FM -> DAB+

[roska]

Eestis oleks plaanis hakata kasutama HE-AAC v2 koodekit.

Siin päris hea ülevaade erinevatest koodekitest, bitratest ja kvaliteedist:
http://www.futuredigital.info/index.php ... ty-tables/

[moij]

Korraliku FM-i kuulamiseks on vaja ikka korralikku välisantenni ja head vastuvõtjat, siis alles kuuled, mis FM-i võimekus tegelikult on.
Ega seal pole suurt vahet, mis koodek on kasutuses, ikka on tegemist puuduliku signaaliga kust palju informatsiooni on välja visatud. Uuemates koodeki variantides osatakse seda välja viskamist paremini maskeerida aga see ei muuda signaali olemust.

[peeter3000]

ühtlast fm-levi ikka on raske saavutada, kord ülelevi, siis alalevi..

[Scott]

DAB ei pääse samuti ülilevinähtusest. Kuna DABi sageduskanaleid on palju, siis saab kasutada naabritega mittekattuvaid sagedusi, kuid olukord, kus meie saatja signaal maapinnani ei jõua, on endiselt võimalik.

[Scott]

Eiffeli torn tehti 6 meetri võrra kõrgemaks

https://www.worlddab.org/news/12424/tdf ... ffel-tower

https://www.reuters.com/world/europe/ei ... 022-03-15/

...

Eelmisele postitusele illustratsiooniks



https://www.promaxelectronics.com/ing/n ... fel-tower/

[0000]

Tänases Ringvaates oli ka uudislõik. Tõsteti samal viisil, nagu kunagi Tipp TV antenni üritati helikopteriga Teletorni tippu tõsta (mis teatavasti ebaõnnestus).

[aandra]

Tänases Ringvaates oli ka uudislõik. Tõsteti samal viisil, nagu kunagi Tipp TV antenni üritati helikopteriga Teletorni tippu tõsta (mis teatavasti ebaõnnestus).

Esimene katse ebaõnnestus, teine katse läks korda! Antenn kukkus torni kõrval oleva maja aeda ja tegi seal pahandust.

[0000]

Siin on YT video ka sellest:
https://edition.cnn.com/videos/travel/2 ... rig-na.cnn

[satik]

Lehe alguses on roska pannud viite artiklile kus muuhulgas ka kvaliteedist räägitakse. Koodekiks on HE-AAC v2, mille väljapakutud bitrate oleks DAB+ korral max 80kbps stereos, ja nimetavad seda "high quality"... Kuid kerides artikli lõpu, näeme et tegelikult saab olema max 64kbps ja see ka lausa "very high quality".
Artikkel, see selleks, aga kas tõesti ükski DAB entusiast ei ole kuulnud kvaliteetsest süsteemist kuidas see kõik tegelikult kõlab? Ei ole oidu võtta vabavaraline kooder ja pakkida mingist PCM/CD referentsist testfail, et seda siis võrdlevalt kuulata? Või pole kõrvu mis kuuleks? Või pole sõnavara mis suudaks kirjeldada erinevusi? Milles on asi et usutakse ja minnakse kaasa selle hämaga "väga kõrgest kvaliteedist"? Minu arusaam juba vene ajast on see, et iga uus asi peaks võimaldama edasiminekut kvaliteedis, see oleks nagu tehnika arengu eesmärk, aga siin me näeme et areng seisneb kvantiteedis - kanalite arvus, mitte kvaliteedis. Nagu telepildiga läks - asendasime analoogmüra ruutudega. Vääga innovaatiline ...või kas ikka on?

[kokku123]

Ma küsiks omalt poolt sellepeale, et kui palju neid on kes üle õhtu raadiot mingi high end süsteemiga kuulavad? Pigem on see ikka asjaarmastajate pärusmaa kelle osakaal kõigi kuulajate seas on suhteliselt olematu.
Pigem kui omatakse juba vägevat helisüsteemi siis see heli tuleb sinna mujalt kui üle õhu raadiost.
Jah, võiks ju 320kbps AAC ka peksta üle õhu aga whats the point. Mõni jaam per sagedus ja oleme taas suht kiirelt umbes.

Uusun, et see HE-AACv2 64kbps (80kbps) on ikka kõvasti parem valik ja kõrvale kuulatavam kui 48kbps mp2 mida UKs teatud jaamade puhul kasutati (vb kasutatakse senimaani, pole uurinud)

[kevku]

no Eestis on kah TV audio MP2, mis sest et mp3/aac-lc/ac3 patendid on ammu aegunud, võiks ju kasutada ei pea maksma midagi selle eest. Aga ei ja iga aasta kirutakse seda Eurovisiooni audiot.

[arkoko]

Võtmesõna sarnases "innovatsioonis" on kulude kokkuhoid või siis efektiivsus - sõltuvalt kes mis poolt hindab. Punkt.

Eurovisiooni stereo originaalaudio tuleb ka mp2 trackina, ainult et 2x384 kbs. Veel on ka Dolby-E, mida consumer riistvara ei tunnista.

