Täpseid asjaolusid me ju ei tea, võibolla on nad ühele või teisele saatjale liiga lähedal olnud? Kui õieti mäletan, siis NMT ühe kanali saatja väljundvõimsus oli paarkümmend vatti, Kloostrimetsa 9kW vastu. Kui ühele või teisele liiga lähedal olla, tuleb rakendada lisaabinõusid, et võõras signaal sisendit lukku ei lööks.dattel kirjutas: Nojaa, aga praegu ju teenust ei pakuta? Kuidas saab pikka aega järjest liiklus toimuda?
Või on juba kuskil esimesed õnnelikud metsatalud seda 450MHz internetti nautida saanud?
Poola restidest (ja mitte ainult)
Re: Poola restidest (ja mitte ainult)
Mis modulatsiooni see "internet" kasutab? Amplituud, faas või sagedus? Viimast kasutas ka NMT-450, mis tähendab, et "segaja" on sama tugevusega ja ei avalda analoogtelevisioonile niisuurt mõju kui AM.
Ja tõesti, neti puhul on ka vastuside. Näide "poolaka" kasutamisest:
Mul töötas umbes 10-vatine saatja (raadio fm alas) umbes 10m kaugusel restist ja häired olid üsna minimaalsed. Rest ei peaks 100MHz ala vastu võtma, kuid isegi Soome jaamad on Läänemaal kuuldavad (sõltub ilmast muidugi). Kas on keegi testinud CH12 ja CH21 vahelist ala? mina olen, võimendus antennil on 350MHz-i peal (ka 446MHz- Band) peaaegu olematu (antenn mitte võim). Targemad võivad sellest pikemalt rääkida.
Ja tõesti, neti puhul on ka vastuside. Näide "poolaka" kasutamisest:
Mul töötas umbes 10-vatine saatja (raadio fm alas) umbes 10m kaugusel restist ja häired olid üsna minimaalsed. Rest ei peaks 100MHz ala vastu võtma, kuid isegi Soome jaamad on Läänemaal kuuldavad (sõltub ilmast muidugi). Kas on keegi testinud CH12 ja CH21 vahelist ala? mina olen, võimendus antennil on 350MHz-i peal (ka 446MHz- Band) peaaegu olematu (antenn mitte võim). Targemad võivad sellest pikemalt rääkida.
http://www.skydsp.com/publications/4thy ... apter1.htmSombi kirjutas:Mis modulatsiooni see "internet" kasutab? Amplituud, faas või sagedus?
Code Division Multiple Access (CDMA) is a spread spectrum technique that uses neither frequency channels nor time slots. With CDMA, the narrow band message (typically digitised voice data) is multiplied by a large bandwidth signal that is a pseudo random noise code (PN code). All users in a CDMA system use the same frequency band and transmit simultaneously. The transmitted signal is recovered by correlating the received signal with the PN code used by the transmitter.
Päris hea link, lisaks CDMA tehnoloogiale annab ülevaate ka teisest moodsast modulatsioonitehnikast - OFDM. Eraldi peatükis on neid tehnoloogiaid võrreldud: http://www.skydsp.com/publications/4thy ... apter4.htm .wookie kirjutas:http://www.skydsp.com/publications/4thy ... apter1.htm
Muuhulgas on seal kirjas:
.......
OFDM was found to perform very well compared with CDMA, with it out-performing CDMA in many areas for a single and multicell environment. OFDM was found to allow up to 2 - 10 times more users than CDMA in a single cell environment and from 0.7 - 4 times more users in a multi-cellular environment.
.......
Ma saan sellest nii aru, et OFDM tehnoloogia kasutamise korral oleks võrgu läbilaskevõime suurem.
Veel üks tehnoloogiate võrdlus: http://www.birraproject.net/Iceland/Pre ... adband.pdf
Näiteks soomlased valisidki Flash-OFDM tehnoloogia samasuguse üleriigilise 450MHz raadiointerneti teenuse pakkumiseks:
http://www.digita.fi/digita_dokumentti. ... ;2081;8103
CDMA-d peetakse rohkem Ida-Euroopas levinud tehnoloogiaks (näiteks Rumeenia, Venemaa, Valgevene kasutavad seda).
Võiks veel lisada, et soomlased ostavad võrguseadmed Siemensilt, eestlased ZTC Corporationilt (mingi hiina ime). Paistab, et seekord oleme ise ennast "lähi-välismaa" staatusesse asetanud.
Kummaline see elu siin Eesti riigis.jyri403 kirjutas:Noh, mis teha, kui raha ei ole. Siemens ilmselt poleks OFDM-iga võitnud riigihanke vähempakkumist.
Ühest küljest ei ole (teenust pakkuval firmal) raha, et soetada korralik tehnoloogia ning tehnika.
Teisest küljest peab rahval olema raha, et osta korralikud antennid, võib-olla mingid lisafiltrid.
Midagi on nagu paigast ära.
Lihtsalt infoks,dattel kirjutas:Päris hea link, lisaks CDMA tehnoloogiale annab ülevaate ka teisest moodsast modulatsioonitehnikast - OFDM. Eraldi peatükis on neid tehnoloogiaid võrreldud: http://www.skydsp.com/publications/4thy ... apter4.htm .wookie kirjutas:http://www.skydsp.com/publications/4thy ... apter1.htm
Muuhulgas on seal kirjas:
.......
OFDM was found to perform very well compared with CDMA, with it out-performing CDMA in many areas for a single and multicell environment. OFDM was found to allow up to 2 - 10 times more users than CDMA in a single cell environment and from 0.7 - 4 times more users in a multi-cellular environment.
.......
Ma saan sellest nii aru, et OFDM tehnoloogia kasutamise korral oleks võrgu läbilaskevõime suurem.
Veel üks tehnoloogiate võrdlus: http://www.birraproject.net/Iceland/Pre ... adband.pdf
Näiteks soomlased valisidki Flash-OFDM tehnoloogia samasuguse üleriigilise 450MHz raadiointerneti teenuse pakkumiseks:
http://www.digita.fi/digita_dokumentti. ... ;2081;8103
CDMA-d peetakse rohkem Ida-Euroopas levinud tehnoloogiaks (näiteks Rumeenia, Venemaa, Valgevene kasutavad seda).
Võiks veel lisada, et soomlased ostavad võrguseadmed Siemensilt, eestlased ZTC Corporationilt (mingi hiina ime). Paistab, et seekord oleme ise ennast "lähi-välismaa" staatusesse asetanud.
Televõrkude 450 MHz lahendus on just nimelt Flash OFDM modulatsiooniga, aga tõsi on ka see, et hiinlased on valmistajad

