Soome DVB-T Mpeg4 HD (VHF-E8)

[satDX]

väga tõenäoliselt lõpevad soome HD katsetused koos olümpiamängudega
kusagil pole kirjas et kohe jätkatakse teisi saateid, on vaid öeldud, et YLE on võimeline alustama pidevaid HD saateid kõige varem sügisest 2009
samuti puudub igasugune info Digita kanaliloetelus E8 kanalil toimuva kohta

nii et pole ilmselt mõtet antennisüsteemi palju investeerida

[Sculder]

Kas mitte MTV (Music Television) ei lubanud soomes MTV HD-d edastama hakata?

[peeter3000]

Kas mitte MTV (Music Television) ei lubanud soomes MTV HD-d edastama hakata?

nad tegid lihtsalt "sideametile"taotluse nii Soomes kui Rootsis,aga neile seda sagedust ei anta.?nii et vaevalt?

[Sculder]

Noh kui neid maapeale ei lasta eks nad siis teevad nagu Nelonen oma tulevase HD kanaliga ehk näitavad satilt. Kuid mine tea nad võivad ju sama moodi teha nagu meil, pannakse kanal eetrisse ja "testitakse" vahelduva eduga.

[rait01]

Noh kui neid maapeale ei lasta eks nad siis teevad nagu Nelonen oma tulevase HD kanaliga ehk näitavad satilt. Kuid mine tea nad võivad ju sama moodi teha nagu meil, pannakse kanal eetrisse ja "testitakse" vahelduva eduga.

[Carat_EST]

S ja Q : S40 q60(triaxi skaalal)= zuumboxi ca S20 Q15

Kuidas neist erinevatest skaaladest aru saada?
ehk mis on ühel ja mis teisel võetud 100% aluseks?

Kas selleks mingid normid?, reeglid?

EN 60728-1 määrab et DVB-T (COFDM) signaalitase peab sagedusalas 47–862Mhz olema lõpptarbija antennipistikus/pesas 45–74dB(µV).

Sellest loogikast lähtuvalt võiks iga tuuneri S näidu 100% olla 74dB(µV).

On keegi äkki nende 100% tegelike väärtustega (dB või µV) rohkem kursis?
Saatnud selle kohta Starmanile ja/või Levirale küsimuse?

[rait01]

S ja Q : S40 q60(triaxi skaalal)= zuumboxi ca S20 Q15

Kuidas neist erinevatest skaaladest aru saada?
ehk mis on ühel ja mis teisel võetud 100% aluseks?

Kas selleks mingid normid?, reeglid?

EN 60728-1 määrab et DVB-T (COFDM) signaalitase peab sagedusalas 47–862Mhz olema lõpptarbija antennipistikus/pesas 45–74dB(µV).

Sellest loogikast lähtuvalt võiks iga tuuneri S näidu 100% olla 74dB(µV).

On keegi äkki nende 100% tegelike väärtustega (dB või µV) rohkem kursis?
Saatnud selle kohta Starmanile ja/või Levirale küsimuse?

[Zuumbox]

rait01
Lisad ise ka midagi või tegeled ainult teiste postituste kopeerimisega

[officer]

lõpptarbija antennipistikus/pesas 45–74dB(µV).
[/quote]


....kas hea huviline üritab väita, et logaritmiline skaala võrdub pingeskaala absoluutväärtustega(logaritmiline skaala ver. aritmeetiline skaala) või soovib järelaitamistunde aritmeetikas

[Henkka]

lõpptarbija antennipistikus/pesas 45–74dB(µV).

....kas hea huviline üritab väita, et logaritmiline skaala võrdub pingeskaala absoluutväärtustega(logaritmiline skaala ver. aritmeetiline skaala) või soovib järelaitamistunde aritmeetikas [/quote]

Nüüd ma ei saa aru,
mis lugupeetud ahvitseril "kopsu üle maksa" ajab???

Kui kasutame mõõtühikut "dB mikrovoldi suhtes" - siis on see vägagi logaritmiline skaala. Lahti seletatuna : mitu dB on antud signaal võrreldes 1 mikrovoldiga.
dB määrangut ei viitsi lahti seletama hakata
Järeleaitamistunnid elementaarses raadiotehnikas oleks ahvitserile head, aga ei tea, kas neid nii väga saada on?

[jyri403]

Illustratsiooniks paar signaalipinge väärtust:
45dB(µV)- sellele vastab signaalipinge 224µV
74dB(µV)- sellele vastab signaalipinge 5012µV
Erinevus nende väärtuste vahel 27dB ehk 22 korda.

Pingete suhe detsibellides avaldub alljärgnevalt:
G(dB)= 20*log(U2/U1)

[Carat_EST]

Illustratsiooniks paar signaalipinge väärtust:
45dB(µV)- sellele vastab signaalipinge 224µV
74dB(µV)- sellele vastab signaalipinge 5012µV
Erinevus nende väärtuste vahel 27dB ehk 22 korda.

Pingete suhe detsibellides avaldub alljärgnevalt:
G(dB)= 20*log(U2/U1)

Tänud põhjaliku aritmeetika eest
Tundub et mõnele oli lihtsalt dB(µV) kirjapilt võõrastav (meil mõnikord kirjas dBµ või kui millivoltide suhtes siis dBm). Ma kopeerisin need andmed otse soomlastepoolsest standardi tsiteeringust.

