saare energiavajaduse, annavad hinnavõidu ning varustuskindluse. Uut tüüpi elektrit peaksid ruhnulased hakkama saama järgmise aasta lõpus.
„Päikeseenergial on tegelikult tohutu potentsiaal. Ainuüksi ühes tunnis langeb maakera pinnale sedavõrd palju päikeseenergiat, mis kataks Maa aastase energiavajaduse,“ iseloomustas Alo Kelder päikeselt saabuva energiavoo võimsust. „Ja kuigi üleilmselt lisandub aastas umbes 25 Narva elektrijaama jagu päikeseelektri tootmise võimsust, moodustab see ikkagi kõigest ühe protsendi kogu maailmas tarbitavast elektrienergiast.“
Kelder leiab, et ega väga suurt päikeseenergia kasutamise osakaalu tõusu pole ka oodata, sest tarbimine kasvab lihtsalt sedavõrd palju eest ära. Küll aga langeb järjest taskukohasemaks päikesepaneelide hind ja ka nende kasutusiga pikeneb, nõnda et tootjad annavad paneelidele juba 25–30 aasta pikkuse garantii. Siiski pole tema hinnangul lähematel aastatel ette näha murrangulisi tehnoloogiaarenguid paneelide efektiivsuses. Nende kasutegur jääb ikka kusagile 10% kanti ja heal juhul annab seda praeguse tehnoloogia arenedes kergitada 12–13 protsendini. Küll on teada, et ühe aastaga teenib päikesepaneel arvestuslikult tagasi selle energiakoguse, mis selle enda tootmiseks tarvitati.
Eestis mullu kahekordne kasv

Eestis toimus päikeseenergias hüppeline areng mullu, kui päikeseparkide koguvõimsus lausa kahekordistus ja on nüüd kusagil 6,5 MW ringis. 2015. aastal toodeti 6 GWh päikeseelektrit, aga see on siiski vaid 0,1% meie kogutarbimisest. Paigaldiste omanikud said arendustegevuseks kokku 80 000 eurot toetust.
„Kui elektri börsihind on 30 eurot/MWh, siis praegu veel ei tule välja päikesefarmi rajamine hinnaga 60 eurot/MWh,“ arutleb Kelder. „Reaalne, et aastaks 2050 on Eestis päikeseelektri tootmisvõimsuseks 100 MW, kuigi optimistid usuvad, et võimalik on toota ka kuni 4 TWh päikeseenergiat. See oleks pool meie kogutarbimisest ja ilmselgelt äärmiselt lennukas idee.“
Samas on Alo Kelderi hinnangul Eestis päikeseelektri tootmise tingimused täiesti võrreldavad Kesk-Euroopa tingimustega, seda enam, et päikesepaneel ei armasta väga palavust – siis hakkab selle kasutegur kohe kukkuma. Samas vajab päikesefarm enda alla üsna arvestatavas koguses maad. Näiteks ühele hektarile annab mahutada paneele võimsusega 0,3 MW, mille abil saab aastas toota umbes 0,3 GWh energiat. Võrdluseks – ühel hektaril laiuv tuulepark toodaks aastas 10 GWh energiat. Või näiteks kui Auvere elektrijaama uue energiaploki võimsus on 350 MW, siis sama võimuse saavutamiseks peaksid päikesepaneelid laiutama umbes tuhandel hektaril.

Mõistlik lahendus üksiktaludele

„Oleme seisukohal, et hajaasustuses pole kõiki võrke mõistlik üleval pidada, seal saaks elektrivarustuse lahendada samamoodi kombineerides päikesepaneelide ja muude alternatiivsete lahenduste vahel,“ kinnitas Kelder. „Selliseid nn energiasaari võiks kogu Eestimaa peale olla hinnanguliselt 5000. See oleks justkui tagurpidi protsess, kus tarbija muutub tootjaks, sest olemasolevaid liine pole plaanis kokku kerida. Nii saab kohapealne elektritootja selle osa elektrist, mis tal endal ära ei kulu võrku tagasi suunata.“
Kasutaja tulu tõuseb sellisel juhul just sellest osast, mida ta ise enda majapidamises ära suudab tarbida, kusjuures võrgutasu maksmata.
Alo Kelder möönab, et tasuvuse hindamise kriteeriumid on erinevad, sõltub, kumba hinnata, kas kodumajapidamist või tööstuslikku energiatootmist. Siiski peaks tema hinnangul tasuvusaeg ka keeruliste süsteemide puhul jääma kümne aasta piiridesse.
DVB-T/T2:Eesti-SoomeDigi/ DVB-C:Starman HD/DVB-S: Mabo 125x140cm/TBS5922

Keela Adblock

See veebileht toimib ainult reklaamirahadest.
Kui sa näed seda teksti siis sa blokeerid reklaame.
Palun kaalu Adblocki keelamist siin toetamaks Digi-tv.ee veebilehte.


