Soovitage antenni

[Plinn]

...ostsin ka mingi iskra pika monstrumi(peaegu 500 maksis) ja ikka on nii et ühtepidi tulevad ühed kanalid ja teistpidi teised, kuldset keskteed ei ole...

Üks mõte:
Kui tõesti on nii, et erinevate kanalite vaatamiseks tuleb antenni pisut ühele- või teisele poole pöörata, siis mina prooviksin vastuvõttu mingi sellise antenniga, millel oleks horisontaalsuunas hästi lai suunadiagramm. Ja kindlasti ei sobi selleks mingi pikk paljuelemendiline "monstrum". Kasutaksin pigem lühikest ja lihtsat antenni. Kahjuks Räpinast Valgjärve vaatamine on juba sihuke "kaugvastuvõtu" moodi asi... seepärast jääb lihtne antenn oma madala võimendusteguri tõttu lahjaks. Abi võiks ehk olla madala müratasemega ja suure võimendusteguriga antennivõimust, mille siis vahetult antenni juurde peab kaablisse paigaldama.
Üks võimalusi oleks ehk ka korrusantenni (antennid üksteise kohal) koostamine mitmest vähese elementide arvuga antennist. Kuid sellisel juhul surutakse (liit)antenni suunadiagramm vertikaalsihis kokku ja kui tõesti mets vastuvõtusuunal nii lähedal on, siis võib see lisaprobleeme tekitada. Tekib ikkagi vajadus antennid metsapuudest kõrgemale tõsta.
"Poola rest" on kah korrusantenn ja peaks samal ajal olema küllaltki laia suunadiagrammiga, ainult et teda on üsna kerge genereerima ajada. Eriti kui on kasutatud neid kaasapandud pikemaid "vuntse", mis peaksid suurendama antenni töövõimet meeterlainete piirkonnas.
"Poolakaga" saaks aga muidugi "mängida" kõvasti - võib proovida teda kasutada ilma võimuta (pole hirmu, et genereerima läheb). Võib ära korjata tal aktiivelementide eest need pulgad ("direktorid"), et siis mõningase võimsusekao hinnaga horisontaalset suunadiagrammi veelgi laiemaks ajada..
Võimalusi eksperimenteerida on, kuid garanteeritult head tulemust ei saa lubada.
Uus-korras antennikaabel peaks kah ikkagi olema - seda kasvõi südamerahustuseks.
Sihukesi "ideid" siis...

[ompu]

see poolakaga katsetada on hea mõte, kaabli ostsin nüüd viimati digi jaoks mõeldud kaabli, leidsin isegi selle vana musta kaabli kuuri alt ja katsetasin seda ka, tulemus oli 10 jagu vähem %, ei muud midagi kasu. Täna ka siin veel proovisin katsetada ja jõudsin järeldusele,et kõige raskem on stabiilseks saada viimast muxi, see mis 61 peal. Et kui ülemine osa võtab meetrit sellel poolakal,siis allpool ehk suuremad harud panna,või midagi. Homme kui ilma on ja aega võtan ette aitähh nõuande eest

[Mati42]

nedel poola restidel on sees erinevad võimud osad võtavad 100 km teised kuni 200km .minu arust oli neid võime räpinas ka müügil !

[Plinn]

... Et kui ülemine osa võtab meetrit sellel poolakal,siis allpool ehk suuremad harud panna,või midagi...

