WWW.DIGITV.EE

roska · Postitus Postitas **roska** » 15:46, 04 Apr 2006

Alates sellest esmaspäevast on lehekülg avatud. Sisaldab infot Eesti digi-TV kohta ning uudiseid mujaltki.

kastiauto · Postitus Postitas **kastiauto** » 18:26, 04 Apr 2006

link laiskadele http://www.digitv.ee
väga hea, et infot on seal rohkem kui teenusepakkujatel

DiCamilio · Postitus Postitas **DiCamilio** » 23:55, 04 Apr 2006

Tundub päris asjalik. Loodame, et asi ka püsima jääb.

videomakk · Postitus Postitas **videomakk** » 00:08, 05 Apr 2006

DiCamilio kirjutas:Tundub päris asjalik. Loodame, et asi ka püsima jääb.

NOH KEEGI FÄNN HOIAB YLEVAL. MIS SEAL IKKA PYSIMA JÄÄDA. IGA PÄEV LEIAB NETIST UUDISE MIS SINNA YLESSE PANNA. 1 ASI KUI KAUA VIITSITAKSE AGA KUI NII SILMA PEALE VISKASIN SIIS LEIDUB SIIN ASJALIKUMAT INFOT KOOS SÕNASÕJAGA

MIS TEGELKULT ON VIINUD SIIN FOORUMIS OLEVAD TEEMAD KÕIK VÕIDUKA LÕPUNI. SELLEL LEHEL NAGU PUUDUB POINT. MEENUTAB DELFIT, ET TÄNA VÄRSE UUDIS. SEE ON MINU ISKLIK ARVAMUS MITTE MINGI SUURE ZÜRII

DiCamilio · Postitus Postitas **DiCamilio** » 00:17, 05 Apr 2006

aga delfitki ajaviiteks ju hea lugeda?

videomakk · Postitus Postitas **videomakk** » 01:06, 05 Apr 2006

kahjuks ei loe delfit.
1 korra lugesin kuidas 18 tytarlaps äkki avastas et ta polegi tydruk vaid poiss ja till ka taga. rohkem ei loe

Postitus Postitas **aandra** » 08:16, 05 Apr 2006

videomakk kirjutas:kahjuks ei loe delfit.
1 korra lugesin kuidas 18 tytarlaps äkki avastas et ta polegi tydruk vaid poiss ja till ka taga. rohkem ei loe

Oli ju maailmatasemel uudis, millega kelkida (muidugi, kui asjal tõsi taga).
Ilu on vaataja kõrvades.[/b]

Postitus Postitas **tigekala** » 08:20, 05 Apr 2006

videomakk kirjutas:1 korra lugesin kuidas 18 aastane tytarlaps äkki avastas et ta polegi tydruk vaid poiss ja till ka taga. rohkem ei loe...

... ja arvatavasti enam 18 aastaseid tütarlapsi ei vaata kah...

Samal teemal on igivana anekdoot, mis aga ei sobi siia...

videomakk · Postitus Postitas **videomakk** » 12:51, 05 Apr 2006

tigekala kirjutas:
videomakk kirjutas:1 korra lugesin kuidas 18 aastane tytarlaps äkki avastas et ta polegi tydruk vaid poiss ja till ka taga. rohkem ei loe...
... ja arvatavasti enam 18 aastaseid tütarlapsi ei vaata kah...

Samal teemal on igivana anekdoot, mis aga ei sobi siia...

no kui delfis lugemas käia siis ei julge kedagi vaadata. krt teab mis trussikutes peidus on

kanajuurikas · Postitus Postitas **kanajuurikas** » 19:09, 05 Apr 2006

Huvitav, kas sealt lehelt võiks copy&paste wikipediasse midagi tõsta?

a1 · Postitus Postitas a1 » 15:50, 06 Apr 2006

leht iseenesest hea,
aga ei kujuta hästi ette, millise pildi tagab: 14 erinevat digitaalset programmi endise ühe analoogprogrammi asemel

objektiivsuse nimel tasuks ka rääkida sellest, millised uued mürad ja moonutused selline tegevus kaasa toob

edu!

Postitus Postitas **ice** » 03:21, 09 Apr 2006

a1 kirjutas:objektiivsuse nimel tasuks ka rääkida sellest, millised uued mürad ja moonutused selline tegevus kaasa toob

Aga räägi sina meile sellest! Ma küll ei näe, kuidas ühe ja sama kandesageduse juures suudaks analoog-transimissioon tekitada vähem mürasid ja moonutusi...

iCE

a1 · Postitus Postitas a1 » 10:48, 21 Apr 2006

ice kirjutas: Aga räägi sina meile sellest! Ma küll ei näe, kuidas ühe ja sama kandesageduse juures suudaks analoog-transimissioon tekitada vähem mürasid ja moonutusi...

Pigem on põhjus stuudiole lähemal.
Digitaalülekandes kasutatakse kadudega pakkimist, mis tähendab seda, et algset signaali ei ole võimalik enam taastada. Kaod üritatakse teha seal, kus inimene neid võimalikult vähe märkab. Kui pakkimistihedust suurendatakse, saavad kaod järjest enam nähtavaks. Tulemuseks on see, et ühtlaselt muutuvad toonid on hambulised, järskude üleminekute ümbrused ja kiirete muutuste korral pilt ruuduline. Kõige lihtsam on seda märgata, kui vaadata, milline digitaalne müra on telekanali logo muutuval ümbrusel.

Kõige kurvem selle asja juures on see, et korraliku analoogsignaali olemasolul on sellist ruudulist ja hambulist pilti üsna tihti näha ka analooglevis. Need moonutused on aga iseloomulikud vaid digitaalse ülekande korral, analooglevis neid tekkida ei saa.