Bushido
Digivanake
Postitusi: 1060
Liitunud: 13:23, 11 Mai 2009
    Windows 10 Chrome
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas Bushido » 18:48, 25 Dets 2016

Tuuletehnoloogia liidu juhatuse esimees Andres Sõnajalg: ,,Eestis on ettevõtted, kel kõik vajaminevad arendustööd tehtud ja prototüübid valmis, et alustada suuremahulist tööstust ja eksporti, ent vajaminev riigipoolne tugi sisuliselt puudub, mis võimaldaks rajada hädavajalike referentsparke. Riik tegutseb energeetikas põhimõttel, et esmalt oleks Eesti Energial kõht täis ja alles siis kõik ülejäänud. Eesti tuuletehnoloogia ettevõtete suurimaks probleemiks on koduturu väiksus. Hiljutine Tootsi tuulepargi eraldamine Eesti Energiale ja jätkuvalt vinduv Elektrituruseadus sunnivad kohalike ettevõtteid aga vaatama väljapoole. Miks me võitleme valitsuse otsuse vastu eraldada Tootsi tuulepargi maad Eesti Energiale? Vastus on tegelikult väga lihtne. Näiliselt üksnes 192 ha maa eraldamisega tekitatakse olukord, kus Eesti taastuvenergia turg monopoliseeritakse Eesti Energiale. Eesti Energia asub kontrollima kogu turgu ja keegi teine enam midagi teha ei saa. Kuidas? Tootsi kinnistu otsustati anda Eesti Energiale ilma enampakkumiseta 8 korda odavamalt, kui eraettevõtted on sarnaseid tuuleparkide alasid enampakkumistel omandanud. Pargi andmine polekski ehk tehnoloogia arendajatele suur probleem, kui Eesti Energia annaks võimaluse ka neil tuulikute tarnimise konkursil osaleda, ent hange on kirjutatud selline, mis välistab Eesti tootjad. Eesti Energia juht Hando Sutter on avalikult öelnud, et Eesti tehnoloogia pakkujatel puuduvad referentsid. Aga kust neid referentse saadakse, kui koduturg riigi poliitikaga riigiettevõttele monopoliseeritakse, kes selle raha eest kodumaisele välismaist tehnoloogiat eelistab ja raha riigist välja viib? Viimaseks päästerõngaks tuuletehnoloogia ettevõtetele oleks elektrituruseadusesse innovatsioonimeetme lisamine. Sellekohase ettepaneku on majanduskomisjonile teinud ka Kaubandus- ja Tööstuskoda. Sisuliselt tähendaks see taastuvenergiatoetuse maksmist innovaatilise taastuvenergia tehnoloogia abil toodetud elektrienergia eest, mis ei tähenda otsest kulude kasvu elektrienergia tarbijatele, nagu püütakse väita. Eestis on loodud tuuletehnoloogia klaster, mille eesmärgiks on alustada suurte, multimegavatt klassi elektrituulikute tootmist. Esimene selline, Eestis ehitatud Eleon 3M116, on Saaremaal võrgukatsetused läbinud, 3 aastat ülihäid tootmistulemusi näidanud ja käimas on seeriatootmise ettevalmistamine. "
http://arvamus.postimees.ee/3956795/and ... oeoegi-all

Kasutaja avatar
peeter3000
Digivanake
Postitusi: 8242
Liitunud: 02:00, 15 Nov 2006
Asukoht: Tallinn
    Windows 10 Firefox
On tänanud: 134 korda
On tänatud: 199 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas peeter3000 » 17:14, 10 Apr 2017

Päikeseküte tasub ära tosina aastaga.

Margit Aedla
Ehitus- ja kinnisvararubriigi toimetaja.