Ei saanud nüüd päriselt aru... et siis enne oma toda viimast postitust juba katsetasid "poolakaga" ja tollega ei saanud seda "viimast" mux-i stabiilseks?...
Ma pole ise väga uurinud, kuid on vist siingi foorumis kirjutatud, et see viimane mux ongi Valgjärve mastis nõrgema signaaliga. Sel juhul võib levi äärealadel olla probleeme tolle vastuvõtuga küll...
See suuremate harude kasutuselevõtmine ei ole hea mõte, sest need on ette nähtud antenni tööks meeterlaine diapasoonis, digi aga tuleb detsimeetril. Pealegi on võimendiga varustatud "poolakal" kalduvus genereerima minna, kui ta on nonde pikkade harudega varustatud. Eriti, kui need panna ainult antenni ühte otsa. Seepärast ei julgeks mina soovitada pikkade elementide kasutusele võtmist. Seda veel eriti seepärast, et probleemne mux on ka detsimeeterdiapasooni "ülemises" otsas - 61 kanal. Seal oleks teoreetiliselt vaja pigem olemasolevatestki väiksemaid/lühemaid antennielementide mõõtmeid...
Kui on kusagil korraga valik erinevaid antenne ja kui nendega on kaasas mingidki usutavad paberid ja andmed või diagrammid (ma ei tea, mis täpselt on, sest ise ma pole juba aastaid midagi antennivallast ostnud), siis peaks otsima nende hulgast just sellise, millel on võimalikult suur võimendustegur just detsimeeterkanalite "kõrgemas" otsas.
No igatahes!- lihtne ei saa Sul olema seal "äärealal"..
Edu!

[Sombi]

"Poolakate" kohta mõned tähelepanekud:
1. Väiksed lisapulgad ehk direktorid ei oma reeglina mingit funktsiooni, ka kõrgematel kanalitel. Iluasjad.
2. Kuna digi levib ka peegeldustega, võib proovida peegli ehk resti eemaldamist. Mõnikord tulemus paraneb.
3. Genereerima läheb ainult juhul kui kaabel on vilets või on valesti antennist allatoodud (õige on kaabel kinnitada võimu juures aktiivelementide kinnitus"torule" - mille küljes asub ka võimendi karp - ja mööda seda otse alla tuues kinnitades kaabel ka "toru" külge alumises otsas).
4. Kui signaali jagama ei pea, on soovitav kasutada väikse võimendusteguriga võimendit.
Aitab kah

[Plinn]

"Poolakate" kohta mõned tähelepanekud:
1. Väiksed lisapulgad ehk direktorid ei oma reeglina mingit funktsiooni, ka kõrgematel kanalitel. Iluasjad.