Kood: Vali kõik

OP MODE:    HIGH QUALITY
AUDIO:1     INTERNATIONAL SOUND STEREO LEFT
AUDIO:2     INTERNATIONAL SOUND STEREO RIGHT
AUDIO:3     N/A
AUDIO:4     N/A
AUDIO:5     DOLBY E
AUDIO:6     DOLBY E

[0000]

Ma küsiks omalt poolt sellepeale, et kui palju neid on kes üle õhtu raadiot mingi high end süsteemiga kuulavad? Pigem on see ikka asjaarmastajate pärusmaa kelle osakaal kõigi kuulajate seas on suhteliselt olematu.

Neid on piisavalt palju, et selle peale lokku lüüa. Ma sain Hi-Fi klubist vastuseks, et HiFi-tehnika juurde tehakse tuunereid vähe ja enamus tootjaid on selle tootegrupi tootmise lõpetanud.
Nemad saaksid pakkuda Roteli tuunereid, T11 hind jaes 439€.
Seega, kes tahab FM—>DAB+ läbi suruda, siis maksku kinni, mida nad otseloomulikult ei tee.

[satik]

Ma küsiks omalt poolt sellepeale, et kui palju neid on kes üle õhtu raadiot mingi high end süsteemiga kuulavad?

Väga õige küsimus. Ega niikaua ei kuulagi keegi kuniks sealt kvaliteeti ei tule. Kuid ma võin öelda et netistriime kuulan tegevuse kõrvale piisavalt palju ja ma pole ainuke selline. Ja kuigi ma saan valida kas kuulan väga heast või lihtsalt heast süsteemist, siis mõlemad suudavad üsna selgelt ära näidata kui bitrate on defitsiidis.

Ma ei vaidleks kui tegu oleks pelgalt kõneraadiotega. Aga sellist meil nagu polegi, ikka on muusika ka esindatud.
Mis puutub võrdlusse .mp2 vs .aac, siis siin pole küsimustki, mõistagi on viimane normaalsem. Aga selles osas et "võime peksta 320kbps" õhku, siis ei või. DAB+ on normeeritud töötama kuni 96kbps, üle selle saadab ta ilmselt mingi veateatega putkataha. Järelikult pole mõtet.

Miks ma räägin siin varasemalt netistriimist? Sest siis saab igaüks ise otsustada millise kvaliteediga ta lepib, ülekande osa ei ole pudelikaelaks, ainult konkreetne väljastus. Vali mis kanalit tahad, millise bitratega saad. Ei mingit kanalite mittemahtumist vms.

[TarmoTanilsoo]

Ma ei vaidleks kui tegu oleks pelgalt kõneraadiotega. Aga sellist meil nagu polegi, ikka on muusika ka esindatud.
Mis puutub võrdlusse .mp2 vs .aac, siis siin pole küsimustki, mõistagi on viimane normaalsem. Aga selles osas et "võime peksta 320kbps" õhku, siis ei või. DAB+ on normeeritud töötama kuni 96kbps, üle selle saadab ta ilmselt mingi veateatega putkataha. Järelikult pole mõtet

Ma olen seni teemas osalemist vältinud, arvestades kui vastuoluline see teema on ja mul pole viitsimist vaielda. Aga siin ei saa mitte vaiki olla, eriti kuna olen pisut kõnealuse tehnoloogiaga kursis. Ülempiir on olemas küll, aga mitte bitrate'i, vaid nn mahuühiku (Capacity Unit) järgi. See, mitmele kbps'le 1 mahuühik vastab, sõltub kasutatavast veaparandustasemest. Ja 96 kbps on ülemine limiit ainult siis, kui edastada kanalit maksimaalse veaparandustasemega(EEP-1A). Sagedamini levinud EEP-3A'ga veaparandusega võid saata kuni 192 kbps. EEP-4A'ga veelgi rohkem, aga siis kannatab leviala. Õigem on, et ülempiir on 140 CU'd, mis EEP-1A'ga on tõesti 96 kbps, aga EEP-3A'ga 192 kbps. Seejuures, ühes multipleksis võib igal kanalil olla oma veaparandusaste.

Ning olgu öeldud, et mina pooldan pigem uuemat tehnoloogiat, võttes arvesse asjaolu, et mulle kostavad ilma väliantenni kasutamata puhta sahinatevaba stereohelita vaid Valgjärve suured kahurid. Eks kui kõrvaklappe just ei kasuta, võib ju kärada ka monofooniline FM aga kui ajada taga stereoheli... Aga eks siin ole ka jälle teema, kas midagi on kuulata, mina olen Eesti raadiojaamadest viimastel aastatel üsna võõrdunud.

Ja olgu öeldud, et ma ei ole DAB+ võimelisele vastuvõtjale(mida saab kasutada ka Eestis FM kuulamiseks mõningate lisavõimalustega nagu RDS) kulutanud küll nii ulmelisi summasid. Üldiselt on jäänud summad kahekohalistesse vahemikesse, aga eks ega ma pole Hi-Fi seadmeid ka taga ajanud.