Suurim päikeseenergiatootja maailmas on Saksamaa, kus asub umbes pool kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhataja Andres Meesaki sõnul on praegu Eestis elektrivõrguga liidetud päikeseelektrijaamade koguvõimsus veidi üle 10 MW, ideaaltingimustel toodavad need kokku ca 9 GWh elektrit aastas.
„Kui palju tegelikult ja komatäpsusega, on väga raske hinnata, sest enamik nendest jaamadest toodavad elektrit eelkõige kohapealseks tarbimiseks ja see elektrivõrku ei jõua.
Mõõdetakse üldjuhul aga ainult seda elektrikogust, mis läbib kaugloetava arvesti elektrivõrguga liitumispunktis. Arvestit läbib aga vaid see osa toodetud elektrist, mis kohapealsest tarbimisest on n.ö. üle jäänud,“ seletab Andres Meesak hinnangu aluseid.
Kui kõik paigaldatud päikesejaamad on paigaldatud Eesti laiuskraadile vastavalt optimaalselt, toodab 10 MW tootmisvõimsust vähemalt 9 GWh/aastas. Ilmselt kõik jaamad pole aga päris optimaalse kalde ja suunaga, seega võiks Eesti päikesejaamd aastas toota ca 8 GWh.
Selge on see, et päikesekütte tasuvusaeg on pidevalt lühenenud ja kollektorid tõhusamaks muutunud. Optimaalselt dimensioneeritud ja õigesti paigaldatud päikesejaama tasuvusaeg pole kodumajapidamisele enam ammu 20-25 aastat. See oli nii ehk 4-5 aastat tagasi. „Tänast tururegulatsiooni arvestades on õige tegutsemise korral kodumajapidamise oodatavaks tasuvusajaks 12-14 aastat ja ettevõttele 9-12 aastat. Tasuvusaeg sõltub peamiselt sellest, kui suure osa toodetavast elektrist suudetakse kohapeal ära tarbida, samavõrra vähendades elektri ostu üldvõrgust,“ räägib Andres Meesak.
3 kuud talveunes

Ega seda päikest Eestis nüüd nii vähe ka ei paista. Horisontaalpinnal mõõdetud päikesekiirguse hulk aastas on Eestis keskmiselt 950−1050 kWh/m2, mis on pisut alla Euroopa keskmise − 1100−1200 kWh/m2.
Muidugi tuleb arvestada sellega, et meie laiuskraadil magavad päikeseelektrijaamad kolm kuud taveund - novembri keskpaigast kuni veebruari keskpaigani on paneelid sisuliselt puhkusel. „Kuna laiuskraadist tingituna on valgust väga vähe, siis pole sisuliselt paneelidelt mõtet talvel isegi lund maha lükata. Nii kui päike muutub veebruari keskpaigast alates aktiivsemaks, sulab lumi sealt ise väga kiiresti ära,“ seletab Andres Meesak.
Praegu turul müüdavate paneelide kasutegur ehk efektiivsus on keskmiselt 16-18%, majanduslikult kasulik eluiga umbes 30 aastat. Selleks ajaks on hinnanguliselt järel 75% paneeli tootmisvõimest.
Andres Meesaki sõnul tasub paneelide valikul silmas pidada tootja pakutavaid garantiisid ning sertifikaate. Oluline kvaliteeditagatis paneelide puhul on see, kui suurt osa paneeli valmistamise kogu tsüklist ettevõte kontrollib - mida suuremat osa (näiteks tegeletakse ise ka ränikristallide lõikamisega), seda suurem on kindlus, et liinilt väljuvad ühtlase kvaliteediga paneelid, mis on läbinud hoolika kvaliteedikontrolli.
„Kuna paneelide valmistajad võivad jaama eluea jooksul kaduda, ühineda, pankrotistuda, siis suurema kindluse tarbijale annab see, kui paneeli valmistaja on oma toodangu garantii kindlustanud rahvusvahelises kindlustusfirmas, mis tegeleb kliendi probleemi lahendamisega valmistaja turult kadumise korral. Siiski on kindlasti ka palju väiksemaid väga kvaliteetseid paneelide valmistajaid, kes ostavad komponente teistelt tootjatelt, kuid tagavad kvaliteedikontrolli ja toodete sertifitseerimisega siiski tarbijale kindlustunde,“ kinnitab Andres Meesak.
Jaamade ja materjalide plussid-miinused