Iluasjad nad kipuvad vabrikuteostuses enamasti olema küll. Minul on kunagisest kasutamisest meeles, et kui vastuvõtukohas oli vähegi arvestatav signaal, ja kui veel kasutusel oli ka antennivõimendi, siis nonde pulkade olemasolu või asend ennast tunda ei andnud. Elasin aastaid tagasi üsna põhja-eestis (vähemalt hetkel Tartust vaadates) - nii umbes Tapa linna laiuskraadil. Ja loomulikult oli tarvis siis vaadata lisaks kohalikele kanalitele ka kõiki Eestis tuntud soomesid. Paraku, et kortermaja katus polnud isiklik omand, siis seepärast mingit võimsat "antennipuud" sinna rajada ei saanud - pidin leppima tagasihoidliku suurusega ja tol ajal suht uudse "poola restiga". Selle ühe antenniga oli vaja siis (õnneks enam-vähem ühest suunast)vastu võtta kõik kanalid alates Tallinast teisel kanalil tulevast ETV-st kuni detsimeetri peal tulevate meie- (oli vist mingi "Tipp-TV") ja Soome kommertskanaliteni.
Mässamist oli palju ja suvejooksul eksperimenteerimise- ja ehitamise käigus "kulutasin ära" vähemalt kolm poolakat. Kõik nad erinesid kaasapandud võimendite poolest ja erinevad olid ka need "direktoritega" nooled. Kui siis lühikese avavahemiku jooksul ühel- ja samal antennil sai vahetatud ja proovitud erinevaid direktorite komplekte, siis oli kaugemate ja nõrgemate kanalite vastuvõtu juures erinevusi märgata küll. Sai ka ise "silma"- ja mingi "kuuenda meele" järgi neid pulki sinna komplekteeritud (erinevatest antennidest tekkis neid ikka paras pihutäis) ja erinevaid pulkadevahelisi vahemaid katsetatud - tekkis ikka erinevus küll. Kuna ühe antenni poolt vastuvõetav diapasoon oli ülilai, siis ikka oli võimalik kusagilt "keskelt" ühtesid niigi tugevaid kanaleid kas maha suruda ja lõpust teisi nõrgemaid esile kergitada või vastupidi. Abiks oli veel erinevate võimendiplaatide katsetamine ja ka näiteks antenni aktiivelementide lühemaks lõikamine. See viimane tegevus põhjustaski enamasti turule uue antenni järele mineku, sest liialt kärbitud antennielementi enam tagasi pikaks venitada ei saanud. ) Antenni otseselt genereerima mina vist ei saanud, kuid palju peavalu põhjustas teise kanali peal töötav tugev ETV saatja. Et antenn võtaks edukalt vastu ka meeterlaine peal tulevaid soomesid, selleks oli vaja kasutada noid eraldi kaasa pandud pikki "vuntse". Need omakorda olid aga liiga pikad - tugev ETV signaal tuli nii võimsalt antenni, et sisuliselt surmas antennivõimeni töö tema ülejäänud diapasoonis ja ülejäänud kanalite vastuvõtt oli tugevalt häiritud (võib vist öelda "modulleeritud") ETV poolt. Nii katsetasin nonde pikendustegagi igasugu trikke teha: toppisin paari keeruga pooli vibraatori haarade vahele või keerasin neid lihtsalt rõngasse (krt!- hiljem vaatasin, et sihukesi rõngasse keeratuid on müüa kah!) ja lõpuks lõikasin neid üldse lühemaks. Isegi antennivõimendi plaate sai pisut moditud. Neid, mis olid kaheastmelised, neil sai esimese ja teise astme vahelt toiteahel puruks kratsitud ja sinna vahele ferrittsüdamikul drosseli ja kondekate abil lisa toitefilter ning sealtkaudu ka häirete suhtes lisa lahtisidestus tekitatud. Täppismõõtmisi ma ei teinud, kuid vähemalt silmaga ekraanipilti vaadates tundus sellest "hiromantiast" abi olevat. Minupuhul hakkas see ETV-st tulenev häire isegi sõltuma näiteks ka antennimasti püstihoidvatest trossidest/traatidest - pidin needki jupitama ja isolaatorid (portselanist "ube" enam saada polnud - saagisin-viilisin-puurisin tekstoliitklotsist ise) vahele panema.
Tulemuseks oli kaugeltvaadates tagasihoidlik ja tavaline "poola rest". Üks antenn, üks kaabel ja kõik signaalid korraga. Kõigil meil kättesaadavatel kanalitel olid alati garanteeritult ka igati vaadatavad pildid ees. Tõsi! - eri ilmaolude juures olid erinevad kanalid siiski pisut erineva leviga. Rohkem probleeme tekkis nn üli-levi aegadel. Täna ei mäleta enam, et mis kanalid siis mida segama kippusid, kuid "boonusena" tulid siis kusagilt süva-soomest miskid kanalid (vähemalt reklaamipauside ajal olid reklaamid lõunasoome omadest erinevad) ja miskeid rootsikeelseid programme oli ka võimalik vaadata.
Sihuke pikk OT-ks kippuv jutt sai nüüd..
Aga olgu see siis lihtsalt lohutuseks või näiteks kasutaja ompu'-le, et millist "kammajjaad" on võimalik teha ja näha, et mingite piiratud tingimuste juures omale rahuldavat tulemust saada.

[peeter3000]

ise panin Varblas(Pärnu suunas) antenni Triax unix 100 ja triaxi zuumist 5v voolu võtva võimendi.
enne ülemine(vist oli 62)mux Poola antenniga pilti ette ei võtnud(s30 q5)
nüüd on S50 Q90-99.
vabalt oleks piisand ka triax unix 52 antennist.

[elit]

Muidugi on plinni märkused õiged. Pole mõtet direkorite ja reflektori(te) äravõtmisega taandada antenni elementaarsele tasemele, sest siis on võimalik veelgi nõrgemat signaali saada ainult kas traadijupiga või sukavardaga. Aga see selleks.

