Digitv lõuna eestis
Huvitav, kas sellepärast ongi mõnikord nii, et pilt jõnksutab ja on kohati ruuduline? Ongi just viimaste kuude tähelepanek. Vahepeal hakkis pilt mitu päeva järjest. Teistel eesti kanalitel on pilt korras olnud.roska kirjutas:Kõikides mastides, peale Tallinna, võetakse TV3 signaal vastu satelliidilt Viasat-i paketist. Seda juba paar kuud.

Kui me eeldame, et nii saate kui ka vastuvõtuga on kõik korras, siis ei saa kvaliteedikadu tekkida.jyri403 kirjutas:Miks TV3 siis Elioni optikat edasi ei kasuta? Ilmselt tuleb nii odavam. Aga tekivad kvaliteediprobleemid edastamisel.
Üldiselt on vähegi mõistliku sattv vastuvõtu korral Bit Error Rate (BER) üsna ümmargune null. Samuti saab iga MPEG Transport Streami PES pakett sisaldada 16 baiti Reed-Solomon veaparandusinfot, mistõttu elab edastus ka pisikese BER'i üle ilma, et kvaliteet väheneks.
Seega, kui üle sati edastatavate kanalite puhul on märgata vigu, on kuskil midagi paigast ära - kõige tõenäolisemalt on viga vastuvõtvas aparatuuris.
Jah, teoreetiliselt on kaabeledastuse korral veavõimalus väiksem, kuid TV puhul, juhul kui on valida kaablimahu rentimise või satelliidi vahel, kusjuures satilt juba tuleb piisava kvaliteediga signaal (see riba on juba kellegi poolt kinni makstud), siis oleks kaablimahu rentimine majanduslikult üsna totter mõte.
MPEG on MPEG, olenemata sellest, kas seda liigutatakse kaablit mööda või kupatatakse korraks kosmosest läbi. Mitte mingit kadudeta edastust stuudio ja saatjate vahel ei toimu, pole kunagi toimunud ega hakka ka ilmselt lähemal ajal toimuma, seega taandub küsimus äärmiselt lihtsaks - kumb maksab rohkem, kas bandwidth üle sati või sama bandwidth kaablit mööda, samuti kas on ikka mõttekas üürida bandwidthi korraga nii üle satelliidi kui ka kaablit mööda?a1 kirjutas:Kvaliteedikadu tekib juba enne saatmist, pakkimisel.
Kadudest rääkides...
kaod on igasuguse videosignaali pikema maa taha edastamise juures üpris paratamatud, sest videosignaal on lihtsalt nõnda mahukas.
Analoogsüsteemis (ning üldiselt ka digisüsteemides) on pilt jagatud heleduskomponendiks ning värvuskomponendiks (värvuskomponent koosneb veel omakorda kahest kanalist aga see selleks). Mõlemad komponendid topitakse teatud kindla (üpris kitsa) riba sisse, kusjuures värvus edastatakse oluliselt kitsama ribaga kui heledus (inimsilm on heleduse suhtes tundlikum kui värvuse suhtes). Lisaks veel mitmesugused analoogedastusega paratamatult kaasas käivad mürad ja moonutused. Kui see ei ole kadudega edastamine, siis mis see veel on?
Digitaalsüsteemides aga, esimene asi, mis signaaliga peale digitaliseerimist tehakse, on tavaliselt chrominance subsampling, ehk siis värvusinfo vähendamine.
Siin on mitmeid formaate, kuid hetkel on olulised 4:2:2 ning 4:2:0.
4:2:2 kasutatakse tavaliselt töötlusel ning selles on 8 bitine heleduskanal ning kaks 8 bitist värvuskanalit, kusjuures kahe heleduspikseli peale on üks värvuspiksel, kokku teeb see 16 bitti pikseli kohta.
Kui me üritaks 4:2:2 formaadis videot, 720x576 mõõtmetes, 25 kaadrit sekundis, üle kanda, oleks meil vaja garanteeritud ribalaiust:
720*576*16*25/1024/1024 = 158.2 Mbit/sec + transpordi overhead. Ma ei oska öelda, mida sellised kanalid stuudiost saatjatesse maksaks, kuid ilmselt üpris palju.
4:2:0 on aga formaat, mida sööb MPEG pakkija ning mis tuleb ka MPEG dekoodrist välja. Kuna värvusinfot võib üpris palju kokku suruda ilma, et inimese silm pahandama hakkaks, siis just seda 4:2:0 puhul ongi tehtud - selles formaadis on üks 8 bitine heleduskanal ning kaks 6 bitist värvuskanalit, kusjuures kahe heleduspikseli kohta on üks värvuspiksel, mis teeb meile 12 bitti pikseli kohta.
Üritaksime me selles formaadis videot üle kanda, oleks tarvis ribalaiust (garanteeritud, muidugi):
720*576*12*25/1024/1024 = 118.7 Mbit/sec + transport overhead - mitte just odav siiski, ma oletaks, kuid võiks vähemalt STM-1 või OC-3 sisse ära mahtuda...
