DiSEqC ja niiskus?

[igiliikur]

Kas oleks äkki mõtekas diseqci ühendused silikooni või muu analoogse asjaga korralikult ära tihendada, et niiskust natuke eemal hoida? 2 otsa jäävad mul nagunii tühjaks, need peab raudselt kuidagi kinni panema...Või annab see selle efekti, et niiskus sisse pääseb, aga välja ei pääse

[mustkass]

Kesta pole siis ümber või Kui juhtmed allapoole siis ei tohiks probleeme olla ja kenasti ikka kesta sees väga ära ei soovitaks siiski matta...

[igiliikur]

Ei ole kesta, võib muidugi aretada sinna midagi. Asi ise selline:
http://www.lobster.ee/sat/index.php?gm= ... 321169.jpg

[valgekotkas]

Või annab see selle efekti, et niiskus sisse pääseb, aga välja ei pääse

just just - peaasi, et otseselt vihm selga ei saja ja juhtmeid mööda sisse ei voola (piisav kaar kaablile sisse)

[Henkka]

Kas oleks äkki mõtekas diseqci ühendused silikooni või muu analoogse asjaga korralikult ära tihendada, et niiskust natuke eemal hoida? 2 otsa jäävad mul nagunii tühjaks, need peab raudselt kuidagi kinni panema...Või annab see selle efekti, et niiskus sisse pääseb, aga välja ei pääse

Tühjadele otsadele võib ju 75 Ohm F"punnid" keerata, aga ega vist suurt vahet ei ole.
Silikoon unusta kohe kindlasti ära.
Senise kogemuse järgi on tavaline F pistik ilma igasuguse kaitseta väga OK.
Asi just selles ongi et niiskus läheb sisse igal juhul.
Aga kui ta välja ei saa, läheb pika aja möödudes suureks jamaks.

[Energizer]

Endal samad mõtted, kuidas kaitsta LNB-de ja switchivahelisi ühendusi... Siiamaani ajasin läbi mitmekordselt tavalist isoleerteipi kasutades- signaali maha ei tapa ja mingit korrosiooni pole vajadusel teipi maha kakkudes täheldanud, kuigi jah, liimijäljed on siiski ebamugavad. Esteetilisest küljest ehk ei ole küll isoleerteip kõige ilusam, aga ega ma siis rahvale näitamiseks seda ei teinud. Isevulkaniseeruvat maha saada on minu meelest väga ebamugav...

Uued switchid on mul soetatud koos plastist korpusega- niisama ilma ühendusteta püsib korpuse sees, aga kaabliühenduste korral vajub siiski allapoole, piisavalt, et ühendused vihma ja niiskuse kätte jääks, seepärast lükkasin kummilutid ühendustele peale ja tõmbasin neile veel paar ringi teipi kah ümber- nüüd püsib omal kohal ja võin olla kindel, sügis& talv oma "võludega" võivad nüüd tulla. Edaspidi panen kummilutid kõikidele LNB ühendustele otsa.

Kuivõrd tõsine on oht, et niiskus LNB-s ja või LNB-ga ühendatud tuuneri sisendis lühist tekitab?
Mäletan, et külma ja niiske ilmaga sisselülitatud toitega LNB-st sain kunagi väikese, kuid tunnetava särtsu...
Seega kondensatsioon, mis temperatuuride vahest LNB- ühendusele tekib, siiski mõjutab... Toas olevat sisselülitatud tüüneri sisendisse keeratud ühendust katsudes midagi ei juhtu, kuigi tunnen küll et sisend on kuum.

[Henkka]

Ainus soovitus... Üldse mitte üritada kaitsta.
Aga see on IMHO...
arvan et need teibid ja muud asjad teevad kasu asemel pigem kahju.

Hoopis teine asi on kaablite paigutus nii et vihmavesi mööda kaablit
võtmesse ei jookseks.
See on VÄLTIMATULT VAJALIK!!!

Saab ju enda "tervet talupojamõistust" kasutada ning paigutada kaablid sedasi et
vihmavesi tilgub õiges kohas ise maha, mitte ei jookse mööda kaablit võtmesse.

[Scott]

Kuivõrd tõsine on oht, et niiskus LNB-s ja või LNB-ga ühendatud tuuneri sisendis lühist tekitab?
Mäletan, et külma ja niiske ilmaga sisselülitatud toitega LNB-st sain kunagi väikese, kuid tunnetava särtsu...