Päikeseelektrijaamasid on kahte tüüpi: on-grid ja off-grid. Esimene süsteem vajab toimimiseks võrgust voolu. Off-grid on iseseisev elektrijaam koos akupanga ja vajadusel ka diisel- või gaasigeneraatoriga. Off-grid-jaama võib ka tuuleenergiaga kombineerida.
Off-grid-lahendus on päris kulukas ja osutub mõttekas vaid siis, kui elektrivõrguga liitumine on väga kallis.
On-grid-süsteem on oma ehituselt oluliselt lihtsam ja soodsam. On-grid-süsteemi eeliseks on ühendatus üldisesse vooluvõrku, mis tagab elektrienergia olemasolu ka siis, kui paneelid elektrit ei tooda. Samuti on antud süsteemi juures plussiks, et ei pea omama hooldust vajavat ja aeg-ajalt väljavahetatavat akuparki. Kuna akude tootmine on kallis ja keskkonda reostav, on on-grid-süsteemi kasutamine ka odavam ja keskkonnasõbralikum.
Süsteem toimib nii, et suvel, kui paneelidest tuleb suurem osa energiast (mai − august), kandub ülejäänud energia automaatselt võrku. Võrguteenuse pakkuja paigaldab kahesuunalise elektrienergiaarvesti.
Päikesepatarei elemente valmistatakse erinevatest materjalidest ja sellest on tingitud ka nende nimetused: monokristalli efektiivsus on 11–17%, polükristalli efektiivsus 11–15% ja õhukesekihilise efektiivsus jääb vahemikku 3–11%. Efektiivsus iseloomustab, mitu protsenti päikeseenergiat suudab päikesepaneel elektrienergiaks ümber muundada.
Kõige levinumad on monokristall- ja polükristallpaneelid, mille tootlikkus on Eestis sama. Polükristalsete paneelide elektritootlikkus kukub koos valguse vähenemisega aeglasemalt kui monokristalsete puhul. Reaalselt on aga vahe kaunis väike ja eelistada tuleb lihtsalt kõrgema kasuteguriga paneele.
Päikesepaneelid ei vaja talvel ülessoojenemisaega: kui valgus tuleb, algab kohe elektritootmine. Päikeseküttekollektorid vajavad see-eest aega, et soojeneda, ja toimivad vaid otsese päikesekiirguse mõjul.
Praegu tegelevad tootjad põhiliselt kasuteguri tõstmisega, sest see pole veel sugugi sealmaal, mis päike praegu pakub. Päikesepaneelide tootlikkus sõltub valguse efektiivsusest ja paneeli temperatuurist. Mida eredam on valgus ja jahedam paneel, seda suurem on võimsus.

Kuhu siis paigaldada?

Andres Meesaki sõnul tuleb kollektorote paigaldamisel lähtuda olemasolevatest võimalustest. Paigaldada võib nii katusele, seinale kui ka maapinnale, pea-asi, et järgitaks lõunasuunda ja optimaalset kallet horisondi suhtes (35-45 kraadi). Üldjuhul paigaldatakse paneelid võimalusel katusele.
„Kui maja on ida-lääne suunaline viilaktusega, siis ilmselt katusele, kui põhja-lõunasuunaline, siis ilmselt maapinnale. Iga paigaldus on veidi eriline.
Maapinnapaigalduse puhul on paneelide jahutus kuumadel suvekuudel parem, katusel jälle turvalisus suurem. Iga paigalduse puhul tuleb ikka hinnata reaalseid kohalikke olusid ja võimalusi,“ lisab ta.
Võrreldes lõunasuunaga, väheneb kagu- või edelasuunale paigaldatud paneelidega tootlikkus aastas ca 5% ja ida- või läänesuunal ca 20%. Samuti dikteerib efektiivsust kaldenurk. Võrreldes maapinna suhtes 40-kraadise nurgaga paigaldatud paneelidega, väheneb päikesepaneelide tootlikkus aastas katusekaldega 30° või 50° ca 1% ja kaldega 20° umbes 4%. Mida suurem on paneelide nurk, seda paremini tuleb sealt lumi maha.
Suuremate süsteemide installeerimisel kasutatakse spetsiaalset alumiiniumprofiilist alusraamistikku, mille peale päikesepaneelid omakorda kinnitatakse.
Kui katus ei võimalda päikesepaneelide paigaldamist, katusenurk on ebasobiv või pole katusel piisavalt ruumi, on hea alternatiivina võimalik päikesepaneelid paigaldada maapinnale. Kuna maapinnale paigaldatud paneelidel on tagatud ka hea jahutus, tõstab see aastast tootlikkust 5%. Seega pole katus päikeseenergia kasuks otsustamisel sugugi oluliselt määrav tegur. Tavaliselt piirabki katusele paigaldamist pindala − lihtsalt pole piisavalt ruumi.
http://arileht.delfi.ee/news/ehitusjaki ... d=77844930
DVB-T/T2:Eesti-SoomeDigi/ DVB-C:Starman HD/DVB-S: Mabo 125x140cm/TBS5922

Bushido
Digivanake
Postitusi: 1060
Liitunud: 13:23, 11 Mai 2009
    Windows 7 Chrome
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas Bushido » 11:06, 16 Mär 2018

Estiko Energia OÜ tellis Eesti Energialt võtmed kätte printsiibil Tartu Tasku keskuse katusele 560 päikesepaneelist koosneva ja 131 kilovatise päikeseelektrijaama, mis alustab tööd suvel.
Eesti Energia on paigaldanud Järvamaal OÜ Estonia piimafarmi katusele päikeseelektrijaama ning müüb toodetud elektri farmile tema tarbimise katmiseks.
https://majandus24.postimees.ee/4440997 ... ektrijaama

Bushido
Digivanake
Postitusi: 1060
Liitunud: 13:23, 11 Mai 2009
    Windows 7 Chrome
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas Bushido » 12:07, 22 Mär 2018