Võrdluseks, ühe keskmise DVB-S transponderi kasutatav bandwidth (SR: 27500, FEC 3/4) oleks umbes 48 Mbps, millest veaparandusinfo lisamisel jääks järele 44 Mbps.
Seega, pakkimata (aga mitte kadudeta) signaali edastamine vähegi pikema distantsi taha, ei ole tänapäeval ilmselt majanduslikult mõttekas.
Õnneks on aga videosignaal, vaatamata oma äärmiselt suurele mahule, üpris efektiivselt kadudega pakitav, kui me jagame pildi mingi suurusega tükkideks (macroblockid) ning uurime, kuidas need tükid ajas käituvad. Selgub, et kui teha pisut mööndusi täpsuses, on suurem osa infot, et esitada mingit juhuslikult valitud kaadrit kuskilt streami keskelt, esitajal tavaliselt juba olemas (eelmistes kaadrites saadetud info näol), mistõttu võib seda infot uuesti mitte saata vaid hoopis kirjeldada, kuidas juba olemas olevat infot tuleks uuesti kasutada.
Nõnda edastataksegi videosignaali praktikas MPEG-2 algoritmiga pakituna - kvaliteetsemate kanalite puhul nii 4-6 Mbps ribana, kuid koonerid kasutavad pigem 2.5-3.5 Mbps.
Milline on küsimuse all oleva TV3 kvaliteet Viasati paketis, ma tõesti ei oska hetkel kommenteerida (ma lihtsalt ei ole viitsinud Viasati kaardile postkontorisse järele minna) kuid kui riistad just aiateibaid ei näita, siis vastava transponderi 6331 PID'ilt edastatava signaali keskmine bandwidth on kuskil 4.6Mbps, seega, päris tubli - mitte väga hea aga kindlasti mitte ka halb. Samas, Viasati ETV bandwidth tundub olevat märksa madalam - 3.9 Mbps kanti.
Kuid samas, ei maksa unustada, et ega's vaataja bandwidthi ei vaata - teda huvitab pilt. See, milliseks kujuneb pilt, mida esitatakse vaatajale, sõltub aga peale kasutatava ribalaiuse veel üsna paljudest teguritest, näiteks originaalsignaali mürarohkus, pakkija efektiivsus, dekoodri täpsus ning oskus pakkimisel tekkinud vigu maskeerida, pilti näitava seadme kvaliteet ning sageli ka dekoodri ja pilti näitava seadme vahelise analoogosa kvaliteet.
See on muljetavaldav, mismoodi Levira oma nõukogudeaegsete töömeetoditega sagedusressurssi, elektrienergiat jne raiskabjyri403 kirjutas: Tartus võib aga Supilinnas probleeme tekkida, sinna analoog ka hästi ei tule (ETV jaoks on pandud Puiestee tänavasse abisaatja). TV3 abisaatja on jälle Soinaste telemastis.

Nüüd siis panevad Tartus ka Soinastesse saatja, selle asemel et Puiestee tänavale panna Emajõe orgu teiselt poolt "valgustama".
Eestis peab TV-vaataja olema see hiromant, kes eri suundadest ja erinevate nivoodega tulevad signaalid kokku liidab. Pealegi ei anta talle saatjate kohta infot, vaid salatsetakse kuni viimse võimaluseni. Aga mis ma siin õpetan...
Sama pull on ka Rakveres. Tabani mastis enne Tõrmat on ETV (E42) ja Kanal 2 (E23) väikesevõimsuse saatjad, mida peab kooskõlastama. TV3 peab püüdma kas Koerust või Kohtla-Nõmmelt (jälle eri suundade ja erinevate signaalitugevuste probleemid).
Tartu kohta. See oleks loogiline panna paralleelsaatja DVB-T Puiestee masti paralleelselt Valgjärvega SFN (Single Frequency Network )reziimis. Sellest on alla Supilinna tolku küll. Soinastes võiks teine samasugune paralleel olla ka, jõuab paremini Annelinna kivimüüride vahele. 4500W Valgjärvelt võib veits lahjaks jääda. Soomlased saadavad 50kW-se ERP-ga. Berliinis( saatjad kolmest mastist samade pakettidega samadel sagedustel) tuleb DVB-T kuni 120kW-ga, nii et Levira võiks ka mitte koonerdada ERP-ga ja taotleda suuremaid võimsusi Sideametilt.
siis ei tekiks Tartus ka leviauke, kui lisaks Valgjärvele kahest mastist saata SFN re¸iimis (samad paketid).
Muidugi võib Levira hakata vastu vaidlema DVB-T saatjate kõrge hinna tõttu, aga hea telelevi maksab ka midagi. Niigi on need mpeg4 aparaadid küllaltki kallid.
Ise mõtlen, et kas tasubki oodata SDTV vastuvõtjate müüki ilmumist, targem panustada kohe DILOG-i HDTV-le, muidu hakka mitme aasta pärast jälle vahetama.