Kuigi mõistus tõrgub ja kuidagi ei tahaks, ütlen siiski välja veel ühe lahenduse probleemile, kuigi ma seda ise ei teeks. See lähtub sellest, et kuna juba on olemas kaks antenni ja kaablit, siis kasutadagi mõlemat antenni ja kahte kaablit häälestades ühe antenni ühtede ja teise antenni teiste mux`ide vastuvõtule ning lülitades neid ümber kõrgsagedusliku releega, mida on saadaval või kõige äärmuslikumal juhul tumbleriga (signaali kadu võib siis minna üpris suureks, aga kui signaali jätkub, siis võib kasutada). Kahe antenni signaalide kokkuviimine liitja abil arvatavasti ei õnnestu, kuna nõuab rea muude tingimuste täitmist (signaalide sünfaassus, sobivad tasemed ...), millede puudumisel signaali kvaliteet drastiliselt langeb.
Võimalik on ka antennikaablite vahetamine boksi sisendis, kuid siis tuleks kasutada F-pistikutel tava-TV papa-mamma üleminekuid (selle puhul on kadu tühine). Siis jääb ära tülikas F-pistikute mutrite kruttimine. Muuseas neid üleminekuid on mugav kasutada antenni(de) lahutamiseks boksist äikeseohu puhul.
Asi muutub veidi keerulisemaks, kui võimendi kasutamine on möödapääsmatu. Siis oleks vist parem kasutada spetsialisti abi.

[Plinn]

...et kuna juba on olemas kaks antenni ja kaablit, siis kasutadagi mõlemat antenni ja kahte kaablit häälestades ühe antenni ühtede ja teise antenni teiste mux`ide vastuvõtule ning lülitades neid ümber kõrgsagedusliku releega, mida on saadaval või kõige äärmuslikumal juhul tumbleriga (signaali kadu võib siis minna üpris suureks, aga kui signaali jätkub, siis võib kasutada). Kahe antenni signaalide kokkuviimine liitja abil arvatavasti ei õnnestu, kuna nõuab rea muude tingimuste täitmist (signaalide sünfaassus, sobivad tasemed ...), millede puudumisel signaali kvaliteet drastiliselt langeb.
...

Ma pole uurinud, aga! - kas on olemas näiteks kahe (UHF) sisendiga võimendeid, mida saaks näiteks toite kaudu tüürida eemalt. Et muutes või (ümber)lülitades toidet - saaks signaali võimendatud ja kaablisse suunatud ainult ühest antennist ja toidet muutes jällegi ainult teisest... Sihuke hüpotees siis..
Või! - kui näiteks kumbki antenn omab oma võimendit, ja pärast võimendit signaal liitja kaudu ühte kaablisse lasta... aga samas võimenditeni eraldi toitejutmed viia, milledesse siis "alt" vastavalt vajadusele toite "+" peale lasta. Ilma toiteta võimendist signaal pea-aegu läbi ei tule ja kaablis arvestatavaid häireid ei tekita. Samas ka teisest antennist tulnud signaal ei pääse läbi liitja ja mittetöötava võimendi (ja üldse vastupidises suunas) teise antenni kaudu kosmosesse kiirgama. Teoreetiliselt võiks selline asi ehk võimalikki olla.. Ainult juhtmeid läheb antennimasti otsa päris palju ... Ja võimendeid, kui nad on ette nähtud antennikaabli kaudu toidetavaks, tuleb ka pisut modida.
Mida targemad sellisest "süsteemist" arvavad?...

[ompu]

poolakaga katsetada ei olnud aega täna, küll aga sain nüüd sellise suurema logo http://www.elfaelektroonika.ee/cgi-bin/ ... nr=900-062" onclick="window.open(this.href);return false; ja jõudsin proovida, et ilma võimuta hakkas tööle küll, mux1 40, 2 oli 36 umbes,hakkas ka tööle ja 3 ikka kõige nõrgem aga hakkas ka tööle, panin siis läbi selle triaxi võimendi, ja tulemus on ikka see et 3 mux kõigub s80-90 ja q ka sealkandis, aga töötab( tuult ka ei ole,ei tea mis siis saab) teised muxid püsivad paigal, mux 1 94 ja 2 90 ning q 97-100 mõlemal,nagu peab. No see antenn peaks ju olema zuumi vastuvõtuks täpselt õige???? edasi on mu plaan kuidagi kõrgustesse ronida ja ilma võimuta,sest ma vaatan et kui on võim vahel siis on s ja q enamvähem võrdses seisus,aga kui ilma on siis näit s40 ja q 90. Niimoodi vast on rohkem lootust?