Soome kütusekompanii Neste otsustas 1981. aastal luua taastuvenergial põhinevaid lahendusi välja töötava üksuse Neste Advanced Power Systems (NAPS) ehk Naps Solar. Naps Solar Estonia OÜ hakkas 2000. aastal tegema Eestis üksikud tööoperatsioone allhankijana Napsi Rootsi , seejärel hakati tegema eritellimusi. Ajapikku kolis järjest rohkem tegevusi Eestisse. Aastal 2010 koliti Tallinna veerele, nüüdisaegsetesse ruumidesse Tänassilma külla Harju maakonnas ja praegu käib kogu tootmine Eestis.
Naps Solar Estonia OÜ müügijuht Tõnu Janson: „Praeguseks tehakse Eestis nii standardtooteid kui ka eritellimusi ja ollakse võimelised valmistama peaaegu kõike, mis põhineb kristallilisel ränil. Päikeseenergial põhineva tehnoloogia arendamine käib maailmas hoogsalt ja eri suundades, kuid põhirõhk on sellel, kuidas hinda allapoole tuua. Meie oma tehases läksime üle kõrgefektiivsete paneelide tootmisele ja nüüd ainult neid valmistamegi. Standardse 1,6 m2 paneeli võimsused on meil 305–315 W. Võrdluseks saab tuua näiteks Aasia toodangu, mis on tavaliselt 270–275 W. Meie kasutame põhiliselt Euroopas toodetud materjale. Tunnen heameelt selle üle, et Eestis on jõutud tulemuseni, kus ettevõttel praak sisuliselt puudub. Hoolimata sellest, et päikesepaneele tarnitakse 140 riiki.“
Tehases töötatakse peamiselt kahel suunal: uute materjalide otsimine ja katsetamine ning eripaneelide tootmine spetsiaalkasutusse ja ehitistesse integreeritud lahenduste loomine. Erilahendusi on tehtud näiteks merepoidele, tänavavalgustussüsteemidele, elektrijalgrattapargi laadimisseadmetele. Uusi elemente ja peegeldumisvastast kattekihti arendatakse koostöös Aalto ülikooliga. Meie tooted on kasutusel sisuliselt igas kliimavöötmes, kaasa arvatud soomlaste Aboa-nimelises polaaruurimisjaamas Antarktikas. Seal töötavad meie paneelid ilma igasuguste tõrgeteta juba 14 aastat. Ka USA Valges Majas on meie paneele, kuid kahjuks ei luba turvanõuded tellimusest lähemalt rääkida. Eestis on silmapaistvamad ehk Tartu külmajaama kõrgläikega mustad eripaneelid ja Technopolis Ülemiste fassaad Lõõtsa tänaval. Praegu töötab Naps Solar Estonias 20 inimest ja peetakse laienemisplaane.
Naps Solar Estonia juhataja Ander Pukk: „Kui firmade puhul võib tasuvusaeg olla lühike, isegi 5–6 aastat, siis kodutarbija jaoks on olukord teine. Arvestada tasub 9–10 aastaga. Suurim mõjutegur kodutarbija puhul on suutmatus päeval toodetud elektrit oma tarbeks kasutada. Ostu- ja müügihindade erinevusest tingituna toimub müük võrku pisut madalama hinna eest kui ost. Tüüpiliselt suudetakse oma elektrit kasutada ligikaudu 20–30% ulatuses, harva 40% ja enam. Aga kui süsteem on optimaalse suurusega, siis müügitulu katab kogu aastase tarbimise ning ühtegi elektriarvet enam tasuma ei pea. Tore on elektriarvelt vaadata, kuidas suvisel ajal tekib suur ettemaks, mida talvisel ajal tasaarvelduseks kasutatakse. Omatehtud elektrit on siiski võimalik tarbimise juhtimisega rohkem kasutusele võtta ja siinkohal tulevad appi erinevad elektroonilised abimehed. On mitu lahendust nii kütteseadmete kui ka veeboilerite juhtimiseks. Uue võimalusena saab näiteks ühes liitumispunktis toodetud energiat kasutada teises. Näiteks oma maakodus ülejäävat elektrit saab kasutada linnakorteris. Soovitan nii polükristallilisi kui ka monoelementidest paneele. Esimesed on tavaliselt soodsamad, kuid monoelementidega on võimalik saavutada sama pinnaühiku peal suuremat võimsust, seega kodumajapidamistele sobiks viimane paremini. Paigaldusraami kui ka inverteri osas soovitan siiski Euroopa toodangut. Kvaliteetsem kaup tasub ennast kiiresti ära. Päikesepaneelide ostu võib võtta alternatiivse pensionisambana. Esiteks ei ohusta seda inflatsioon ja tootlikkus on 9–10% juures. Teiseks vähenevad kohe elektriarved. Vabastate ennast ka elektrihinna kõikumistest, sest oma elektritootmisega olete selle enda jaoks fikseerinud. Paneelide olemasolu tõstab ka kinnisvara väärtust. Vähemasti meie paneelid säilitavad isegi pärast 26 kasutusaastat 80% oma algsest võimsusest ja tähtis on see, et meie suudame oma garantiid tagada. Ma ei kujuta ette, et isegi paari aasta pärast peale paneelide ostu mõni Aasia firma teid enam võimalike pretensioonidega jutule võtab. Kardetakse, et paneelid ei pea kauem vastu kui kümmekond aastat või ei tasu kunagi ära. Need arvamused on tekkinud teadmatusest või kokkupuutest madala kvaliteediga toodete või asjatundmatu paigaldusega. Suur osa paigaldusi Eestis on suurte puudustega, levinud on nii montaaživead, planeerimisvead kui ka möödalaskmised komponentide valikus. Tootlikkuses need tihti ei avaldugi, kuigi oleme näinud vägagi suuri erinevusi võrreldes enda paigaldistega. Meenub üks „maailma parima inverteritehnoloogiaga” tehtud töö, mis meie läheduses paikneva samalaadse jaamaga annab 12% vähem energiat. Ka paneelide lennuomadustest tuules on näited olemas. Pikaajalist investeeringut on mõistlik teha ikka kaalutletult, agressiivseid müügivõtteid tõrjudes. Paljude siin pakutavate paneelide kohta on meil näiteks olemas paneelitestriga tehtud võimsuse mõõtmise tulemused. Peab ütlema, et enamik meie klientidest on tulemusi nähes olnud väga üllatunud. Kahjuks peab nentima, et midagi sellist pole praegu näha. Enamik kohalikus ajakirjanduses ilmuvatest sellealastest uudistest ei vasta päris tõele, räägivad laboris saadud esialgsetest tulemustest või on lihtsalt meediamull. Ideest tooteni või laborist turule on väga pikk tee ja enamik seda teed alustanutest ei jõua sinna kunagi. Nii et peame veel varuma kannatust ja töötama nende toodetega, mis nüüd ja kohe olemas.“
https://maaelu.postimees.ee/4446985/ees ... est-majast

