Kaks antenni paralleelselt

[carrierlost]

Tahaks Soome digi püüdmiseks panna masti otsa kaks Triax Unix 100 antenni. Antennid paneks meeleldi ühte tasapinda (horisontaalis).

Olemasolev mast on 10m teleskoop, mille kõrgem 2m osa on suht peenike (30mm diameeter) seetõttu ebasümmeetrilist kaalujaotust a la üks masti külge ja üks poomiga kõrvalt ei tahaks väga tekitada.

Kahjuks ei ole aga leidnud kuskilt U tähe kujulist kandurit, mida saaks keskelt olemasoleva masti külge kinnitada.

On kellelgi mingit ideed, kust sellist vidinat saaks või millest seda aretada oleks mõistlik?

[kkrahv]

Ehk leiad siit stendilt midagi? See on Merge stend.

[elit]

eh

[officer]

....ka võimendi annab juurde ainult seda,mida on anda ja pealekauba ka omamüra seega võimendi kompenseerib ainult kaablikaod!

[Henkka]

....ka võimendi annab juurde ainult seda,mida on anda ja pealekauba ka omamüra seega võimendi kompenseerib ainult kaablikaod!

Sellele arvamusele tahaks kindlasti samuti alla kirjutada.
Eriti vinged on need jutud, et pane aga x antenni kaablisse 40 dB võimendi vahele ja "tuleb nii et tapab"
Tuleb muidugi, omamüra - kui signaali võimendi sisendis pole, on väljundis 40 dB võrra suurem signaali puudumine.

SISO - "shit in, shit out" põhimõte ruulib!

[carrierlost]

Vt. minu postitusi.

Kahe antenni kohta ütleks oma paljude eksperimentide põhjal, et
teoreetilised alused ei kipu paika pidama reaalsetes oludes, kuna
tegelikkuses on olud väga keerulised ja teooria ei suuda arvestada kõiki tegureid, mis mõjutavad vastuvõttu. Seetõttu mingil juhul ei soovita
esialgu kahte antenni üles panna ja eriti veel nii, et on väga raske või
võimatu muuta antennide asendeid (vahekaugust nii hor. kui ka vert.
tasapinnas ja ette-tagasi suunas).

Teine antenn annab tõesti ~2...3 db juurde, kuid seejuures peab olema
millele juurde anda!

Tunduvalt rohkem annab juurde võimendi kui annab teine antenn.
Mul otsenägevust ei ole ja ainult paaril korral on õnmestunud pilti kätte saada ilma võimendita.

Üldiselt on nii, et kui võimendiga ja kahe antenniga saab juba pildi kätte, siis on pilt ees ka ühe antenniga. Olen seda spetsiaalselt mitu korda
katsetanud.

Teleskoopmast on siiani üles panemata, kuigi 2 x 5 m torud on olemas,
sest põhiprobleemiks Espoo vaatamisel pole mitte antenni kõrgus, vaid on Fiskarsi segamine kõrgrõhkkonna ajal ja sellest pole seni õnnestunud
kuidagi jagu saada.

Tänan soovituste eest, olen neid poste siin põhjalikult sirvinud.
Praegune olukord:

Asukoht vastuvõtutingumuste kohalt suht niru - Tallinn, Männiku, põhjapoole on künkake ja muud takistused (kask, majad jms.)

Antenn: 1x Triax Unix 100 21-69 10m teleskoobi otsast (kõrgus maapinnast ca 18m.) Suunatud Espoo poole.
Võimendi(d): Masti tipus AD-10, Pööningul AD-20 (proovitud ka ilma selleta).
Kaabel: AL113, kokku vast kuni 25 masti tipust resiiverini.

Signaalitase Zuumboxi skaala: E32 22-24, Kvaliteet 0-7, mõnel korral ka 12-20, Pideva stabiilse pildi jaoks vähe, aga väheke lubab ja kohati isegi veidi vaadatav. E44, E46 - numrilised näitajad sarnased, samas pilti ei ole täheldanud.

Plaan:
Kuna lootusetuks olukorda kuulutada ei ole vist põhjust (aeg-ajalt lubab veidi), siis tahaks proovida (allolevas järjekorras)

1. Lisada tippu täiendava antenn paralleeli, liites signaalid kokku jaguri abil. Eesmärgiga mitte isegi niivõrd mängida signaali minimiseerimisele 45 kanalilt (või Fiskarsilt) vaid lihtsalt signaalitugevuse kasvule.

2. Proovida sama aga Diversity USB vastuvõtjaga NOVA-TD, tõmmates topeltkaabel vastuvõtjani. Kui kellelgi topeltantenn olemas ja huvitatud diversity katsetest, siis andke märku PMile.

3. Proovida antenni suunata muude vastuvõtjate poole (Fiskars, Anjalankoski). Kuna antenn on kõrge ja viilkatuse otsas 10m mastiga turnimine ja trossiringidega mässamine on kauniski riskantne/pikaldane, siis ilmselt mingi eelneb sellele sammule masti tippu mingi rootori (antenni suuna muutja) installeerimine, millega saaks tuuneri juurest lahkumatta antenni suunda muuta.