Tartu kohta. See oleks loogiline panna paralleelsaatja DVB-T Puiestee masti paralleelselt Valgjärvega SFN (Single Frequency Network )reziimis. Sellest on alla Supilinna tolku küll. Soinastes võiks teine samasugune paralleel olla ka, jõuab paremini Annelinna kivimüüride vahele. 4500W Valgjärvelt võib veits lahjaks jääda. Soomlased saadavad 50kW-se ERP-ga. Berliinis( saatjad kolmest mastist samade pakettidega samadel sagedustel) tuleb DVB-T kuni 120kW-ga, nii et Levira võiks ka mitte koonerdada ERP-ga ja taotleda suuremaid võimsusi Sideametilt.
siis ei tekiks Tartus ka leviauke, kui lisaks Valgjärvele kahest mastist saata SFN re¸iimis (samad paketid).
Muidugi võib Levira hakata vastu vaidlema DVB-T saatjate kõrge hinna tõttu, aga hea telelevi maksab ka midagi. Niigi on need mpeg4 aparaadid küllaltki kallid.
Ise mõtlen, et kas tasubki oodata SDTV vastuvõtjate müüki ilmumist, targem panustada kohe DILOG-i HDTV-le, muidu hakka mitme aasta pärast jälle vahetama.
Tartus olin ükskord Supilinnas Herne tänaval ühe töökaaslase juures. ETV tuli Puiesteelt normaalselt (otsenähtavus). Kanal 2 oli küll selline lumesajuga pilt, kuidagimoodi tuli üle Toomemäe Valgjärvelt. TV3 polnud ka suurem asi. Ei tea, kas oli teler häälestatud E23-le või E35-le Soinastest. DigiTV Valgjärvelt küll sinna auku kohale ei jõua, kui samast mastist analoog lumesajuga tuleb. Ise pole Soinaste E35-t proovinud Supilinnas. Annelinna majade vahel (viimased 9-korruselised majad enne Lohkvat) kasutades võimendiga antenni, olen E35 ka nõrga lumesajuga saanud, jälle digi ei tule. Seal võib Valgjärvelt ennem kätte saada.
Loomulikult ei vasta see 4500 W Valgjärve masti kõrgusele. Need sagedusload on ajutised, pidi ümber mängitama. Soomlastel on jah, kõrgetes mastides tüüpiline 50 kW (madalates 10 kW, mille vastuvõtt ka siinpool lahte võimsuse poolest suurepäraselt õnnestub, oleks vaid kogu aeg laineid horisondi taha painutav ülilevijyri403 kirjutas: 4500W Valgjärvelt võib veits lahjaks jääda. Soomlased saadavad 50kW-se ERP-ga. Berliinis( saatjad kolmest mastist samade pakettidega samadel sagedustel) tuleb DVB-T kuni 120kW-ga, nii et Levira võiks ka mitte koonerdada ERP-ga ja taotleda suuremaid võimsusi

Tallinna 45. kanalil punni põhja vajutamist ma Espoo 44. ja 46. kanali vaatajana/kuulajana muidugi ei taha.
Võeti DVB-T testplatvormile pankrotistunud TV1-st vabanenud kanal. Kõik ajutised asjad on kõige püsivamad. Otsustajad on veel ülbust täis ka: pole teil vajagi vaadata mingi naaberriigi kanaleid
Nagu sovetiajal, kui mõnel pool nagu sihilikult valiti sellised kanalid, mis hästi Soome vastuvõtmist segaksid (näiteks Paide R8 ). Tartus tapeti Karl Vaino ajal ka amatöörkorras YLE TV2 (TV1 oli nagunii R6-st segatud) vastuvõtt, pannes kõigi trepikodade antennisüsteemidesse paralleelselt R6 antenniga (pool energiast kiirgus selle kaudu iga trepikoja antennist eetrisse
) konverteri, mis tegi 30. kanalist (Kesktelevisioon II) R9. Tulemuseks oli laias spektrialas (ega need konverterid siis täpse sagedusega olnud) ekraanil valged triibud ja kidisev venekeelne mula.
45. kanali mõju 44. ja 46. kanali vastuvõtule sõltub asukohast. Minul tulevad nad praktiliselt 90 kraadi all teineteise suhtes ja probleem on pigem vastupidine, et ma Soome poole keeratud antenniga korralikku Eesti signaali ei saa. Aga samasse kaablisse ma neid kokku lasta ei saa, mõjutavad üksteist tugevasti (halvendavad bitivigade suhet).


45. kanali mõju 44. ja 46. kanali vastuvõtule sõltub asukohast. Minul tulevad nad praktiliselt 90 kraadi all teineteise suhtes ja probleem on pigem vastupidine, et ma Soome poole keeratud antenniga korralikku Eesti signaali ei saa. Aga samasse kaablisse ma neid kokku lasta ei saa, mõjutavad üksteist tugevasti (halvendavad bitivigade suhet).