Bushido
Digivanake
Postitusi: 1060
Liitunud: 13:23, 11 Mai 2009
    Windows 7 Chrome
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas Bushido » 11:27, 28 Mär 2018

Rait Riimi Estonian Business Schoolis valminud magistritöö: „Üksikud Eesti kinnisvaraarendajad plaanivad liginullenergiahooneid lähiaastatel ehitama hakata. Kinnisvaraarendajad hindavad oma ettevõtete valmisolekut liginullenergiahooneid ehitama hakata küll heaks, kuid leitakse, et nende rajamise suurimad takistused on turunõudluse puudumine, lõpptarbijate vähene teadlikkus energiatõhususe kohta ning energiasäästu saavutamiseks vajalike uute tehnoloogiate ja materjalide liiga kõrge maksumus.“
http://www.ehitusuudised.ee/uudised/201 ... turujargus

Eesti Energia ehitab Tartumaal Luunja vallas tegutseva Greifi trükikoja tootmishoone kõrvale päikeseelektrijaama. Elektrijaama ehitust rahastab Enefit Green, Eesti Energia taastuvenergia tütarettevõte. Enefit Green jääb ühtlasi ka päikeseelektrijaama omanikuks ja hooldajaks. Elektrijaam katab 20% Greifi aastasest elektritarbimisest, toodetavat päikeseelektrit kasutab trükikoda oma tarbeks. Greifi tootmishoone kõrvale rajatava 800 päikesepaneelist koosneva päikeseelektrijaama tootmisvõimsuseks on planeeritud 200 kW. Päikeseelektrijaam võtab enda alla pea 3000 m2 maad. Jaam alustab tööd suvel.
Eesti Energia juhatuse liige Andres Sutt: „Meie poolt pakutud võimalus aitab ettevõttel olla keskkonnasõbralik ilma lisainvesteeringuteta ning suunata ressurss oma põhiärisse. Päikeseelektrijaama ehitamise, opereerimise ja hooldamise eest vastutab Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green. Päikesepaneelidega toodetud elekter saab kliendile olema võrgust ostetavast elektrist soodsam. Ühtlasi on päikeseelektri hind fikseeritud terveks lepinguperioodiks, seega mida rohkem tulevikus elektri hind tõuseb, seda suurem on kliendi sääst.“
Greif trükikoja juhatuse esimees Kalle Rannu: „Otsustati päikeseelektrijaama kasuks, sest tegemist on ühe kõige vähem keskkonda saastava energia tootmise viisiga. Lisaks kindlustab päikeseenergia stabiilse hinna pikaks ajaks, andes juba esimesel aastal pisikese säästu. Valisime Eesti Energia endale partneriks, sest usun, et sel ettevõttel on pikaaegne pädevus energia tootmiseks ning tõenäoliselt on nende ettevõte tegutsemas ka 25 aasta pärast.“
https://www.energia.ee/et/uudised/avale ... ektrijaama