4. Espoo + Fiskars diversityga?

[dvbstats]

Kahte (kolme-nelja) kõrvutist antenni pole mitte vaja signaali
tugevuse jaoks vaid antennisüsteemi horistontaalse
suunadiagrammi teravamaks ajamiseks.
Espoo ja Fiskarsi vahe on 40-50 kraadi, mida vähem
Fiskarsi signaali sisse tuleb seda parem.

Kinnitamiseks võib teha "redeli", kaks paraja pikkusega
(4 antenni puhul 3 meetrised) horisontaalset toru
omavahel kokku ühendatud piisava arvu 50 cm vertikaalstete
torudega.
Jube monstrum tuleb aga raha pole väga palju vaja, 3-4 tuhat.

[carrierlost]

Kahte (kolme-nelja) kõrvutist antenni pole mitte vaja signaali
tugevuse jaoks vaid antennisüsteemi horistontaalse
suunadiagrammi teravamaks ajamiseks.
Espoo ja Fiskarsi vahe on 40-50 kraadi, mida vähem
Fiskarsi signaali sisse tuleb seda parem.

Kinnitamiseks võib teha "redeli", kaks paraja pikkusega
(4 antenni puhul 3 meetrised) horisontaalset toru
omavahel kokku ühendatud piisava arvu 50 cm vertikaalstete
torudega.
Jube monstrum tuleb aga raha pole väga palju vaja, 3-4 tuhat.

Kahe (või rohkema antenni) paralleelseks ajamisel (signaalide liitmise läbi) on mitu võimalikku kasulikku asja

1. Nagu õieti mainid vahekaugustega mängides segavate saatjate majasurumine. Teoorias ilus, kuid tundub, et praktikas ei ole ma veel leidnud kedagi, kes antud foorums oleks teooriaga kokkulangevaid tulemusi esitlenud.

2. Signaali vastuvõtu paranemine läbi samafaasiliste signaalide liitmise. Mu on signaaliga suht kitsas.

3. Diversity vastuvtõja võimaluste ärakasutamine jaguri asemel. Vajab muidugi ka praktlist tõestust kasulikkusest yagi tüüpi antennidega. Nende antennide suunadiagramm on terav ja ei ole teada, kuivõrd hästi need peegeldusi üldse vastu võtavad.

[buhh]

Ei tahaks kurvastada, aga olukorras
1x Triax Unix 100 21-69 10m teleskoobi otsast (kõrgus maapinnast ca 18m.) Suunatud Espoo poole ja Võimendi Masti tipus AD-10
ning pilti ei näe ka hea leviga päevadel, siis minu hinnang olukorrale ON lootusetu.

[dvbstats]

Tuleb vahet teha kahel erineval asjal:
1) horisontaalselt kõrvuti olevate antennidega suunadiagrammi teravaks ajamisel
2) ja erinevalt suunatud antennide puhul kaablipikkusega mängides
segava signaali maha surumisel.

Variant 2 töötab ainult ühel konkreetsel sagedusel (tegelikult küll mingi x intervalliga)
aga esimene mõjub kogu sagedusalale.

[officer]

liitun ka buhh hinnanguga,
aga enne idee lõpplikku mahamatmist katseta antennirootoriga,järsku on olemas suund,kus signaali/müra suhe parem on...võimalus positiivsetex muudatustex on ehk peale soome anal. saatjate väljalülitamist

[peeter3000]

liitun ka buhh hinnanguga,
aga enne idee lõpplikku mahamatmist katseta antennirootoriga,järsku on olemas suund,kus signaali/müra suhe parem on...võimalus positiivsetex muudatustex on ehk peale soome anal. saatjate väljalülitamist

ootame jah ära..
võibolla tulevad veel mingid täitesaatjad ka(kuigi need nõrga signaaliga)

hetkel mul(triax100 21-50,ad-20,Nõmmel)
E32
S:50
Q:50
E44
S:58
Q:25
E46
S:32
Q:0-15(30)

[elit]

eh

[peeter3000]

teeme siis kohe ühe katse(võimendiga vs. ilma)kl.12:30

ad-20(vool sees)
E32
S:52 Q:45
E44
S:55 Q:35
E45
S:94 Q:99

vool välja(ilma võimuta)
E32
S:2 Q:0
E44
S:2 Q:0

E45
S:25 Q:5

selline seis minul ja aru ma ei saa...
peab vist võimu täiesti vahelt ära võtma ja siis vaatama.

[carrierlost]

Kahe antenni sõltumatu kinnitus ja asendite muutmise võimalus annavad
lihtsa võimaluse vajadusel reaalselt sünfaassuse saavutamiseks või
segava saatja signaali mahasurumiseks. Neid ma olen katsetanud väga
palju kordi, sest üks antenn on mugavalt 2 meetri kõrgusel laugest katusest ja teine veelgi madalamal (võimalusega seada antenn ülemise antenni tasapinda), ning see on lihtsam kui fiidrilõikudega mängimine.

Väga huvitav. Kas oled täheldanud, et antennide paigutamine samasse horisontaaltasapinda annab juurde üksteise alla paigutamisega võrreldes või vahet ei ole?