Nagu teame, sagedused on riiklik, piiratud loodusressurss ja riik annab need mingiks perioodiks mingile organisatsioonile, mingitel tingimustel kasutada. Otsused mõjutavad paratamatult vastavat meediaturgu. Kui konkurss piiratud ressursile läheb ajapikku tihedamaks, siis muudes eluvaldkondades tavaliselt karmistuvad vastavalt ka konkursi nõuded ja valikud. Tõsi, tänastes riiklikes otsustes on küsitavusi – nt. nagu mainisin, analoog-FM-is (kuni see töötab) ei oleks (olnud) praeguses olukorras õige enam uusi raadioprogramme juurde lisada. DAB+ võimaldab jah jagada enamus multiplekse ja sageduskomplekte suuremate meediakompaniide vahel jms. Tavakuulaja seisukohast on DAB+ -st kui alternatiivist mõistlik rääkida pigem siis, kui rakendamist puudutavad otsuseid on Eestis tehtud ja testvõrgud töös.roska kirjutas: Misasi see turukorraldus on, kes on see korraldaja? ...
Kui riigil ei ole piisavaid hoobasid/võimalusi teha vajadusel hiljem keerulisemaid sagedusressursi kasutuse ümberkorraldusi, siis võib-olla ei ole mõistlik ka kogu sagedusressurssi (korraga) välja anda.roska kirjutas: Ja sellest sageduste riiulil hoidmise jutust ei saa ma aru ...
Kasutasin teadlikult sõna „mõned" (jaamad). Minu arvamusena, Klassikaraadio, võib-olla ka Raadio Tallinna sisu (nimepõhjaline määratlus ei ole vast korrektne) on sellised EU-s tavapärased rahvusringhäälingu poolt riigi kultuuri-, aga ka haridusvaldkonda toetavad programmid, mis puhtal kommertsalusel ei puugi kvaliteetselt toimida ja täna need Eestis kuidagi ka toimivad. Siia võiks veel lisada kristliku raadio (aga analoogis olgu pigem üks, mitte-dubleerivate sagedustega). Tre ja Kadi „ketid“ on suutnud katta väikemate maakondade kohalike saadete nišši, millega suuremad kommertsjaamad ei ole tahtnud väga tegeleda. Teistega on võib-olla rohkem küsitavusi. Kui regionaalne jaam ennast mingi mudeliga ära majandab ning suuremad ei ole vastavast nišist huvitatud (või ei sobi ärimudel), võiks, sõltuvalt sagedusressursist, mingi võimalus olla. Teisalt, kui konkurents kohalikele sagedustele tiheneb, siis peaksid ka kohalike/regionaalsete jaamade nõuded karmistuma ja lisasin varasemalt mõned mõtted. Mitmel kohaliku sisuga programmil, väikese maakonna kohta, ei tundu nagu mõtet olema.roska kirjutas: Tore on sellist juttu ajada, et regionaal- ja kultuuripoliitilised jaamad oleks vajalikud. ...
Raadio digipöörde puhul, kui mõni ringh. sektori osapool on DAB+ (või mõnes alternatiivses) standardis ja selle rakendamises kindel, siis võetagu initsiatiiv, ajagu asi enda osas ära, mida siin ikka arutada. Kui aga asjaolud ei ole kindlad ja vaadatakse ka riigi poole, siis oleks mõistlikum, kui osapooled esmalt omavahel asjad selgemaks räägivad. Üldiselt võiks osapooled koos teiste ekspertidega teha põhjalikuma, teaduspõhisema analüüsi ja raporti, mida saab ka avalikult lugeda, milles Eesti konteksti arvestades analüüsitakse, võrreldakse peamisi alternatiive, asjasse puutuvaid tehnoloogilisi aga ka regulatiivseid aspekte, osapoolte eelduseid ja nõudeid ning tehakse Eesti jaoks soovitusi. Ka siin foorumis on mitmetele olulistele aspektidele tähelepanu juhitud, mida võiks selline analüüs käsitleda. Kui riik ja ERR on kaasatud, siis võibolla peaks riik ka sellise raporti koostamist koordineerima (tehnoloogiapoliitika huvides). Raportil on täiendav väärtus, kui see on teiste meedia ja tehnoloogia ekspertide poolt korralikult retsenseeritud. Nii jääks ka palju vahtu vähemaks ja oleks selgem tehnoloogiline alus. Üldse on tänapäeva eesti meedias tehnoloogiate analüüsi osas palju sellist triviaalset (vähe teaduspõhist), tädi Maali tasemel juttu (nii et tehnoloogiast teadlikumatel inimestel on seda raske kuulata/lugeda).