Austraalias kasutatakse päikeseenergia peal sõitvat bussi Tindo, mis hõlmab endas alates konditsioneerist kuni wifini. Ühe laadimisega võib Tindo sõita kuni 200 kilomeetri kaugusele.
Euroopa firma Lightyear on välja arendanud päikesepaneelidega kaetud auto, mis suudab sõita kuni 69 km/h ja läbida vahelaadimistega tuhandeid kilomeetreid. Firma plaanib 2021. aastal turule tuua täiesti valmis mudeli.
https://rohe.geenius.ee/blogi/eesti-ene ... sutatakse/
Topauto koostöös Elektritransport OÜ-ga avas täna Tallinnas Kristiine piirkonnas esimese kahesüsteemse avaliku elektriautode kiirlaadimispunkti, mis kasutab Euroopa standardit ning millega on võimalik murevabalt laadida kõiki elektriautosid. Esimesel nädalal saab Topautos elektriautosid uue laadijaga tasuta laadida. Tallinnas Kristiine linnaosas asuvas Topautos avatud laadimispunktis asub alates tänasest 50kW kahesüsteemne laadija, mis vastab nii CCS kui ka CHAdeMO standarditele.
Topauto juhatuse liige Aivar Unt: „Praegusele Euroopa standardile kohandatud laadijaid ehk CCS kiirlaadijaid oli võimalik Eestis kasutada Tartus Elektritranspordi laadijates. Topauto laadija on esimene uut tüüpi laadija Tallinnas, millega saavad oma elektriautosid käia laadimas kõik soovijad.“
Elektritransport OÜ juhatuse liige Raul Potisepp: „Uus CCS laadimissüsteemiga kiirlaadija suudab laadida kuni 30% kiiremini kui vananevates ELMO kiirlaadijates. 30-minutilise laadimise asemel saab sama koguse laetud 20 minutiga.“
Efacec QC45 kiirlaadimisjaam suudab laadida kõiki laadimisstandardeid järgides. Pärast kasutaja tuvastamist (kui autentimine on vajalik) valib laadija laadimisstandardile vastava ühilduvuse sõidukiga. Aku laadimise olek kuvatakse ja laadimistsükkel lõpeb iseenesest, kui aku saab täis. Kasutaja saab laadimise ka omapoolse käsuga lõpetada. Laadija kasutamiseks tuleb end registreerida Elektritranspordi kodulehel (elektritransport.ee). Kuni 22. novembrini seda tegema ei pea, kuna sel perioodil on Topautos laadimine tasuta. Topauto Tallinna esinduse avalik kombineeritud kiirlaadimisjaam asub aadressil Sõpruse pst 18c.
https://auto.geenius.ee/rubriik/elektri ... imispunkt/
Alexela avas Tallinnas CCS laadija Peterburi tee 77 tanklas. Kiirlaadimispunkti avamise puhul võimaldab Alexela 15. novembrist kuni 22. novembrini (k.a) elektrienergiat tasuta tankida.
AS Alexela juhatuse esimees Aivo Adamson: „Meie eesmärk on jätkata alternatiivkütuste tanklataristu arendamisega vastavalt Euroopa üldisele suunale. Oleme andnud hoo gaasiliste kütuste arengule Eestis ning see hoog vaid kiireneb. Täna näeme, et on õige aeg panna sisse veel üks käik gaasiliste kütuste kõrval – seekord elektriline. Seda tüüpi kiirlaadija sobib olemuselt kõikidele elektriautodele ja hea meel on selle üle, et avalik CCS laadija on lõpuks ka Tallinnas“
Tallinnas Peterburi tee 77 Alexelas on võimalik elektrienergiat tankida sõidukeil, millele sobib nii Euroopa (CCS) kui ka Jaapani otsik (CHAdeMO). Laadimispunktis on Efacec kiirlaadija, mis võimaldab 100 kilomeetri läbimiseks laadida elektrienergiat sõltuvalt sõidukist kümnekonna minutiga.