Bushido
Digivanake
Postitusi: 1060
Liitunud: 13:23, 11 Mai 2009
    Windows 7 Chrome
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas Bushido » 18:22, 05 Apr 2018

Solar4You tehniline juht Andres Ruusmann: „Päikesepaneelide mõistet on eesti keeles veidi valesti tõlgendatud. See töötab valguse toel, lihtsalt päike annab sellele n-ö kirsi tordi peale, muutes toodangu kordades kõrgemaks. Investeeringu tasuvusaeg tehastel on kuskil viis, kodutarbijal aga 9,5 kuni 10 aastat.“
Energogen OÜ juhatuse liige Taavi Lipstok: „Kevadel, kuskil märtsikuus, hakkab tootlus kasvama ja teeb seda sügiseni välja. Talvine tootlus on seevastu väike, mistõttu ongi välja töötatud võrguga ühendatud süsteemid, mis suvel ületoodetud energia võrku edasi müüvad. Selle võrra, mis inimene päikesepaneelidega katusel toodab, selle võrra ostab ta elektrivõrgust endale elektrit vähem. Eesti laiuskraadidel tasub päikesepaneelide paigaldus ennekõike ära saartel või Lääne-Eestis. Kõige väiksem tootlus on aga Peipsi ääres Mustvees, kus on kõige vähem päikeselisi päevi aastas. Eesti on küll väike, ent regiooniti on erinevused Lipstoki sõnul täitsa mõõdetavad. Eesti kliimas toodab 10kW süsteem umbes 9000-10000 kWh energiat. Paigaldada saab peaaegu igat tüüpi katusele ja ka maapinnale. Korrektse töö juurde kuulub ka ehitusloa ja liitumispaberite ettevalmistus. Kuigi päikesepaneele paigaldatakse aastaringselt, on mõttekam nende paigaldus talveperioodi edasi lükata. Kui aga hakata kevadel päikesepaneelide peale mõtlema, võib kogu kaadervärk küll suve keskpaigaks valmis olla, ent pool esimesest tootlusaastast on koduomanikul seevastu kaotsi läinud.“
https://kodustiil.postimees.ee/4461041/ ... e-reaalsus

Bushido
Digivanake
Postitusi: 1060
Liitunud: 13:23, 11 Mai 2009
    Windows 10 Chrome
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas Bushido » 20:25, 11 Apr 2018

Ettevõtjad, korteriühistud ja omavalitsused saavad alates 23. aprillist küsida KredExist toetust päikesepaneelide paigaldamiseks. Toetust antakse kokku 1,4 miljonit eurot.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo: „Päikeseelektri tootmisseadme kasutamine toob kaasa püsikulude alanemise, kuna päikesest toodetud elektri eest, mida ise ära tarbitakse, ei pea maksma võrgutasusid, aktsiisi ja käibemaksu, mistõttu saavad näiteks ettevõtted olla selle võrra konkurentsivõimelisemad. Eestis on installeeritud päikesepaneelide mahud väikseimad Euroopas. Toetus on suunatud põhiosas väljapoole Tallinna linna ja taotlejateks võivad olla riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, mittetulundusühingud, äriühingud, sihtasutused, seltsingud või korteriühistud. Tallinnas paikneva hoone ettevõtjast omanik saab toetust taotleda vaid juhul, kui taotleja tegevusalaks on kohustuslik sotsiaalkindlustus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Toetuse määr on kuni 30 protsenti toetatavate tegevuste kulude kogusummast ja kuni 30 000 eurot taotleja kohta. Toetust saab taotleda päikesepaneeli projekteerimise, päikesepaneeli soetamise ja päikesepaneeli paigaldamise kulude katteks.“
https://geenius.ee/uudis/riik-toetab-pa ... ni-euroga/

Kasutaja avatar
kalvis
DigiTVfänn
Postitusi: 500
Liitunud: 11:26, 13 Jaan 2008
    Windows 7 Firefox
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 3 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas kalvis » 09:05, 12 Apr 2018

Pisiasi aga tegelikult unustab minister ära varasema ministri seaduse kus tegelikult on kirjas, et omatoodetud elekter kuulub maksustamisele kuid praegu ajutiselt kehtib maksuvabastuse periood taastuvenergiale. Tähttähelt tuleb ka muud maksud siiski maksta (elektriaktsiis jt maksud) aga see on peen juriidika.
Samuti viskab Elektrilevi nulltarbimise korral karistuseks ka maksu selga, missiis et ühendus on vajalik taastuvenergia võrku müümiseks. Aga need pisiasjad unustatakse ära.
Lisaks rikub valitsus seadust taastuvenergia ja tavaelektri arvestamisel. Nimelt näeb üldine seadus ette, et arvesti esitab igas tunnis saldo - kas oli tootmine või tarbimine (ühel juhul miinus, teisel pluss). Aga valitsus nõuab nende korjamist eraldi, sel juhul on tarbijale see veidi kahjulikum.