Tuuneri sisend on lühisvoolu eest kaitstud, nii et midagi hullu ei tohiks juhtuda. Kuigi on olnud netis kirjas juhtumeid, kus sisendkivi enam toidet ei edasta, seega pole meelega proovida vaja
LNB sees otseselt lühist ei saa tekkida ja korrosiooni tekkides on pilt läinud ammu enne 0-oomist takistuse saavutamist. Installatsioonil on palju suurem oht varjestuse kiud F-pistikus vastu signaalisoont ajada, mistõttu enne pingestamist on väga kasulik heas valguses või testriga ühenduse korrektsus üle vaadata.

Selle särtsu tagamaad pole üldsegi selles, mis mööda signaalikaablit tuleb. Varjestus on otseses ühenduses tuuneri üldjuhtme ehk "massiga" ja sinna lekib vool tuuneri toiteploki võrgupoolel olevatest häiresummutuskondensaatoritest. Särtsu voolukontuur oli põhimõtteliselt sama, kui näpu läbi kondensaatori seinapistiku faasiklemmi torkaksid ja vool läbi Sinu maasse läks. Potentsiaaliühtlustus hoiaks sedasorti sirakad ära, aga ühelgi digiboksil pole vist maandusklemmiga pistikut.

[kuidas]

Ma olen kasutanud tavaliselt sellist kaablit mis ei oksüdeeru, ma ei tea millist keemiat selleks kasutatakse, kuid selline veidi limane on varjestus.

[0000]

Mina olen kasutanud kuumakäes kokkutõmbuvat rüüsi ja kuumaõhu püstolit reguleeritava temperatuuriga. Muidugi need soovitused ka, mis siin eespool kirjas olid on abiks. Kui asi ikka vihmakäes ei ole, siis pole minumeelest ka mõtet isoleerida.

[igiliikur]

Mina olen kasutanud kuumakäes kokkutõmbuvat rüüsi ja kuumaõhu püstolit reguleeritava temperatuuriga. Muidugi need soovitused ka, mis siin eespool kirjas olid on abiks. Kui asi ikka vihmakäes ei ole, siis pole minumeelest ka mõtet isoleerida.

Termokahaneva mõte käis ka mul peast läbi, aga sellisel juhul peaks võtma liimiga. Kõiki pole seest liimiga. See plaan on siiski tagavaraks, sest hiljem ühenduste lahtivõtmine nõuab aega

[kokku123]

minul on taoline diseqc lihtsalt taldriku taga seina külge keeratud. Pole miskit kaetud. Samas vihma ka sinna nagu ei saja (diseqc suht katuse ääre alla pandud ning taldrik ise varjab teisest suunast). Toimib kenasti.

Ei tasu üle mõelda, endal kergem elada

[igiliikur]

Ei mõtle üle. Üldiselt peavad hästi vastu, oli DiSEq mul üleval ca 10 a., nüüd andis saba...Pigem tegi muret see oksiidi kiht, mis sinna aastate jooksul kogunenud oli...Kuna ka see pann, mida õige pea paigaldama hakkan, pole väga lihtsasti ligipääsetav, siis tahaks vigu vältida.

[Energizer]

Ma ei tea kuidas enamik talitab, aga mina otsustasin oma diseqcid panna sellisele kõrgusele et ka talvel/hilissügisel väiksema redeliga ligi pääseks, kui peaks midagi juhtuma,nt annab saba või vaja ühendusi kontrollida-lihtsam korrigeerida ja kergem kontrollida. Pole mingit tahtmist -25-se külmaga ronida 3,5m kõrgusele- samas tuppa kah diseqcit panna ei ole mõtet, liiga suur kaabli raiskamine, pole ka just mõttekkas 4-5 kaabliauku seina puurida.... Tuppa tüüneri sisendisse üks kaabel ja LNB-dest siis lülitisse paraja pikkusega. Ise leian et targem on kaablitele natuke varu jätta, kui soov taldrikut mujale keerata või LNB-sid ringi tõsta, siis võib piinliku täpsusega mõõdetud kaablitest puudu tulla, aga kui on varu siis ehk annab lihtsamalt ringi mängida...
Ma saan aru, et vahel vaja ka LNB-de ühendusi kontrollida aga selleks ju need kummilutid on,et ühendusi kaitsta.... kui LNB saba annab, siis pole millestki kasu, on sul pann ja LNB-d 1 m kõrgusel maapinnast või 5 m kõrgusel katusel, kutupiilu ühtemoodi.
Vana via panniga sain ühe kahese diseqci, mis on hea näide sellest mida teeb oksüdeerumine ilma korpuseta sisetingimuste lülitiga- no nii roostes kui veel olla sai, kirjad kulunud jne...loobusin selle kasutuselevõtmisest.

[tramm]

Mul on 10-ne diseq kilekotis ja kaablid tulevad altpoolt välja.