https://auto.geenius.ee/rubriik/elektri ... irlaadija/
Nissan Energy tegevjuht Francisco Carranza: „Nissan ongi Carranza sõnul väga tugevalt võtnud fookusesse neile (CHAdeMo standardile) uue elu andmise koduste akupankadena, erinevates off-grid lahendustes, kuhu juhtmed ei ulatu ning mujalgi. See on seotud ka minu nägemusega, et tulevikus pole me võrgustikuga ühendatud mitte ainult interneti kaudu, vaid ka energia vahetus toimub erinevate seadmete vahel pidevalt. Hinnanguliselt võiks üks selline kodune süsteem, mis salvestab näiteks päikese- või tuuleenergiat, maksta juba lähiajal vaid 4000-5000 eurot. See on ka üks põhjus, mis Nissan jätkuvalt kasutab CHAdeMo laadimisstandardit, mitte levinumat CCSi. Viimasel ei ole veel lähiaastatel mõlemasuunalist vooluliiklust tulemas, seega kahepoolse lähenemise osas, kus auto ei ole mitte ainult saaja, vaid ka andja, on CHAdeMo hetkel ainuke variant. Sõiduulatust ei ole vaja lõputult suurendada. Juba praegu teevad kallimad ja suurema akuga autod ligi 600 kilomeetrit. Enamikel sisepõlemismootoritega autodel on see ka kindlasti alla 1000 km ja pigem samuti 600 ringi, eriti väikestel linnaautodel. Pigem lähebki arendus selles suunas, et laadimine oleks kiirem ja akud aina väiksemad. Kergem auto suurendab omakorda ka sõiduulatust. Uudistest jookseb pidevalt läbi, et akusid ei suudeta tarnida, toorainete osas valitseb puudus ning seetõttu ei ole praegused elektriautode tehnoloogiad jätkusuutlikud. Liitiumi ja koobalti kriisi ei ole. On tootmisahelate optimeerimise ja uue olukorraga kohanemise väiksed probleemid. Liitiumi on palju, lihtsalt seni on seda kaevandatud suhteliselt iidsel moel ning elektriautode arenguga, on hakanud kaasa tulema ka kaevandustehnoloogia. See võtab lihtsalt natuke veel aega. Samas on liitiumi hind oma tipus ära käinud ja see näitabki, et tootmist on suudetud optimeerida. Koobaltiga seisab see veel ees. Samuti ei ole plahvatusliku nõudlusega harjunud tehased, mis akusid toodavad. Kui tootmiseks planeeriti näiteks x ühikut, aga siis ütleb auto tootja, et tal on hoopis kolm korda rohkem vaja, siis muidugi tehas ei suuda seda nii kiiresti anda ja jääb mulje, nagu oleks suur kriis. Tegu on täiesti tavalise majandusolukorraga, kus kõik loksub turu vajadustest olenevalt paika. Lisaks hakkab tulevikus suur osa akude materjalidest tulema ka taaskasutusest, mis hetkel on samuti veel mastaabi puudumise tõttu kulukas tegevus. Enamik metalle on võimalik eluea lõppu jõudnud akudest kätte saada, lihtsalt tehnoloogia selleks peab veel natuke arenema. Akumaailmas on järgmiseks hüppeks
solid-state akud, mis võiks jõuda laiatarbekasutusse uue kümnendi lõpuks. Enamik ennustusi, mis mina või mõni teine insener teeb, ei ole pihta läinud ja tavaliselt võtavad asjad ikkagi kauem. Kogu automaailm läheb aga igal juhul isejuhtimise peale üle ning seal on hetkel tehnoloogilistele takistustele vaja läbida ka palju teisi – sotsiaalsed, poliitilised, seadusandlikud jne. Autot, kui isiklikku eset ta kaugemas tulevikus ei näe.“
https://auto.geenius.ee/rubriik/elektri ... ulevikust/
Energiaagentuuri kliimaspetsialist Marek Strandberg: „2030. aastaks [on Tallinna tänavatel] umbes 50 000 elektri- ja vesinikuautot.“
Tallinn on planeerinud aastateks 2025–2027 bussihanke.