Bushido
Digivanake
Postitusi: 1060
Liitunud: 13:23, 11 Mai 2009
    Windows 10 Chrome
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas Bushido » 15:01, 21 Apr 2018

Indias asuv Cochini rahvusvaheline lennujaam saab kogu oma elektrienergia päikesepaneelidest. Lennujaama juurde on ehitatud tuhanded päikesepaneelid, mis katavad 30 jalgpalliväljaku suuruse ala. Päikesepaneelid on ka lennujaamahoone katusel. Päikesepaneelidega toodetav elektrienergia on piisav rohkem kui 10 000 tavapärase majapidamise elektriga varustamiseks ning tegelikult on see ka rohkem kui lennujaamal vaja läheb. Lennujaam toodab tänu päikeseenergiale nimelt rohkem elektrit kui ära kasutab, mistõttu suunatakse ülejääk Kerala elektrisüsteemi. Sama süsteemi kopeeritakse ka Kolkata lennujaamas.
https://instagram.com/p/BcO2rzgAh9q
https://instagram.com/p/BZNYnHQAkkm
https://www.facebook.com/worldeconomicf ... 4201536479

Rootsi Riigikinnisvaraamet kinkis Rootsi kuningale Carl XVI Gustafile 70. sünnipäevaks 2016. aastal päikesepaneelid. Muinsuskaitseamet andis alles loa töödeks kui neile kinnitati, et tänavalt pole päikesepaneele näha, küll aga lennukilt.
Sel nädalal alustasid töölised päikesepaneelide paigaldamist kuningliku palee katusele Stockholmis. Kuue nädalal jooksul installeeritakse katusele enam kui 600 päikesepaneeli. Päikesepaneelid katavad enam kui kümme protsenti hoone aastasest elektritarbimisest.
Rootsi plaanib katta kogu oma elektrivajaduse 2040. aastaks taastuvenergiast. Päikeseenergia annab vähem kui ühe protsendi Rootsi elektritoodangust.
https://www.bloomberg.com/news/articles ... olm-palace

Bushido
Digivanake
Postitusi: 1060
Liitunud: 13:23, 11 Mai 2009
    Windows 10 Chrome
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas Bushido » 16:23, 24 Apr 2018

Ettevõtjad, korteriühistud ja omavalitsused saavad alates eilsest küsida KredExist toetust päikesepaneelide paigaldamiseks. Sel aastal antakse toetust kokku 1,4 miljonit eurot ning järgnevatel aastatel miljon eurot aasta kohta. Taotlusvoor on avatud eelarvevahendite ammendumiseni. Toetust saab taotleda päikesepaneeli projekteerimise, päikesepaneeli soetamise ja päikesepaneeli paigaldamise kulude katteks. Toetuse määr on kuni 30 protsenti toetatavate tegevuste kogusummast, kuid mitte rohkem kui 30 000 eurot taotleja kohta. Toetus on suunatud põhiosas väljapoole Tallinna linna ja taotlejateks võivad olla riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, mittetulundusühingud, äriühingud, sihtasutused, seltsingud või korteriühistud. Tallinnas paikneva hoone ettevõtjast omanik saab toetust taotleda vaid juhul, kui taotleja tegevusalaks on kohustuslik sotsiaalkindlustus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne.
https://kodustiil.postimees.ee/4477937/ ... ust-kusida

Kasutaja avatar
igiliikur
Entusiast
Postitusi: 247
Liitunud: 16:28, 24 Juun 2013
Asukoht: Põhja-Läti
    Macintosh Safari
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 10 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas igiliikur » 21:16, 25 Apr 2018

Palun pange lihtsalt lühikokkuvõtte või link, seda kilomeetri pikkust juttu on foorumis väga tüütu lugeda...
65UH8507, SF4008, VU Zero, Amiko A5, X96 Max+, Fire TV 4K, Mutant HD66 SE, taldrikut(1m) keerutab mootor

Keela Adblock

See veebileht toimib ainult reklaamirahadest.
Kui sa näed seda teksti siis sa blokeerid reklaame.
Palun kaalu Adblocki keelamist siin toetamaks Digi-tv.ee veebilehte.



Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 23 külalist