Nendel digibox-idel on küll skaala 0%...100% kuid kuskil pole teavet, et see just lineaarsetel alustel baseerub.
Mul pole võimalust/vahendeid testida (kui mõnel on siis las katsetab), näiteks Tallinnas/Harjumaal võiks uurida E28 (TV3 Analoog) signaali (Zuumbox-i manuaalotsing näitab S=100% Q=0) ja pista vahele reguleeritav atenuaator (0-40dB, skaalaga), siis saaks selge pildi kuidas STB skaala käitub erinevatel sumbuvustel (ka seda millal ta 100%-st üldse kukkuma hakkab jne).

[kalvis]

Seda suhet mis % mis voldi väärtus vastab, ei saagi teada muidu kui vaid otse mõõtes. Kuid neid signaali mõõtjaid enamusel eraldi kodus pole ja igal seadmel saab olema see erinev. Põhjus - tootmises pole võimalik miljonite transistoride ja mõõteelementidega võimalik tagada mingit mõistlikku täpsust, sama juhtum kui need arvutite infrapunasega temperatuuri mõõtjad. Iga isendi individuaalne kalibreerimine on kallis tööjõud isegi hiinas ja otsest vajadust ju pole. Q on lihtsam, seal saaks ühese definitsiooni korral kõik väärtused ühtemoodi söödavaks teha, kuid tehastel pole soovi näidata tehnilistes andmetes, et mitu bitti vasakule minnes mis % vastab.

[peep3000]

TULEVIK:

Olympialaisten jälkeen
23.08.2008 Teppo Ahonen

Hei kaikille,

Olympialaisten jälkeen HD-hommat jatkuvat siten, että ensi viikon ajan Digita suorittaa erilaisia testejä liittyen lähetysparametreihin, lähetystehoihin, jne. jotta saisimme kerättyä mahdollisimman paljon käytännön tietoa VHF-taajuuksien käytöstä.

Digitan verkkotoimilupa on voimassa vain elokuun lopulle, joten pistämme lähettimen virrattomaksi sen jälkeen.

Tavoitteenamme on saada operatiiviset HD-lähetykset näillä analogisilta vapautuneilla VHF-taajuuksilla käyntiin ensi vuonna, mutta tämä tietysti edellyttää verkkotoimilupien (verkon operointi) ja ohjelmistotoimilupien myöntämistä (sisältö) näille taajuuksille. LVM ei tästä asiasta ole vielä mitään päätöksiä tehnyt, mutta seuraamme asioiden kehittymistä tietysti tarkoin. Kysyntää kuitenkin operatiivisille lähetyksille tuntuisi olevan.

Mitä sitten tulee näihin standardeihin, niin on hyvä muistaa, että lähetysstandardit (=miten ykköset ja nollat esitetään radioaalloilla) ja koodausstandardit (=miten liikkuvasta kuvasta välitetään vain muutokset) ovat kaksi eri asiaa.

Suomessa on tällä hetkellä käytössä maailman yleisin maanpäällisten verkkojen digitaalinen lähetysstandardi DVB-T. Kaapelissa vastaavasti käytetään DVB-C:tä ja satelliitissa DVB-S:ää. Kilpailevia standardeja ovat lähinnä pohjoisamerikkalaisten ATSC ja japanilaisten ISDB-T.

Koodauspuolella maanpäälliset lähetykset ensimmäisenä aloittaneet maat kuten Iso-Britannia, Ruotsi, Suomi, Ranska ja Saksa käyttävät MPEG-2:sta, kun taas parhaillaan verkkojaan rakentavat Norja ja Viro ovat menossa suoraan MPEG-4:ään (ja Ranska pay-tv-puolella). Näissä maissa verkot ovat kuitenkin vielä kesken, analogisten lopettamisesta puhumattakaan.

Parhaillaan kaikista _lähetys_standardeista ollaan viimeistelemässä seuraavan sukupolven versioita, mutta nämä eivät siis suoraan liity HD:hen. Niiden tarkoitus on tehostaa taajuusspektrin käyttöä entisestään, ts. suomeksi sanottuna lisätä bittikapasiteettia samalla taajuuskaistalla.

Koodausstandardit sitten taas näyttävät siirtyvän pikku hiljaa kohti MPEG-4:ää, mutta jälleen kerran muistuttaisin massamarkkinoiden rauhallisista liikkeistä...

Mitä sitten taas tulee tuohon tekstitykseen, sillä ei DVB-T:n kanssa ole muuta tekemistä kuin että DVB-subtitling -standardi on niin ikään DVB:n standardoima. Suomen harmiksi kovin monet maat vain dubbaavat ulkomaiset ohjelmat, joten bokseiltakaan ei tarvitse tuota tekstitystä edellyttää.

Teppo.

[satDX]

lühidalt eelnev soomekeelne jutt:
nagu oli teada, olid olümpia saated ainult katsetuseks ja peale mõnigaid teste lülitatakse E8 saatja 31.aug 2008 välja
ja teema ajutiselt, loodetavasti ainult aastaks,lukku