Elame-näeme...
Kust sul selline inf pärineb? Meie meedia ja Eesti Energia koduleht räägivad CDMA-st. Isiklikult on mul ükskõik. Peaasi et pole üle mõistuse kallis ja töötab. Muidugi ODFM on parem, kui vaadata eespoolmainitud võimalust, et 2-10 korda rohkem kasutajaid võib olla samaaegselt onlines antud võrgu piirkonnas. Ilmselt oli see odavaim pakkumine (riigihankeid võidavad vastavalt seadusele vähempakkujad).Henkka kirjutas: Lihtsalt infoks,
Televõrkude 450 MHz lahendus on just nimelt Flash OFDM modulatsiooniga, aga tõsi on ka see, et hiinlased on valmistajad![]()
Elame-näeme...
Panen siia lingi ka välja:
http://www.energia.ee/index.php?id=126& ... a95abf1b83
Kasutan aga oma poola resti edasi, nüüd siis digi vaatamiseks. Minu kandis pole vist veel seda 450MHz katsetatud (vähemalt pole mingeid triipe täheldanud). Kui aga kord peaks see minuni jõudma, loodan, et selleks ajaks on ka kohalikud programmid digis olemas ja siis juba mingid analoogis nähtavad häired ei koti.
Kus kandis sa paikned? Muide, suvel oli mul Kundas soome analoogist ülilevi, antenn oli toas, kanalitel häired ja ristmodulatsioon peal (samasugune poolakas nagu sul). Aga soome digisignaal jooksis selles olukorras sealt võimust ilusti läbi. Pildil polnud häda midagi. Vastuvõtt Anjalankoskist 140 km kauguselt, meretrass.zuumacher kirjutas:Kasutan aga oma poola resti edasi, nüüd siis digi vaatamiseks. Minu kandis pole vist veel seda 450MHz katsetatud (vähemalt pole mingeid triipe täheldanud). Kui aga kord peaks see minuni jõudma, loodan, et selleks ajaks on ka kohalikud programmid digis olemas ja siis juba mingid analoogis nähtavad häired ei koti.
Kas keegi oskab öelda, kuidas võtta poola restilt võim vahelt ära?
Kas lihtsalt viskan võimu metsa ja ühendan ühe otsa ühe poldi ja teise otsa teise poldi alla? (pildil kaks suurt auku ühes servas)
Või mismoodi seda tegema peaks?
Modifitseerima plaati?
Elektroonika osas olen suhteliselt võhik kahjuks.


Kas lihtsalt viskan võimu metsa ja ühendan ühe otsa ühe poldi ja teise otsa teise poldi alla? (pildil kaks suurt auku ühes servas)
Või mismoodi seda tegema peaks?
Modifitseerima plaati?
Elektroonika osas olen suhteliselt võhik kahjuks.


Natuke offtopic, aga siiski -serxx kirjutas:Kas keegi oskab öelda, kuidas võtta poola restilt võim vahelt ära?
Kas lihtsalt viskan võimu metsa ja ühendan ühe otsa ühe poldi ja teise otsa teise poldi alla? (pildil kaks suurt auku ühes servas)
Või mismoodi seda tegema peaks?
Modifitseerima plaati?
Elektroonika osas olen suhteliselt võhik kahjuks.
Tänud piltide eest, polnud seda "tehnika imet" enne lähedalt näinudki.
Eriti põrmustavalt mõjub



Ma olen teinud sedasi. Kolviga pühkisin sobitustrafo pealt edasi mineva kondeka minema (esimesel pildil kõige parempoolne) ja jootsin antennikaabli signaalisoone otse trafo väljundi jootekoha külge. Et asi "kultuurselt ära mahuks" ,kangutasin ka selle kruvi kooa lisadega ,kuhu alla signaaliots keeratakse , ära.
Edit: Ühest poola "american technology proffsional equipment" võimendist tegin omale ka hädaabivõimendi. Selleks - trafo välja , sisendisse ja väljundisse korralikud pesad,asi metallkarpi ja toide 9v patareist.
Edit: Ühest poola "american technology proffsional equipment" võimendist tegin omale ka hädaabivõimendi. Selleks - trafo välja , sisendisse ja väljundisse korralikud pesad,asi metallkarpi ja toide 9v patareist.
Nagu ma aru saan, siis peaks pildil kõige parempoolsema detaili (mis peaks kondekas olema) ära võtma ja sinna samasse(parempoolse otsa peale) signaali otsa kinni jootma?
Varje võib jätta samasse kruvide alla?
Signaali otsa kruvikinnituse eemaldan ka, et ruumi rohkem oleks?
edit:
Lõpptulemus peaks siis vist olema selline?

Varje võib jätta samasse kruvide alla?
Signaali otsa kruvikinnituse eemaldan ka, et ruumi rohkem oleks?
edit:
Lõpptulemus peaks siis vist olema selline?