Strandberg: „Loodetavasti tehakse see vesiniku peal. Kui rakendada kas või osa neist meetmetest, on Tallinnal võimalik vähendada transpordi süsinikuheite kogust üle kahe korra. Selleks et vähendada Tallinna süsinikuheidet 2030. aastaks 40% võrra – nagu praegu on eesmärgiks seatud –, tuleb muuta kogu liikluskorraldust. See on võimalik – see on lihtsalt investeeringute ja poliitikate küsimus.“
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart: „Juba 2035. aastaks on võimalik 100% Tallinna ühistransporti elektrile üle viia. Mingid toetusmeetmed üksi ei suuda tuua kümne aastaga tänavatele kümneid tuhandeid elektriautosid. Meil on vaja veel midagi. Õnneks tegelevad sellega ka autotööstused ise – nad loovad tohutuid teenuseid, et neid [elektrisõidukeid] saaks kasutusele võtta. Norral on üüratult kõrge automaks ja see on nii valus, et kui Volkswagen Golf maksab rohkem kui mõni Tesla mudel, siis loomulikult nad ostavad Tesla. Meilgi on vaja seadusi muuta, et kohalikel omavalitsustel oleks õigus sisepõlemismootoriga sõidukeid maksustada ja teha seda väga karmilt.“
Euroopa elektriautode liidu peasekretär Philippe Vangeel: „Viimasel ajal hoogustunud kliimaväitlus on just see arengutõuge, mida elektrisõidukid vajavad. See tagab meile tuleviku. Transport on kahtlemata üks muutuste vastu inertsemaid valdkondi. Inimesed on harjumustes väga kinni, mistõttu ei ole lihtne suunata neid oma eelistusi muutma. Olukorda illustreerivad hästi ka erinevused, mis avalduvad Euroopa riikide elektriautode kasutuselevõttu soodustavas poliitikas. Ühelt poolt on meil sellised edumeelsed riigid nagu Norra. Seal küündis elektriautode osakaal tänavu märtsis 58%-ni sõidukite kogumüügist. 50% piir ületati eelmisel aastal. Norra maanteeameti andmeil oli kõige populaarsem automudel Tesla Model 3. Paljud riigid – nagu Eesti – tunnevad muret, et ei tee piisavalt selleks, et suurendada elektriautode kasutuselevõttu. Võtame aga Kreeka, mis on nii pindalalt kui ka rahvaarvult märksa suurem, kuid isegi siis, kui arvestame majanduskriisi mõju, on seal teedel ainult 300 elektriautot ja ainult kaks kiirlaadijat. Siin on juba märksa rohkem. Seega ei ole Eestil mingit põhjust muretseda.“
Eesti Energia juhatuse liige Margus Valsi: „Juba detsembris avame uued asukohad, kus on moodsad laadijad, ning ühildame uute laadijate ja ELMO laadijate juhtimise uue tarkvara alla, millega muutub teenus mugavamaks. Seniste ELMO laadijate uuemate vastu vahetamine algab järgmise aasta esimeses kvartalis. Kõiki ELMO 167 laadijat pole otstarbekas välja vahetada, mistõttu lähtutakse sellest, kus seda on mõistlik teha. Peale laadijate väljavahetamise suurendame mitmetes asukohtades ka võrguühendusi, et seni n-ö maha keeratud võimsusel olevad ELMO laadijad saaksid tööle täisvõimsusel.“
Norstati uuring: „Eestis takistab elektriauto soetamist peale laadijate vähesuse eeskätt elektriautode kõrge hind. Kui esimest peab probleemiks 34% eestlasi, siis teine teeb muret 29%-le. Elektriauto hinna puhul tuleb mõista, et kuigi alginvesteering võib olla suurem kui sisepõlemismootoriga autot soetades, on elektriauto ülalpidamiskulud väiksemad. Elektriauto aku hind on tehnoloogia arenedes ja mahu suurenedes hakanud langema ning just aku teebki seni elektriauto muudest kallimaks. (Norras) lähtutakse põhimõttest „saastaja maksab” – mida rohkem su auto saastab, seda rohkem makse sa maksad. Kõige puhtamal tehnoloogial põhinevate autode kasutajad ei maksa teemaksu ega käibemaksu ja võivad näiteks tasuta parkida.“
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/e ... d=88113285