[Plinn]

No see antenn on Sinu oludes ju päris lootustandev!
Praegu on ta pööningul? Jäta talle siis võim järgi ja ehk kannatad soojemate ilmadeni ära, et alles siis vajadusel katusetöid teha. Vahepeal saad lihtsalt tähelepanekuid teha erinevate ilmaolude ja levitingimuste kohta. Võimalik, et Sa ei tahagi midagi muuta.
Samas! - kevad tuleb ja ettejääv mets läheb lehte... see võib sunduda antenni kõrgemale tõstma küll...
Ilmselt on lõpptulemuseks kõrgeletõstetud logo-antenn koos võimendiga ja suuna poolest orienteeritud just nõrgima mux-i garanteeritud vastuvõtu järgi.

[ompu]

ei ta praegu on katusel, u paar meetrit, pikema mastiga ei hakanud jamama,pimedaks ka juba läks, homme proovin. Küll olen tähele pannud et kui võimendus on ( olgu siis poolakas või see triaxi võim) hakkab külma ja selge ilmaga q langema. Samas olen siis proovinud väiksemat logo varianti, mis siis hakkab tööle ja kui läheb sombuseks siis enam mitte. sellised tähelepanekud mul ka veel.

[peeter3000]

ega Q kõikumine pole mingi hull asi.
mul Tallinnas kõigub E45 q80-95.

tallinnas kaugvastuvõttu harrastades(90km) on zuumiga näitajad:
Q 0-7 pilt ja heli puudub
Q 7-12 heli hakib,pilt tuleb ja seisab
Q 12-20 heli vahest hakib,pilt on peaaegu ok
Q 20-40 vabalt vigadeta vaadatav
Q 40-100 super

[elit]

Antenn laseb läbi, jah, kogu vajaliku riba. Antenni tõstmine kindlasti aitab.
Kui antenni masti toru on piisavalt jäik (kuid mitte paksuseinaline), siis võib vaiereid kasutamatta tõsta antenni 5 m kõrgusele üle katuseharja. Toru läbimõõt peaks olema 50...60 mm.
Kirjeldatud näidud peaks tagama kindla vastuvõtu. Kõrge S pole oluline, tähsam on Q.
Kui mux 3 puhul on Q juba >70, siis on see päris hea ja võib mõelda, kas üldse on otstarbekas edasi punnida. Mitte paha pole arvestada sellega, et mida kõrgemal on antenn, seda ohtlikum on ta äikese ajal.

[Plinn]

Kas samal ajal, sama antenniga analogpilti kah püüad? Kuidas- ja kas seal ka pildi kvaliteet külmade selgete ilmade saabudes muutub? - läheb paremaks?
Miskipärast arvan, et ümbritsev loodus mängib Sul levi- ja signalipeegelduste- ja neeldumistega.
Isiklikult pole ühegi antennivõimuga kogenud, et ta külmaga halvemini või suuremate müradega töötaks. Minul kasutusel olnud antennivõimud on ühtlasi alati ööpäevaringselt ja aasta läbi toiteall olnud. Nii pole ka kunagi sedasi olnud, et nad pakase käes härma läinuna oleksid ootamatult pinge peale saanud. Pingestatuna on mõned võimendi tüübid aga üsna soojad, et mitte õelda "kuumad" ... ja juba eespool kirjeldatud soomede püüdmise ajastul sai suvekuumuses küll paaril korral täheldatud, et antennivõimendi mustas plastkarbis nii üle kuumenes, et lakkas ajutiselt töötamast.
Rohkem polegi nagu otseselt temperatuuriga seotud probleeme märganud.